007-ÜHISKONNAST SOOME TÖÖLE: Millal eestlased Soomes üksteise naha koorimise lõpetavad?

"Eestlane koorib eestlase naha," iseloomustas Soomes tegutsev tööõigusjurist Ester Rooda viimaste aastate suundumusi Soome tööjõuturul. Ametikaaslane Juhani Tamminen kasutab Eesti tööjõu värbamise kohta sõnu "orjapidamine" ja "džungel". Samas tegi Euroopa Kohus hiljuti soomlaste ametiliidu kohtuasjas olulise otsuse, kus ütles, et võõrtööjõule ei tohi maksta madalamat palka. Kas otsus võimaldab Soome ametkondadel paremini nõuda kõigile võrdse palga maksmist, ja kas see vähendab eestlaste võimalusi Soomes töötada? Seda näitab aeg.

Pilt: Eesti peaminister Taavi Rõivas on osutanud meie põhjanaabritele hulga teeneid, soodustades parema tööjõu jätkuvat põgenemist Soome siinse palgavaesuse süvendamise tõttu. Lisaks loovutas ta Soomele ka LNG terminali ehituse, mis esialgu pidi tulema Ees

007-ÜHISKONNAST SOOME TÖÖLE: Millal eestlased Soomes üksteise naha koorimise lõpetavad?

Virkko Lepassalu

"Eestlane koorib eestlase naha," iseloomustas Soomes tegutsev tööõigusjurist Ester Rooda viimaste aastate suundumusi Soome tööjõuturul. Ametikaaslane Juhani Tamminen kasutab Eesti tööjõu värbamise kohta sõnu "orjapidamine" ja "džungel". Samas tegi Euroopa Kohus hiljuti soomlaste ametiliidu kohtuasjas olulise otsuse, kus ütles, et võõrtööjõule ei tohi maksta madalamat palka. Kas otsus võimaldab Soome ametkondadel paremini nõuda kõigile võrdse palga maksmist, ja kas see vähendab eestlaste võimalusi Soomes töötada? Seda näitab aeg.

Kui jurist Ester Roodalt küsida, kas Eestist pärit tööjõu osas on hakatud paremini täitma Soome seadusi ja reegleid, siis vastab ta, et kahjuks mitte: "Meil on endiselt käed-jalad tööd täis ja Eesti töötajate kaebuste hulk vähenenud ei ole."

Paraku on eestlastest tööjõu halvas mõttes ärakasutajateks saanud  Soome tööandjate asemel Eesti omad. "Varem seda nii palju ei olnud, kuid asi võib olla selles, et eestlased asutavad Soomes järjest rohkem firmasid," märkis Rooda.

Järjest rohkem ettevõtteid

Tõepoolest, eestlaste firmade asutamine on Soomes järsult kasvanud. Tegemist oleks justnagu Eesti järjekordse nn edulooga. Eestlastest töövõtjaid konsulteerivad juristid aga väidavad, et pahatihti on tagapõhjaks lihtlabane maksudest ja Soomes kehtivatest töötasumääradest kõrvale hiilimine.

Eesti tööjõu osas ei taha tööandjad sageli täita lihtsat reeglit: eestlane peab saama samasugused töötingimused ja palga, nagu vastava ala Soome töötaja. Lisaks nihverdatakse Soome seadustes, sealhulgas tellijavastutusseaduses nõutavate kindlustuste, sotsiaalgarantiide jms.

Ettevõtjate teenusekeskuse YritysHelsinki andmetel on eestlased Soomes asutanud ümmarguselt 2000 ettevõtet. Kuid Soomes tegutseb lisaks palju ka Eestis registreeritud firmasid. Soome ametiühingute keskorganisatsiooni (SAK) hinnangul on eestlaste asutatud ettevõtete arv Soomes kasvanud viimastel aastatel kiiremini kui ühegi teise immigrantiderühma oma.

Paraku oli Euroopa Komisjoni töövahendusvõrgustik EURES juba mõned aastad tagasi sunnitud tõdema, et enim pettusi ilmneb tööturul seoses Eesti vahendajatega.

Nii Rooda, Tammineni kui mitmete teiste Pealinna konsulteerinud allikate sõnutsi pole see suundumus aga aastatega vähenenud, pigem järjest süvenenud.

Tamminen on tegutsenud juristina muu töö kõrvalt tööõiguste alal ligikaudu seitse aastat. Kuid ka veel nüüd kohtab ta olukordi, mis uued ka tema varem palju näinud juristisilmadele.

Kui kohtuvad kaks "kavalat"

"Kui eestlased põgenevad Soome, siis müüvad nad end seal nagu prostituudid, saavad soomlasega võrreldes madalama palgaga töö ja mõtlevad, et see teeb nad õnnelikuks," rääkis Tamminen. "Tavalised on olukorrad, kus kaks kavalat, ehk pettusega tegeleda püüdev Eesti tööandja või -vahendaja ja kerget tööd lootev eestlane, leiavad teineteist. Ja siis nad kahekesi koos püüavad Soome riiki võimalikult kaua ja efektiivselt petta."

Tammineni sõnul on aga Soome kindlalt välja kujunenud struktuuriga heaoluühiskond ja varem või hiljem võetakse petturid vahele.

Edasi käivitub tavaliselt stsenaarium, kus Soome meie mõistes  tööinspektsioon (Aluehallintovirasto) leiab töötaja, kelle õigusi on rikutud, ja paneb ta selle kohta avaldust kirjutama – ning lähebki sõjaks. Eesti tööandja teatab Tammineni sõnul seepeale töövõtjale: "Aga meil on ju kokkulepe!" Paraku Soomes sellised "kokkulepped", kus töötajate õigusi Soomes kehtivate seaduste suhtes rikutakse, Tammineni sõnul ei kehti.

007-ühiskond

"Eesti on selline Bondi 007-tüüpi ühiskond, kus on antud luba töövõtjat tappa, kuid Soomes selline käitumislaad vastuvõetav ei ole," tõdes Tamminen.

"Eks see Eesti tööjõuga ümberkäimine kohati meenutab džunglit või orjapidamist. Asi on ka selles, et eestimaalase jaoks on riik sageli kauge ja võõras, mõeldakse, et mis ma talle makse maksan, mida see riik mulle andnud on. Ja siis tullase sama mentaliteediga ka Soome. Kuid seal kontrollitakse hoolega, kas kõik on seadustepärane ja maksud makstud, ja kui ei ole, siis tekivad trahvid ja halvemal juhul minnakse välja kuni kriminaalkohtuni."

Teada on ka juhus, kus Eesti ettevõtja on maksejõuetuks muutudes võltsinud Soome tööjõuinspektsioonile lepingud jm materjali, et tööjõukulu Soome riigi või maksumaksja kaela lükata.

Tamminen ütles otsesõnu, et inimene, kes tahab Soome tööle, peaks vältima Eesti taustaga firmasid. Tuleks leida otsekontakt Soome tööandjaga. Või kui muidu ei saa, tuleb Eesti töövahendaja või -andja tausta hoolega kontrollida – kas ei esine maksehäireid, maksuvõlgu vm probleeme. Tamminen mainis ühte petturist töövahendajat, kes naha üle kõrvade tõmbamist põhjendades oli kasutanud argumenti, et lollidelt tulebki nende raha ära võtta: "Ega ükski tark minu juurde tööle ju ei tule."

Meediat lehitsedes võib selliseid odava tööjõu ära kasutamisest kõnelevaid uudiseid suhteliselt lihtsalt leida. Nii jäi Turu lähedal eestlastel umbes 380 euro suurusest brutopalgast kätte 320 euro jagu, koos päevarahadega umbes 1000 eurot kuus. Soomlasest puusepp teenis samas aga 17 eurot tunnis või rohkem, vahendas majandusportaal Taloussanomat.

Alamakstud töö tellija oli Länsi-Turunmaa linn ja töö teostaja või alltöövõtja Eesti firma Eurobuild Group. Mehed tegid kümme päeva järjest tööd ja olid siis neli päeva kodus. Tööpäevad olid kümnetunnised ja töötati ka nädalavahetustel, rääkis Soome ehitustööliste ametiühingute liidu (Rakennusliitto) Turu piirkonna juht Jouni Ruotsalainen.

Ettevõtja: kõige taga on konkurents

Ametiühinguliidule teatas asjast teine Eesti töömees, kes kasutas nn topeltlepingut. Talle maksti 200 euro suurust netopalka. Eesti maksuametile minevas töölepingus oli tunnipalgaks märgitud 1,75 eurot ja Soome lepingus seisis 9,05 eurot.

"Konkurents – ega keegi meid seal Soomes ei oota," põhjendas üks Eurobuild Groupiga seotud ettevõtjatest Pealinnale, miks madalamate töötasude teed minnakse. "Mahud tõmbuvad kokku ja tänaseks ongi järele jäänud suuremas osas need, kes suudavad Soome tasemega palka maksta. Paljud mehed on läinud üle Eesti firmadest Soome firmadesse. Kui Soome konkurent raalib välja, et Eesti firma teeb natuke odavamalt, siis teeb ta omakorda kõik, et odavam tegija kõrvaldada. Saadetakse nii palju kontrolle kaela, et ühel hetkel ta ruineeritakse. Üldiselt, eks riburadapidi tullakse nüüd jälle Eestisse tagasi."

Lihtsalt öeldes: eestlasele on raske selgeks teha, et Soomes ei saa kasutada alamakstud tööjõudu, nagu see on Eestis ülitavaline.

Üks põhilistest skeemitamistest käib maksuvaba päevarahaga. Töötaja on justkui sinna Eestist komandeeritud. Eesti maksuameti seisukoht on olnud seoses Soomes tegutsevate Eesti firmadega, et kui töölepingusse märgitud töö tegemise koht ei vasta tegelikkusele ja töötaja on võetud tööle ainult Soomes töötamiseks, siis ei ole maksuvaba päevaraha maksmise õigust.

Tiit Kruusalu, kes palub end nimetada mitte Soome töösuhete, küll aga laiemalt personalisuhete spetsiks, ütles Pealinnale, et peatselt peavad ka Eesti ametivõimud ja ametiühingud ning alaliidud asuma võitlema sama võitlust, mida praegu peavad alamakstud alateenijate vastu soomlased.

"Meil oli probleem ühe kaupluseketiga, et hommikul kl 10 polnud kassiiride puuduse tõttu kedagi kassasse panna," rääkis Kruusalu. "Madala palga tõttu olid töötajad jalga lasknud. Kas aga meile meeldiks, kui Eestisse peatselt sisse rändajad nõustuksid 500-eurost kassiiritööd tegema näiteks 300 euro eest?"

 

EUROOPA KOHUS: Võõrtööjõud peab saama sama palka!

*Soome ametiühingud kohtuvaidlusest Poola elektrifirmaga: see on oluline kohtulahend kogu euroliidule.

Soome elektrike ametiliidu kohtuvõit Euroopa Kohtus Poola elektrifirma üle lõi olulise kohtupretsedendi ka Eesti tööjõu jaoks. Euroopa kohus ütles nimelt, et välismaalasest töötajale tuleb maksta vastuvõtva riigi töötajatele kollektiivlepingu järgi ette nähtud palka.

Soome elektrikke koondav elektriliit kaebas nimelt kohtusse Poola  ettevõtte ESA, kes oli maksnud Soomes Olkiluoto elektrijaama ehitusel töötavale 186 Poola elektrikule Soomes kehtivatest määradest vähem palka. Saavutamaks

riikide vahelises tööjõuliikumises olulist kohtupretsedenti, viis Soome kohus omakorda selle juhtumi edasi Euroopa Kohtusse, kus elektrike ametiliit tänavu veebruaris ka võitjaks kuulutati.

Liidu esimees Martti Alakoski lausus, et kohtu otsus oli võit kõigi Soome ettevõtete ja palgasajaate jaoks: "See mõjutab oluliselt Soome ettevõtete konkurentsivõimet. konkurentsieelist ei tohi saavutada enam palgakonkurentsi kaudu."

"See elektrike ametiliidu juhtum oli oluline mitte ainult Soome ametiühingutele, vaid kogu euroliidu ehitussektorile," kommenteeris Pealinnale Soome ametiühingute keskliidu (SAK) euroasjade jurist-nõunik Jari Hellsten. "Samuti on see väga oluline teistele majandussektoritele, kus tööjõud liigub ühest riigist teise."

Hellsteni sõnul deklareeris kohus, et n-ö külalislahkust osutava riigi vastava ala kollektiivlepingu töötasumäärad on külalistööjõu jaoks siduvad. Lihtsalt öeldes tähendab see, et külalistööjõud peab saama teistega kollektiivlepingule vastavat võrdset palka. Muu hulgas sätestas kohus ka, et eluasemehüvitust ei saa lugeda palga osaks jm.

Mis Eestit puudutab, siis suur osa meilt pärit tööjõust on Hellsteni sõnul tegev ehituses. Seal püüab aga töötajate õigusi kaitsev Ehitusliit teha kõik, et peetaks kinni võrdsetest ja ühtsetest mängureeglitest.

Laadimine...Laadimine...