Viis tehnoloogiaarengut, mis lihtsustavad õpetajate tööd

Kriidi ja tahvli kõrval saab õpetaja tööks kasutada ka puutetundlikke ekraane ja telereid, tahvelarvuteid, info saab talletada aga pilvele!

Pilt: Scanpix
Haridus

Viis tehnoloogiaarengut, mis lihtsustavad õpetajate tööd

Kriidi ja tahvli kõrval saab õpetaja tööks kasutada ka puutetundlikke ekraane ja telereid, tahvelarvuteid, info saab talletada aga pilvele!

Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid õpetaja peamisteks abivahenditeks õppetöös kriit ja tahvlilapp ning tarkust ammutati rasketest õpikutest, siis tänapäeval on väga palju uusi ja nutikaid lahendusi, mis koolid on oma õppetöös kasutusele võtnud. Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma annab väikese ülevaate tehnoloogiatest, mis õppetegevuse muudab palju loovamaks ja mängulisemaks nii õpilastele kui õpetajatele. Õpetaja, kas Sina kasutad oma õppetöös järgmisi abivahendeid?

1.    Puutetundlikud ekraanid ja telerid
Väga paljudes koolides on taolised interaktiivsed lahendused juba kasutusel ning õpetaja saab hõlpsa näpuvajutuse abil kasutada ekraani nagu võlur. Lisada teksti, markeerida tekstilõike, vahetada arvuti abil tahvlil kuvatavat teksti jne. Õpilasi köidab tund, kus muuhulgas näidatakse näitlikustavat materjali ja videoid ka mujalt maailmast. Lisaks armastavad tänapäeval paljud noored väljendada end visuaali ja video abil. Tuues teadmised nendeni läbi neile harjumuspärse visuaalikäsitluse, läheb kindlasti ladusamalt ka õppetöö.

2.    Tahvelarvutite revolutsioon koolides
Tahvelarvutid on õppetöös sedavõrd efektiivset kasutust leidnud, et isegi õpikuid tehakse juba lugeritele või tahvlitele sobilikus vormis ning luuakse üha enam interaktiivseid hariduslikke rahendusi, mis võimaldavad õpetajatel kasutada või endil üles ehitada tunni sisuks vajalikku materjali matemaatikas, loodusõpetuses, emakeeles või miks mitte – siduda need kõik kokku ühte põnevasse ülesandesse. Tutuimad ja palju võimalusi pakkuvad õpirakendused oma ainetunni disainimiseks on näiteks Schoology, Google Classroom või põhjanaabrite välja töötatud Eliademy.

3.    Nutitelefonid ja kooliga seotud rakendused
E-kool, Elisa raamatuäpp, ÕS, virtuaalne joonlaud – rakendusi, mida võib tegelikult igapäevaselt vaja minna, on loodud lugematul hulgal. Need kõik võivad olla õppetöös abiks – mõistagi vaid siis, kuid kasutusel on ainult vajalik rakendus ja sotsiaalmeedia appid suudetakse mõneks ajaks kõrvale jätta. Tee näiteks tunnis mõni lõbusas võtmes viktoriin, kus vastuseid saab anda läbi nutitelefoni. Nende loomine on imelihtne ja sobivaid keskkondi palju, tuntumad neist kindlasti Kahoot ja Socrative. Muide, neis keskkondades saab esitada ka kodutööde väljakutseid!

4.    Pilvetehnoloogia
Enam ei pea printima välja suures koguses materjale või nuputama rühmatööde vorme. Pilvetehnoloogia aitab tunnis näiteks tahvlite abil hõlpsasti luua ja täiendada materjale otse veebikeskkonnas, kuhu need jäävad ka üles ning on kergesti jagatavad ja taasavatavad, ükskõik, millise seadme taga ollakse. Kõige lihtsam on tõenäoliselt Google’i keskkond, kus Drive ja Docs on väga kergesti kasutatavad. Failide jagamine on lihtsamast lihtsam näiteks Dropboxi kaudu.

5.    Multimeedia tööriistad
Oskus luua visuaale ja videoid on moodsas ühiskonnas midagi, mida üha enam hinnatakse ja noortelt tulevikutöödes oodatakse. Videoid ja fotosid aga ka veebipostreid või -lehti on võimalik integreerida peaaegu igas aines, lastes laste loovusel lennata ja praktiliste tegemiste kaudu ise maailma avastada. Photoshopi kasutus või lihtsam Corel Draw käsitlus ei ole teglikult keeruline ning õpilastele loovust arendavaid ülesandeid näiteks matemaatikaga või keemiaga ühildades võib saada väga põnevaid õppevideoid või fotoreportaaže.

“Meie unistame suurelt ja usume, et tehnoloogia abil saavad koolid tulevikus niivõrd palju uusi ja põnevaid lahendus pakkuda,” rääkis Aasma. Samsungi mobiilidivisjoni juht pakkus välja, et ühel päeval võiksid koolides olla kehalise kasvatuse tundides kasutusel näiteks aktiivsusmonitorid, mis aitavad noortel vastavalt nende tervisele ja koormustaluvusele just õigesti treenida. Või tuua klassiruumi virtuaalreaalsusseadmed, et näha ja kogeda vahetult näiteks metsas ringi liikuvaid linde ja loomi või olla ise sündmuste keskmes ja nautida laulva revolutsiooni hõngu.

Laadimine...Laadimine...