Töökiusamise eest saab nõuda kahjutasu

Töökiusamise eest vastutab tööandja ning ohvril on õigus nõuda kiusamise eest kahjutasu, mis töövaidlusorgani kaudu ka välja mõistetakse, teatas Eesti Õigusbüroo.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Töökiusamise eest saab nõuda kahjutasu

Toimetaja: Moonika Tuul

Töökiusamise eest vastutab tööandja ning ohvril on õigus nõuda kiusamise eest kahjutasu, mis töövaidlusorgani kaudu ka välja mõistetakse, teatas Eesti Õigusbüroo.

Eesti Õigusbüroo juristid on abistanud mitmeid töökiusamise ohvreid, viimased kolm juhtumit on toimunud Tartus. Töökiusamise eest vastutab tööandja ning ohvril on õigus nõuda kiusamise eest kahjutasu, mis töövaidlusorgani kaudu ka välja mõistetakse. Eesti Õigusbüroo jurist selgitab, mis on töökiusamine ning mida sellises olukorras teha.

Töövägivallana mõistetakse füüsilist või vaimset vägivalda töökohal, mille üheks avaldumise vormiks on töökiusamine.

Töökiusamine võib avalduda:

  • suhtlemise piiramises ehk konkreetse töötaja ignoreerimises
  • tööks vajaliku info varjamises, samuti isiku maine kahjustamises (näiteks laimu levitamises, naeruvääristamises, avalikus alandamises või solvamises)
  • otseses psüühilise tervise kahjustamises karjumise, sõimamise, ähvardamise või süütunde tekitamises.


Eesti Õigusbüroo juristi Katrin Martise sõnul vastutab töökiusamise eest tööandja ka juhul, kui seda ei tee otseselt vastutav juht või tööandja.

"Kui kiusajateks on kolleegid, siis tuleb töötajal info viia vastutava juhini või ettevõtte juhini. Kui sellest kasu pole, tuleb pöörduda töövaidlusorgani või juristi poole, kes oskab antud olukorras tegutseda ning tööandjalt ka seadusega ettenähtud kahjutasu välja nõuda. Paraku on aga nii, et kiusatavad ei kipu sellest väga rääkima ning lasevad olukorral jätkuda, kuid praktika näitab, et sellisel juhul olukord üksnes süveneb. Soovitan kiusatavatel koheselt tööandjat juhtunust teavitada ning kui tööandja midagi ette ei võta, siis tuleb juristiga nõu pidada. Töökiusamist ei pea keegi kannatama," sõnas Maris.

Martis lisab, et töökiusamise tõendamine ei ole kuigi lihtne, kuna tööandja ei jäta teadlikult kirjalikke tõendeid ning kolleegid ei julge töökaotuse hirmus tunnistusi anda. "Kui tööandja ei suuda olukorda lahendada, võib töötaja töölepingu üles öelda erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel, mis annab töötajale õiguse hüvitisele TLS § 100 lg 4 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kiusatu võib pöörduda ka ametiühingu või töökeskkonnaspetsialisti poole."

Ametlik statistika töökiusamiste osas puudub, kuid üha enam inimesi julgeb olukorra lahendamiseks abi otsida.

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Laadimine...Laadimine...