Välisluureamet: Kreml varjab sõjaohule viidates riigi siseprobleeme

Välisluureamet märgib aastaraamatus, et Venemaa tegeleb oma sõjaliste ambitsioonide toetamiseks aktiivselt ühiskonna militariseerimisega ning juhib sõjaohu propagandaga tähelepanu riigisisestelt probleemidelt. 

Pilt: Scanpix
Välismaa Eesti

Välisluureamet: Kreml varjab sõjaohule viidates riigi siseprobleeme

Toimetaja: Toomas Raag

Välisluureamet märgib aastaraamatus, et Venemaa tegeleb oma sõjaliste ambitsioonide toetamiseks aktiivselt ühiskonna militariseerimisega ning juhib sõjaohu propagandaga tähelepanu riigisisestelt probleemidelt. 

"Ühiskonna süvenev militariseerimine tuleneb Kremli veendumusest, et sõjaline konflikt Läänega on vältimatu ja selle toimumine on pigem aja küsimus. Venemaa juhtkond usub, et sõda Läänega on alanud – esialgu peetakse seda infoväljas, aga ka teiste riikide pinnal. Näiteks sõjalist operatsiooni Süürias käsitab Venemaa mitte omaette operatsioonina, vaid USA-vastase rinde lõunatiiva tugevdamisena. Samamoodi on Ukrainas toimuv Venemaa jaoks vaid episood suures vastasseisus USA-ga. Seetõttu ei ole Venemaa vaatepunktist võimalik lahendada ühtegi käimasolevat sõjalist konflikti eraldi, tervikpilti arvesse võtmata," leiab amet.

Amet tõdes, et Venemaa juhtkond on seisukohal, et selline kvaasi-sõjaolukord nõuab kogu ühiskonna ja riigi kõikide ressursside mobiliseerimist - elanikkonna ettevalmistamine sõjaks ja ressursside koondamine avaldub paljudes valdkondades, alates mobilisatsioonivarude täiendamisest, territoriaalkaitseüksuste formeerimisest ja patriootlikust kasvatusest, ning lõpetades massiivse propaganda ja luuretegevusega.

"Kuigi osa sellest tegevusest võib tunduda groteskne (näiteks Junarmija, lasteaia väed), ei tohi unustada, et kõige selle
laiem eesmärk on suurendada sõjalist võimekust. Venemaa juhtkond loodab, et ühiskonda tugevamalt militariseerides ollakse paremini valmis kardetud kukutusrünnakuks või revolutsiooniks. Samuti aitab pideva sõjaohu hoidmine rahva teadvuses mobiliseerida ühiskonda välise vaenlase vastu ning juhtida seega tähelepanu kõrvale riigisisestelt poliitilistelt, õigusriiklikelt, majanduslikelt ja sotsiaalsetelt probleemidelt," nentis amet.

Näiteks 2015. aastal loodi Venemaal kaitseminister Sergei Šoigu initsiatiivil noorteorganisatsioon Junarmija ehk ülevenemaaline laste ja noorukite ühiskondlik liikumine, mille ülesanded on noorte patriootiline kasvatustöö, sõjaväeteenistuse populariseerimine, internatsionalism ja ekstremismivastane võitlus. Seda organisatsiooni juhib Venemaa kaitseministeeriumi sõjalis-poliitiline peavalitsus.

Junarmija põhibaasiks on koolid ning selle koosseisu võetakse lapsi alates 8. eluaastast. Organisatsioon on võtnud kohustuseks jõuda Suure Isamaasõja lõpu 75. aastapäevaks miljoni liikmeni, veel eelmisel aastal oli liikmeid 589 000. 

Venemaa ühiskonna militariseerimise üks ilminguid on paramiliataarse ühingu DOSAAF (Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing) integreerimine relvajõududega ning see on osalenud kõigil viimase aja suurematel õppustel ja tema ülesannete ringi on pidevalt laiendatud.

Ameti andmetel kasutavad DOSAAF-i kogu riiki katvat võrgustikku Vene eriteenistused kattena oma varjatud tegevustele. DOSAAF-i ülesandeks õppustel on vägede transport, territoriaalkaitseüksuste majutamise korraldamine ja
luureinfo kogumine. Luureinfo kogumiseks kasutab DOSAAF tsiviillaevu ja -lennukeid (An-2, UAV-d).

DOSAAF valmistab kutsealuseid ette sõjaväeteenistuseks ning väljaõppe maht ja sõjaväeliste erialade nimekiri on aasta-aastalt kasvanud - kui 2015. aastal valmistas DOSAAF sõjaväelistel erialadel ette umbes 12 500, siis 2019. aastal juba kuni 28 000 inimest ning 2018. aastal käis DOSAAF-i laagrites ligi 70 000 koolinoort.

Laadimine...Laadimine...