Professor insuldist: iga ravita jäänud tunniga vananeb aju enam kui kolm aastat

Insult on sage neuroloogiline haigus, mis on kõikide haiguste surmapõhjuste seas teisel kohal ja olulisim puude põhjustaja.

Pilt: Erakogu
Tervis Eesti

Professor insuldist: iga ravita jäänud tunniga vananeb aju enam kui kolm aastat

Toimetaja: Vesta Reest

Insult on sage neuroloogiline haigus, mis on kõikide haiguste surmapõhjuste seas teisel kohal ja olulisim puude põhjustaja.

Tänu viimaste aastakümnete läbimurdele on insult muutunud ravitavaks haiguseks. Siiski on tähtsal kohal kiire tegutsemine, millest oleneb aju närvirakkude säilimine. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas alustas tööd kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv, kes on kogu oma karjääri pühendanud just insuldi uurimisele.

 

Eestis haigestub esmakordsesse insulti aastas enam kui 4500 inimest. Tartu linnas on haigestunute arv üle 200 inimese aastas.

"Paljudel meist on insuldirisk. Kuigi teatud riskitegureid, nagu sugu, vanus ja geneetiline eelsoodumus, ei saa muuta, võib insuldi tekkevõimalust tervisliku elustiiliga palju vähendada. Esmased soovitused on lihtsad: ära suitseta ega tarbi liigselt alkoholi, jälgi kehakaalu ja ole füüsiliselt aktiivne," rääkis kliinilise meditsiini instituudi kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv.

Kõrva sõnul on mõistetav, et kogu maailmas pööratakse suurt tähelepanu insuldi ennetamisele, samuti ravile, mille käigus püütakse parandada haigestunute elukvaliteeti. "Eestis on haigestumus teiste Euroopa riikidega võrreldes keskmine, kuid noortel on see suurem ja ka ravi hilistulemused on halvemad kui mujal," tõdes ta.

Siiski on insuldiravi läbinud tohutu arengu ja praegu saab öelda, et insult on ravitav haigus. "Prekliiniliste ja kliiniliste uuringute tulemused on tõestanud, et närvirakkude lõplikku kahjustust on võimalik ära hoida kiire verevoolu taastamisega. Siin kehtib ütlus "aeg on aju". See tähendab, et aju närvirakkude päästmiseks tuleb kiiresti alustada verevoolu taastava raviga. Suure ajuarteri sulguse tõttu tekkinud ajuinfarkti korral hävib 1,9 miljonit närvirakku minutis ja aju vananeb iga ravita jäänud tunniga 3,6 aasta võrra," tõdes professor.

"Insuldi tunnuste korral tuleb ruttu haiglasse pöörduda. Meie oskame ajuveresooni ummistavaid trombe ravimitega lõhustada ja neid välja tõmmata," rääkis Kõrv kiire sekkumise vajadusest.

Kõrva sõnul on Eesti uute ravimeetodite rakendamisel esimeste hulgas Euroopas. "Asja teine pool on haiguse ennetamine, mille võimalused on samuti avardunud. Kasutusel on tõestatud ravimeetodid, mille abil saab insuldi tekkeriski märgatavalt vähendada," rääkis Kõrv.

Kõrv on kliinilise meditsiini instituudi kliinilise neuroloogia professor 1. septembrist 2019. Loe professori uurimisvaldkonna kohta meditsiiniteaduste valdkonna kodulehe rubriigist "Kolm küsimust uuele professorile".

 

Laadimine...Laadimine...