700-aastasest Toomkoolist võrsusid kuulsad teadlased ja admiral Krusenstern

Eesti ühes vanimas koolis, Tallinna toomkoolis, on hariduse saanud mitmed kuulsad inimesed, sh ümbermaailmareisi teinud admiral Adam Johann Krusenstern, loodus- ja arstiteadlane Karl Ernst von Baer ja rahvusvaheliselt tuntud majandusteadlane Ragnar Nurkse.

Pilt: Tallinna toomkool
Tallinn Ajalugu

700-aastasest Toomkoolist võrsusid kuulsad teadlased ja admiral Krusenstern

Heiki Haljasorg

Eesti ühes vanimas koolis, Tallinna toomkoolis, on hariduse saanud mitmed kuulsad inimesed, sh ümbermaailmareisi teinud admiral Adam Johann Krusenstern, loodus- ja arstiteadlane Karl Ernst von Baer ja rahvusvaheliselt tuntud majandusteadlane Ragnar Nurkse.

Toomkool tähistab tänavu oma 700. aastapäeva. Pärast taanlaste tulekut 1219. aastal hakati ehitama Tallinna Toomkirikut. Katedraalikirik oli piiskopikirik ning keskajal oli piiskopi abiks loodud toomkapiitel. 1266. aastast mainitakse seal töötanud toomskolastikut, mis annab kaudse vihje, et kiriklikku haridust anti Tallinnas juba enne XIV sajandit.

Esimest korda mainib Tallinna toomkooli Taani kuningas Erik VI Menved 3. jaanuaril 1319. Kuningas ütleb oma ladinakeelses ürikus, et "tavaõiguse kohaselt peavad kõigi emakirikute juures olema skolaaridele mõeldud koolid", ja lisab, et linnakodanikud "ei käiks muudes koolides kui nimetatud katedraali koolis, kui ta tahab pääseda kümne hõbemarga suurusest trahvist". Tollel ajal asus Tallinna toomkool aadressil Toom-Kooli 4, kus tänapäeval tegutseb lavakunstikool.

Toomkoolile antud privileeg tekitas Tallinnas vastuseisu, sest ka all-linna kloostrikool tahtis linnakodanike lapsi õpetada. Nn koolitüli pidi lahendama Rooma paavst Martinus V isiklikult, kes kirjutas selle kohta mitu kirja. 1424. aastal andis ta siiski Tallinna raele järele ja kirjutas, et annab "apostellikust heatahtlikkusest määruse ja korralduse, et sarnast kooli võiks pidada mõne praostkonna kiriku juures, et neid poisse oleks eelmainitud teadustes mugavam õpetada". Sellele aitas kaasa Tallinna raehärrade poolt paavstile kirjutatu, et Tallinna toomkool on "nii kõrgel asuvas paigas, et karmi pakase tõttu on mõned koolipoisid hukka saanud või kooliskäimisest kõrvale hiilinud".

Keskaja koolides oli õppekeeleks ladina keel ning õppeaineteks seitse vaba kunsti ehk grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomia. Nii ka Tallinna toomkoolis.

Kehval ajal eksamil vaid kolm õpilast

Rootsi aeg Tallinnas algas Liivi sõja ajal ehk 1561. aastal. Tallinna ülalinn oli üks viimaseid katoliikluse kantse, kuid nüüd muutus toomkool luterlikuks. Samas olid Liivi sõjad kaasa toonud suure vaesuse ning 1627. aasta katedraalkooli revisjoniakt ütleb, et toomkool on "vana, poollagunenud puithoone" ja et "eksamil on kohal vaid kolm õpilast esimest klassist, sest ülejäänud neli on haiged". Toomkooli viimastes klassides karistati ladina keele asemel saksa keele rääkimise eest. Koolis loeti ladina- ja saksakeelseid palveid ja lõike piiblist ning lauldi vaimulikke laule.

Õpetajad ja õpilased käisid regulaarselt kirikus. Oluliseks peeti, et koolipoisid tervitaksid "raeliikmeid, vaimulikke, õpetajaid, emandaid ja auväärseid neitseid" ja et "õpilased hoiduksid kaardi- ja täringumängu eest". XVII sajandi keskpaigas Tallinna toomkooli olukord pisut paranes.

Selles on suured teened 1638-1657 ametis olnud Eestimaa piiskopil Joachim Jheringul, kes toetas väga palju kooli. 1634-1641 oli Tallinna katedraalikoolis rektoriks Tallinna toomkoguduse abiõpetaja Johann Haquinus Forselius, kelle kuulus poeg, Eesti rahvakooli isa Bengt Gottfried Forselius võis ka õppida Tallinna toomkoolis.

1655. aastal kardab Tallinna sinod rootsi keele ja rootsi mõjude domineerimist, mistõttu kritiseeritakse vanade keelte osakaalu ning nõutakse saksa keele õpetaja ametisse võtmist, aga selle konflikti lõpptulemus ei ole teada. Kui keskajal oli toomkooli peamine eesmärk uute liikmete leidmine vaimulikku seisusesse, siis Rootsi ajal oli toomkoolil juba tähtis roll õpilaste ettevalmistamisel järgmisteks haridusastmeteks. Rootsi ajal läksid tublimad Tallinna toomkooli õpilased pärast lõpetamist 1631. aastal rajatud Tallinna gümnaasiumi ja sealt paremad õpilased omakorda 1632. aastal rajatud Tartu ülikooli.

Lisandus ehituskunst

1684. aastal langesid tuleroaks peaaegu kõik Toompea hooned, sealhulgas Toomkirik ja toomkool. Toomkooli hoone õnnestus taastada alles aastaks 1691.

Aga siis tuli Põhjasõda (1700-1721) ja katkud, mille mõju oli katastroofiline. Hilisem Tallinna toomkooli direktor Alexander Plate kirjutab 1710. aasta kohta, et "Toomkool oli kaotanud kõik oma õpetajad ning lõpetas täielikult tegevuse" ja "koolihoonesse majutati 300 Vene sõdurit". Hilisem Tallinna toomkooli vilistlane Karl Ernst von Baer kirjutab oma mälestustes tsaariaja alguse kohta: "Küll aga polnud enam puudust kooliõpetust vajavatest lastest" ja "Nende jaoks pandi kantorina ametisse üks endine Rootsi sõdur."

Olukord paranes tänu Tallinna toomkoguduse ülemõpetajale  Christoph Friedrich Mickwitzile.

XVIII sajandil õpiti Tallinna toomkoolis ajalugu, aritmeetikat, astronoomiat, ehituskunsti, füüsikat, genealoogiat, geograafiat, geomeetriat, heebrea keelt, inimeseõpetust, kreeka keelt, ladina keelt, loodusõpetust, loogikat, luulet, prantsuse keelt, retoorikat, saksa keelt ja usuõpetust. Kuigi Eestis kehtis Balti erikord, mis tähendas baltisakslaste autonoomiat, saksa keele ja luterliku usu säilimist, tuli 1750. aastal ametisse võtta ka vene keele lektor.

1765. aastal võttis Tallinna toomkooli ülalpidamise Tallinna toomkirikult üle Eestimaa rüütelkond, kes oli ka varem juba katedraalikooli aineliselt toetanud. Uute õppeainetena lisandusid  antiik, filosoofia, inglise keel, itaalia keel, mütoloogia ja õigusteadus. Peagi loobuti mõnede õppeainete õpetamisest, aga mitte sellepärast, et see oleks põhjustanud õpilaste ülekoormamist, vaid sellepärast, et raske oli leida tublisid õpetajaid. Uus olukord tähendas peagi ka kooli nime muutust – 1819. aastal sai Tallinna toomkool endale uueks nimeks Eestimaa rüütli- ja toomkool.

Stenbocki majas asus tsaariajal toomkooli õpilaste ühiselamu

Pansionaadiks olnud Stenbocki majas olevat elanud ka kummitused – hoone ehitustööliste vaimud ja üks oma onu taga aetud tütarlapse vaim.

Tsaariajal asus vana pansionaat aadressil Kohtu 10 ja uus pansionaat Rahukohtu 3. Viimatinimetatud hoone on praegu Eesti peaministri residents ehk Stenbocki maja. Aga kuna pansionaadis tegid toomkooli poisid pahandust, siis 1860. aastal otsustati pansionaadi tegevus lõpetada ja ära müüa. Pansionaadiks olnud Stenbocki majas olevat olnud ka kummitusi, kelleks on hoone ehitustööliste vaimud ja üks oma onu poolt taga aetud tütarlapse vaim.

1845. aastal sai Tallinna toomkool endale uue koolihoone aadressil Toom-Kooli 11; tänapäeval tegutseb seal balletikool. Hoonet pidas väga oluliseks ka president Lennart Meri, kelle initsiatiivil paigaldati hoonele mälestustahvel, et seal on kunagi tegutsenud Tallinna toomkool. XIX sajandi Tallinna toomkooli kuulsamatest vilistlastest tasub esile tõsta admirali ja ümbermaailmareisi teinud Adam Johann Krusensterni, loodus- ja arstiteadlast Karl Ernst von Baeri ja kaasaegse eesti keele õigekirja loojat, kirikuõpetaja Eduard Ahrensit.

1893. aastal Tallinna toomkooli tegevus katkes seoses Vene keisri  Aleksander III tegevusega, kes soovis Eesti aladel levitada vene keelt, vene kultuuri ja vene usku. Kool lubati taas avada 1906. aastal. 1908. aastal valmis Tallinna toomkooli spordimaja, see asub aadressil Toompea 3.

Uus ajajärk Tallinna toomkooli elus saabus pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal. Tolleaegsetest vilistlastest väärib esiletõstmist rahvusvaheliselt tuntud majandusteadlane Ragnar Nurkse, kes töötas mõnda ka ka Rahvasteliidus ning professorina New Yorgis asuvas Columbia ülikoolis. Eesti ajal juhtus ka üks traagiline lugu. 1924. aasta kommunistide mässukatse ajal tapsid kommunistid Tallinna toomkooli inspektori  Eduard Grünwaldti ja tema autojuhi. Õnneks jäid imekombel ellu kaks Tallinna toomkooli poissi, kes olid võetud autosse, et nende jalavaeva vähendada.

1939. aastal sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, algas II maailmasõda, Eestisse loodi Nõukogud Liidu sõjaväebaasid ning baltisakslased asusid ümber Saksamaale. See oli ka põhjus, miks samal aastal suleti Tallinna toomkool. Pärast kooli sulgemist ütles keegi: "Vanade kirikukoolide aeg on läbi ja selle taastamine on võimatu." Ja ometi on suur ime juhtunud, sest kool taasavati 2011. aastal. Tallinna toomkoolis käib praegu 212 õpilast – rohkem kui XIII-XIX sajandil. 

Laadimine...Laadimine...