Töötukassa: äriplaani koostamisel unista suurelt, aga ole realist

"Oma mõttetest ja plaanidest tuleb eelkõige rääkida oma konsultandile, kes aitab vaadata, kas kõik nõuded toetuse taotlemiseks on täidetud ja kas taotlemiseks ei ole takistusi," selgitas Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel.

Pilt: Aleksandr Guzhov/ Foto on illustreeriv
Eesti

Töötukassa: äriplaani koostamisel unista suurelt, aga ole realist

Enn Tosso

"Unistada tuleb suurelt, kuid äritegevuse käivitamisel tuleb hinnata, kas äri käivitamise plaan on realistlik ning selleks peabki kirjutama äriplaani," ütles Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel, et esimene samm ettevõtluse alustamise toetuse taotlemisel on äriplaan.

Koppel selgitas, et äriplaani koostades kirjeldab taotleja oma ja loodava ettevõtte tugevusi, võimalusi ning tegevusi ja hindab ka sellega kaasnevaid riske. "Ettevõtluse alustamise toetust ei anta taotlejale, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga."

Koppel tõi välja, et viimase aja jooksul on ettevõtlustoetuse saanud ettevõtete tegevusvaldkondade spekter olnud lai.

Ta tõi välja TOP 5:

1.     Tootmine (sh toiduainete, tekstiili-, rõiva-, mööblitootmine)

2.     Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (sh insenerid, projekteerijad)

3.     Muud teenindavad tegevused (nt massaaž, iluteenused)

4.     Ehitus (üldehitus, san. tehnilised tööd, elektri-, ventilatsiooni ehitus jms)

5.     Põllumajandus (mesindus, taime- ja loomakasvatus)

"Ettevõtluse alustamise toetust ei anta tegutsemiseks valdkonnas, mis on vastuolus avaliku huviga," rõhutas ta.

Koppeli sõnul on piiranguks näiteks veokite rentimine. "Välistatud on ka tegevused, mis on seotud üksnes ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse," märkis ta. Koppel täpsustas, et toetust ei anta tegevustele, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega.

Koppel selgitas, et Töötukassast võib toetust taotleda töötu, kes on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus. "Oma mõttetest ja plaanidest tuleb eelkõige rääkida oma konsultandile, kes aitab vaadata, kas kõik nõuded toetuse taotlemiseks on täidetud ja kas taotlemiseks ei ole takistusi," sõnas ta. Takistus on näiteks osalused olemasolevates ettevõtetes üle 50 protsendi.

Tema sõnul võib juhtuda, et kõige esimese sammuna tuleb läbida ettevõtluskoolitus, mis on võimalik läbi läbida töötukassa kaudu.

Ettevõtlusega alustatakse juba tuttaval alal

SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus juhataja Hannes Ojangu möönis, et neilt küsivad nõu paljud ettevõtjad. Ta viitas, et on neid, kes on juba pikalt tegutsenud ja tunnevad vajadust konsultantidega arutada erinevaid arenguküsimusi, kui ka päris alustavaid ettevõtjad.

"Üldjuhul asutakse tegutsema selles valdkonnas, mida tuntakse ja kus on olemas nii kogemused ja kompetentsid kui ka teatav kontaktvõrgustik," sõnas Ojangu. Tema sõnul võib öelda, et populaarsed tegevusalad on juuksur, massöör, lastehoid, kohviku tegemine ja raamatupidamine.

Ojangu sõnul on see on tingitud ka sellest, et Töötukassa korraldab või võimaldab sellesuunalisi kursuseid. Siin tõi ta välja kitsaskoha, et alustaja ei suuda siiski endale tunnistada tegelikku konkurentsiolukorda, mistõttu kriitilise massi klientide saamiseks kulub tegelikult kordades rohkem aega, kui algselt planeeritud. "Seetõttu ka rahavood on planeeritust väiksemad ning palga maksmiseks vahendeid enam ei jagu. Seetõttu peaks olema võimalik toetuseid kasutada ka palga kulude katteks, see võtaks startides pingeid vähemaks," soovitas ta.

Ojangu arutles, kas 6000 eurot on ettevõtte alustamiseks vähe või palju. Tema sõnul sõltub see sellest, et mida plaanitakse tegema hakata. "Kui plaan on alustada kõrge kapitali vajadusega, näiteks tootmisega, kus on vaja soetada seadmeid, siis ilmselt sellest summast ei piisa," sõnas ta.

Ta märkis ka, et kui on plaanis alustada tegevusega, mille sisenemiskulud on madalad, siis kindlasti on sellest summast abi. "Teiselt poolt võib eeldada, et toetusena saadav rahasüst kombinatsioonis tegusa inimese ja tema läbimõeldud äriplaaniga läheb lendu olenemata toetuse suurusest," hoiatas ta. Siinkohal peab tema hinnangul sammud ja etapid läbi mõtlema, et ehk saab oma alustamine jagada etappideks, mida saaks siis finantseerida kas juba tekkivast rahavoost või kombineerida see teiste toetuste või väliste finantseerimisinstrumentidega.

Ojangu sõnul  teevad ettevõtjad teevad plaane ja prognoose oma parimatest oskustest ning teadmistest lähtuvalt – see, kes tunneb end tugevalt, ka planeerib lennukamalt. "Ettevõtjana prognoose tehes suurelt unistamine pole vale, kui samal ajal osatakse hinnata iseenda tegelikku võimekust ning jääda realistlikuks ja kahe jalaga maa peale," sõnas ta.

Siiski möönis ta, et esineb neid olukordi, kus inimesed on töötuna kriisis ja siiralt usuvad, et ettevõtlus on päästerõngas. Samas nad tegelikult ei oma arusaama, mis on tegelikult ettevõtlus ja kuidas see toimib. "Tehakse järjest erinevaid emotsionaalseid otsuseid, mis paraku ei pruugi hästi lõppeda," hoiatas ta.

Millest alustada? Ojangu sõnul peaks inimene vaatama kõigepealt, et mida ta oskab, teab ja tunneb ning selle põhjal alustab ettevõttega – kas töötas sellel erialal, õppis seda kunagi, puutus kokku läbi hobi.

Järgmisena soovitas ta enne ettevõtlusega alustamise otsust sügavuti hinnata, et kas on piisavalt tahet. "Ettevõtlusega tegelemine ei ole tegelikult kerge! Kui see tahe on olemas, siis sealt edasi juba kõige asjassepuutuva detailideni läbimõtlemine, põhjaliku äriplaan koostamine, vajadusel koolitustest osavõtt. Pigem rohkem, kui vähem tuleks panustada ettevalmistamise etappi!" rääkis ta.

Müü idee esmalt oma pereliikmetele

Ta soovitas, et enne, kui hakata kulutusi tegema, testi oma ideed teiste peal. "Proovi oma mõte "maha müüa" oma pereliikmetele, sõpradele, tuttavatele. Kui see õnnestub, siis saab astuda järgmised sammud," sõnas ta.

Kindlasti on tema sõnul soovitav nõu pidada ettevõtlust tundvate inimestega, sest pahatihti kõvalt vaadates paistavad asjad teisiti ja see info võib olla olulise tähtsusega. Ta soovitas näiteks oma mõtetest rääkida arenduskeskuste konsultantidega, kellel on olemas ettevõtlusalased teadmised ja kogemused ning ka konfidentsiaalsus on tagatud.

"Ettevõtlusega alustamise juures oluline on, et inimene, kes soovib ettevõtjaks hakata tunneks siirast huvi selle tegevuse vastu, mida tema loodav ettevõte tegema hakkaks. Ehk ettevõtluse sisu oleks ka tema elustiil! Kui aga eesmärgiks on lihtsalt ettevõtjaks hakkamine ning ettevõtlusega tulu teenimine, siis ei kipu see nii minema," hoiatas ta.

Alustajatele ettevõtjatele sobib käsitöö

Omanimelise koolitusfirma loonud Kristo Krumm rääkis, et peamiselt taotlevad töötud ettevõtluse alustamise toetust igapäevateenuste ja -toodete sektorites: iluteenused, küpsetamine, raamatupidamine, käsitöö, kohvikud, pisiremondid, disain, uus-ja taaskasutus. "Julgen arvata, et 99 protsenti alustavad ettevõtlusvaldkonnas, milles nad on varem töötanud ja omavad kogemusi ning valdkonnad on igapäevased. Selliseid start-up ärisid sattub alustavate ettevõtjate hulka üliharva, peaaegu mitte," rääkis ta.

Tema sõnul ei sõltugi toetuse saamine niivõrd valdkonnast kui inimesest ja tema oskustest ning võimetest oma idee niimoodi paberile panna, et see oleks usutav, realistlik ja teostatav ning loomulikult ka jätkusuutlik. "Kuid pigem minnakse välja kindla peale. Ehk siis suurema riski ja keerukamate äridega alustavad otsivad finantseerimisvõimalusi pigem mujalt, sest ka summad  ei kata keerukamate ettevõtmiste alustamise kulusid," märkis ta.

Krumm jagas taotlejad laias laastus jagada järgmiselt:

- täiesti realistlikud ja teostatavad ideed

- ideed, mis on ka taotlejale uudsed ja sisaldavad suuremaid "agasid" ehk kätkevad endas juba märgatavaid riske

- lihtsalt proovijad, kes lähevad ja katsetavad, kas nende ideele Töötukassa annab toetust või mitte.

"Enamasti siiski tuleb tõdeda, et kui ka taotleja raha ei saa, siis neid, kes oma ideest sellepärast loobuvad, on vähe. Pigem on see toetus suureks abiks kuid mitte vältimatu tingimus ettevõtlusega alustamiseks," märkis ta.

Ta möönis, et neid, kes päris utoopiliste plaanidega raha taotlema lähevad, on ülivähe, sest  summad on selleks liiga väikesed. Krumm osutas, et pigem toetab toetus väike-ja mikroäride loomist ja sellised ärid on ka eos juba palju igapäevasemad ja realistlikumad.

"Kui nüüd tekib soov ja mõte ettevõtlusega alustada, siis soovitan kindlasti proovida ikkagi ka toetust taotleda, see ei ole nii keerukas," soovitas ta.

Krumm selgitas, et selleks on vaja läbida vastav koolitus, kui varasem ettevõtlusalane haridus või kogemus puudub. "Koolitusel tavaliselt saab ideed ja selle elluviimist nii piisavalt analüüsida ja testida, et väheneb ka võimalus lihtsalt niisama proovima minna ja seega ka läbikukkumise võimalus," sõnas ta.

Koolitaja soovitas kindlasti lugeda ettevõtluse kohta või üles otsida mõni hea tuttav, kes on ettevõtja ja sõna otseses mõttes vaadata tema tegevusi kõrvalt, küsida ja uurida. "Nii saab vahest isegi parema ettekujutuse, mida ettevõtlus igapäevaselt endast kujutab, milliseid eelised ja riske endas kätkeb," sõnas ta.

Ettevõtlusega alustaja saab kuni 6000 eurot

Valitsus plaanib tuleval aastal tõsta ettevõtlusega alustamise toetust ligi 1500 euro võrra 6000 euroni, et soodustada majanduskriisis töötute ettevõtlikkust. Tuleval aastal plaanitakse meetmesse suunata kolm miljonit ning ülejärgmisel aastal 3,2 miljonit eurot.

Valitsuse eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kui praegu saavad ettevõtlusega alustavad töötud toetust 4474 eurot, siis see määr on püsinud muutmata üle kümne aasta ning summa ei ole enam piisav ettevõtlusega vajalike kulude katmiseks.

Muudatus võimaldaks katta ettevõtlusega alustamiseks vajalikke investeeringuid suuremas mahus ja taotlejate arv kerkiks töötukassa hinnangul ligikaudu viis protsenti. Toetust siiski ei anta töötutele niisama, toetuse saaja peab aasta jooksul kaks korda esitama töötukassale toetuse kasutamise aruande.

Töötukassa prognoosib, et tuleval aastal on töötuna arvel keskmiselt 44 200 inimest, 2022. aastal 39 200 ning 2023. aastaks väheneb registreeritud töötute arv 35 600 töötule.

Töötukassa prognoosi kohaselt kasutab tuleval aastal töötukassa teenuseid ja toetusi 35,2 protsenti, 2022. aastal 39,9 protsenti ja 2023. aastal 40,3 protsenti kuu jooksul registreeritud töötutest. Nende hulka ei arvestata vähenenud töövõimega töötuid.

Seejuures tuleb arvestada, et mõned töötud kasutavad mitmeid meetmeid ja teenused, samas on neid, kes ühtegi meedet ei kasuta. Näiteks möödunud aastal kasutas vähemalt ühte teenust aasta jooksul töötutest 56 protsenti.

Järgnevatel aastatel võib oodata töötukassa töökoormuse kasvu, seetõttu näeb asutus ette ka vajadust täiendava personali järele ja tegevuskulude tõusu.

Töötukassa lähtub oma prognoosides rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist, mille kohaselt kerkib töötuse määr tuleval aastal 9,3 protsendini, 2022. aastal peaks see langema 8,2 protsendile.

Tööturumeetmete vajadus on tuleval aastal 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal 58,8 miljonit eurot. Ettevõtlusega alustamise toetuse jaoks plaanib riik eraldada tuleval aastal kolm miljonit eurot ja 2022. aastal 3,2 miljonit eurot.

5.-11. oktoobrini toimuvale Ettevõtlusnädalale "Avasta ettevõtlikkuse valem!" on aktiivne registreerumine kestnud juba kaks nädalat. Üritused toimuvad veebis, hübriidina ja nõuetekohastes seminariruumides. Kokku toimub enam kui 200 koolitust, konverentsi, töötuba, mis kõik aitavad arendada ettevõtlikkust.

Laadimine...Laadimine...