Suvekuudel põhjustavad enim õnnetusi kodutööd ja meelelahutus

Statistikast selgub, et kõige sagedasemad suvised õnnetused juhtuvad kukkumistega mootor- ja  jalgratastelt, aga ka suviste aktiivsete puhkusetegevustega. 

Pilt: Scanpix

Suvekuudel põhjustavad enim õnnetusi kodutööd ja meelelahutus

Statistikast selgub, et kõige sagedasemad suvised õnnetused juhtuvad kukkumistega mootor- ja  jalgratastelt, aga ka suviste aktiivsete puhkusetegevustega. 

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse kindlustusstatistikast selgub, et kõige sagedasemad suvised õnnetused juhtuvad kukkumistega mootor- ja  jalgratastelt, aga ka suviste aktiivsete puhkusetegevustega. Õnnetuste tõttu ollakse töölt eemal keskmiselt 43 päeva ja väljamakstav hüvitis õnnetusjuhtumi korral,  on keskmiselt 600 euro.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse kahjukäsitluse statistikast selgub, et ligi pooled  suvistest kindlustusjuhtumitest on seotud koduste tegevustega, kus remondi- , ehitus- ja aiatööde käigus tuleb tõsta raskusi, kasutada erinevaid tööriistu ning ronida redelitel. Hulganisti õnnetusi on seotud kukkumistega mootor- ja jalgrattalt ning ATV-lt, samuti rulluisutades. Kolmanda suurema traumade põhjustajana võib välja tuua meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalused- inimesed vigastavad end pallimängudes nii rannas kui muudel suvistel üritustel - batuudil hüpates, liival joostes ja millegi terava otsa astudes. Ka pole erandlikud põletused lahtise tule kasutamisel või tundmatus kohas vette hüppamise tagajärjel saadud vigastused.

Lastel rohkelt õnnetusi liikumisvahenditega

Kuigi batuutide suurem ostubuum on möödas, ei kao nendega juhtuvad õnnetused kahjustatistikast. Lastega seotud õnnetustes on  esikohal liikumisvahendid, nagu rula, rulluisud, rattad, tõukerattad ja nendega kukkumisel saadud traumad. Uute liikumisvahendite lisandudes tekivad kahjustatistikasse ka uued  õnnetused – eelmisel suvel saime esimesed teated tasakaaluliikurilt kukkudes saadud luumurdudest ja  põrutustest.  Kahjustatistikast jäävad silma veel kukkumised mänguväljakutel ja teemaparkides, veega seotud õnnetused, aga ka vigastused, mis saadud lemmik- ja koduloomadelt.

"Sageli alahinnatakse õnnetuste võimalikke tagajärgi. Meie kahjukäsitluse statistika näitab, et täiskasvanu on õnnetuse tõttu töölt eemal keskmiselt 43 päeva ning keskmine hüvitis, mida kliendile õnnetusjuhtumi tagajärgede leevendamiseks maksame, on 600 eurot. Lastel on ravi kestvus mõnevõrra lühem - 34 päeva ja keskmine hüvitis jääb 250 euro juurde. Kahjude trendi vaadates võib välja tuua, et kümne aastaga on laste keskmine raviaeg pikenenud 5 päeva ning keskmine hüvitis suurenenud poolteist korda," ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Rohkem kui pooled elukindlustuslepingu sõlminud klientidest võtavad täiendavalt lisakindlustuse õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud ajutise töövõimetuse kaitseks. SEB Elu- ja Pensionikindlustus maksis eelmisel aastal välja ajutise töövõimetuse hüvitisi 359 õnnetusjuhtumi eest 160 000 euro ulatuses. Hea on ka teada, et kindlustushüvitistest keeldumiste arv on elukindlustuslepingute puhul väga madal, eelmisel aastal sai keelduva vastuse ca 5%  kõigist taotlustest.  Peamised keeldumise põhjused on kindlustuskaitse puudumine, töövõimekaotus  ei ole põhjustatud õnnetujuhtumist või tegemist on lepingus välistatud sündmusega. Seepärast on väga oluline, et klient saaks elukindlustuslepingut sõlmides aru, millist kindlustuskaitset ta vajab, mis on valitud kindlustuskaitse sisu ning millised on välistused.

Laadimine...Laadimine...