Üha rohkem võõrtööjõudu otsib abi juristidelt

Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi. Samuti on sagedane nö mustalt tasumine.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Üha rohkem võõrtööjõudu otsib abi juristidelt

Toimetaja: Sandra Lepik

Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi. Samuti on sagedane nö mustalt tasumine.

Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi. Samuti on sagedane nö mustalt tasumine. 

Üldiselt jõuavad võõrtöölised juristi jutule viimases hädas ning enamjaolt on probleemiks töölepinguga seonduv, eeskätt töötasu. On palju juhtumeid, kus tööleping on küll sõlmitud, kuid töötaja seda ise näinud ei ole. Sagedased on ka olukorrad, kus töölepingusse on Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel kirjutatud võõrtöölise palkamiseks ettenähtud summa, näiteks 1200 eurot, kuid töötajale tasutakse üksnes 600. 

Eesti Õigusbüroo kogenud tööõigusjuristi Katrin Martise sõnul ei ole tema pika karjääri jooksul olnud veel nii intensiivset tungi juristi vastuvõtule võõrtööliste poolt. "Üheltpoolt on kena, et nad julgevad abi otsida ning üldjuhul saamegi neid aidata. Teisalt teeb aga kurvaks see, et meie tööandjad neid sageli ära kasutavad ning töötasudega susserdavad. PPA on ette näinud kindlad palgatasemed erineva kvalifikatsiooniga võõrtööjõule, kuid ega neid tasemeid väga järgima ei kiputa ning sageli on võõramaalasel nii hea meel töökoha üle, et ta ei julge küsida ei töölepingut ega ka näiteks ületundide eest töötasu," sõnas Martis.

Martis meenutab ühte tööandjast klienti, kes tuli nõustamisele ning küsis juristilt konkreetselt - kuidas peaksin käituma, kui ma ei soovi ukrainlase töötasult makse tasuda. "Eks tööandjaid on loomulikult erinevaid, kuid minu kogemus pigem näitab seda, et Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest saabunud tööjõudu soovitakse võimalikult soodsalt tööle rakendada, hiilides mööda seadustest ja nõuetest. Eks siin peab riik olukorda analüüsima ning võtma kasutusele vastavad meetmed, et võõrtöölistega seonduv oleks paremini kontrollitav," lisas Martis. 

2,5 aastaga on tööõiguse küsimustes Eesti Õigusbüroo poole pöördutud 1806 korral, enim on töövaidlusi olnud Tallinnas (1099), Tartus (173) ning Narvas (142). 

Tööleping peab kindlasti olema sõlmitud kirjalikult ning sisaldama vähemalt järgmisi punkte:

  1. tööandja ning töötaja andmed
  2. töötamise koht
  3. töötaja ametinimetus ja töö sisu
  4. täis- või osaline tööaeg (konkreetselt määratleda osalise tööaja kestvus)
  5. töötasu suurus ning tasumise kuupäev
  6. poolte allkirjad
Laadimine...Laadimine...