200 inimest läbisid metsise tegevusjälgi otsides ligi 4500 kilomeetrit

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvõttel peeti juunis Virumaa ja Soomaa rabaserva metsades kahe nädala jooksul 11 talgut kus viie riigi 200 vabatahtlikku kõndisid metsiseid ja teisi kanalisi ning nende tegevusjälgi otsides kokku ligi 4500 kilomeetrit.

Pilt: Scanpix

200 inimest läbisid metsise tegevusjälgi otsides ligi 4500 kilomeetrit

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvõttel peeti juunis Virumaa ja Soomaa rabaserva metsades kahe nädala jooksul 11 talgut kus viie riigi 200 vabatahtlikku kõndisid metsiseid ja teisi kanalisi ning nende tegevusjälgi otsides kokku ligi 4500 kilomeetrit.

Metsisetalgutel uuriti läbi 150 ruutkilomeetri suurune ala, millest 65 ruutkilomeetrit oli Soomaal ning 85 ruutkilomeetrit Virumaal Ohepalu, Agusalu, Tudusoo ja Sirtsi looduskaitsealadel või nende piirialadel ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos, teatas ELF kolmapäeval BNS-ile.

Talgutöö ise kestis terved päevad - varahommikul instrueeriti ja jagati kaardimaterjale, seejärel anti igale talgulisele või talguliste paarile päeval läbiuurimiseks 40–60 hektarit metsa või soomaad ning õhtul toimus andmete kogumine ja andmeankeetide parandamine.

Talgulised käisid uurimisaladel enamasti üksinda ja kaardi järgi ning märkisid GPS-i või nutitelefoniga üles kõik metsise ja teiste kanaliste leiukohad. "See oli mul esimene kord mingit linnuliiki metsas taga ajada. Maalapp oli väga suur, mis tuli läbi käia," ütles vabatahtlik Eero Väin. "Kahjuks ma metsist ei kohanud, kuid see-eest komistasin kährikupere otsa. Looduses ikka juhtub nii, et lähed üht otsima ja leiad midagi hoopis muud."

Talgute käigus kaardistati ja koguti edasiseks määramiseks ka sulgi, väljaheiteid ja muud teavet, mille abil teadlased saavad metsise ja teiste kanaliste olukorda nüüd täpsemalt analüüsida. Lindude ja nende tegevusjälgede leidmisel juhendasid vabatahtlikke Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased, kes õpetasid metsas vajalikke asju märkama ja võimalikult vähe sealseid asukaid häirima.

Vabatahtlikud nägid vahetult 300 kanaliste isendit ja ligi 50 pesakonda, kellest 12 oli metsise, 30 laanepüü ja neli tedre oma. Lindude tegevusjälgi leiti aga tuhandeid. Kõige enam leiti jälgi kanalistest Tudusoo ümbrusest ja Kikepera loendusalalt.

"Praegu käib teadlastel läbiuuritud alade ja leidude analüüs. Hetkel võib aga öelda, et ega metsise eluolu kiita pole - märgati 33 ilma tibudeta metsisekana, mis näitab, et suurem osa metsistest on paraku järglasteta," kommenteeris metsisetalgute esialgseid tulemusi ornitoloog Urmas Sellis. "Täpsed põhjusi on veel vara öelda. Oma osa on kisklusel ja maastikul, millel metsised pesitsevad ja elavad. Seda talgute tulemuste põhjal nüüd edasi uurimegi. Näiteks leidsid vabatahtlikud ka 40 murtud kanalist ja rüüstatud pesakohta, mis annab meile väga olulist infot piirkonna kiskluse kohta,“ lisas ta.

Vabatahtlikud talgulised tegid 12 päeva jooksul ära hulga tööd ning käisid läbi väga suure ala. Tööpäevad kestsid varavalgest hilisõhtuni ning osa talgulisi lõi kaasa terve nädala. Teiste hulgas osales talgutel organisatsiooni EUcan egiidi all 15 vabatahtlikku Suurbritanniast, kes ühtekokku viibisid piirkonnas 11 päeva, nendest suurema osa metsise jälgi ajades. Korraldajad kiidavad ja tänavad südamest kõiki vabatahtlikke, kes pühendasid enda aega ja oskusi uhkete lindude käekäigu parandamisele.

Metsis on oma silmatorkava käitumise, erilise toiduvaliku ja koguka keha tõttu ökosüsteemis habras lüli. Tema kadumine osadelt põlistelt asualadelt ja arvukuse märgatav langus on väga murettekitav. Alles jäänud metsised asustavad meie mail tihti rabaservade vanu männikuid, kus on piisavalt neile sobivaid toidutaimi, rasket lindu kandvaid okslikke männipuid ja varjumispaiku kiskjate eest.

Linnu täpne elupaigakasutus ja sündivust-suremust mõjutavad tegurid vajavad veel täpsemat uurimist ning selleks oligi vaja ka talguliste abi. Talgutel kogutud teadmiste abiga saab selle uhke linnu kaitset ja tema eluolu mõjutavaid tegevusi, sh soode taastamist paremini planeerida. Metsis kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse ja on määratud Euroopa Nõukogu linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Metsise kaitse Eestis toimub metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava alusel.

Ulatuslikud metsisetalgud toimusid ELF-i, TÜ, Riigimetsa Majandamise Keskuse, ornitoloogiaühingu ja keskkonnaameti koostöös. Talgud Virumaal toimusid projekti "Soode kaitse ja taastamine" ( Conservation and Restoration of Mire Habitats, LIFE Mires Estonia; projekti nr: LIFE14 NAT/EE/000126) raames, mida rahastavad Euroopa Komisjoni programm LIFE ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Laadimine...Laadimine...