92 protsenti eesnäärmevähki haigestunutest on viie aasta pärast elus

"Kui rääkida eesnäärmevähi ravivõimalustest, siis see on Eestis heal tasemel ning võrdne teiste Euroopa riikidega – samuti on lisandunud haigekassa nimekirja uusi ravimeid, mida patsiendile kompenseeritakse," märkis Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja ja Eesti Uroloogide Seltsi liige doktor Martin Kivi.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

92 protsenti eesnäärmevähki haigestunutest on viie aasta pärast elus

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kui rääkida eesnäärmevähi ravivõimalustest, siis see on Eestis heal tasemel ning võrdne teiste Euroopa riikidega – samuti on lisandunud haigekassa nimekirja uusi ravimeid, mida patsiendile kompenseeritakse," märkis Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja ja Eesti Uroloogide Seltsi liige doktor Martin Kivi.

Käes on november ehk meeste tervise kuu, mille üks eesmärke on tõsta meeste teadlikkust oma eesnäärme tervise kohta, vahendas BNS. 

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmeil on eesnäärmevähk alates 2004. aastast olnud meestel kõige sagedamini diagnoositud pahaloomuline kasvaja Eestis.

"Eesnäärmevähk on lisaks Eesti meestele ka Euroopa meestel enim diagnoositud kasvaja – igal aastal avastatakse Euroopas 420 000 uut eesnäärmevähi juhtu," sõnas Kivi.

"Eestis saab eesnäärmevähi diagnoosi igal aastal üle 1000 mehe. Õnneks pole metastaasidega leidude hulk viimastel aastatel tõusnud, püsides kolme kuni viie protsendi juures. 70 protsendil juhtudest diagnoositakse eesnäärmevähk ajal, mil haigus on veel varases ehk lokaalses staadiumis. Sellise kasvajaga patsientidest on viis aastat pärast diagnoosimist elus ligi 100 protsenti."

Vähki haigestumine suurenes kuni 2011. aastani

TAI-s tehtud statistikast ilmneb, et eesnäärmevähi haigestumus suurenes Eestis kiiresti kuni 2011. aastani, kuid on viimastel aastatel stabiliseerunud. Viimastel andmetel on viis aastat pärast diagnoosimist elus 92 protsenti kõigist eesnäärmevähki haigestunutest ja selle näitaja poolest on Eesti sarnane Põhjamaadega. Võrdluseks – kümme aastat tagasi oli see näitaja Eestis ainult 75 protsenti. Kiire haigestumuse tõus on Eestis toimunud ainult varase eesnäärmevähi avastamise arvelt.

Doktor Kivi selgitas, et eesnäärmevähk ei pruugi anda algstaadiumis mingeid sümptomeid, seepärast on väga oluline, et üle 50-aastased mehed ning need, kelle suguvõsas on varasemalt esinenud eesnäärmevähki, laseksid aeg-ajalt oma tervist kontrollida. "Täna on üks kuluefektiivsemaid vahendeid eesnäärme tervise kontrollimiseks PSA veretest, mida saab paluda oma perearstilt. PSA on eesnäärmekoes toodetav valk, mis tõuseb eesnäärme healoomulise suurenemise või kasvajate esinemisel."

"Kui rääkida eesnäärmevähi ravivõimalustest, siis see on Eestis heal tasemel ning võrdne teiste Euroopa riikidega – samuti on lisandunud haigekassa nimekirja uusi ravimeid, mida patsiendile kompenseeritakse," märkis doktor Kivi. "Erinevate ravidega on võimalik muuta haiguse kulgu isegi kaugele arenenud vähi korral. Uute ravimite puhul saab aga esile tuua patsiendi pikemat elulemust ning paremat elukvaliteeti."

Mehed tähtsustavad oma tervist liiga vähe

Kõige enam tunneb doktor Kivi muret selle pärast, et mehed tähtsustavad oma tervist väga vähe. "Eriti hästi annab see tunda vanemate meeste puhul, kes on väga kannatlikud – tervisehäda eiratakse ning loodetakse, et küll läheb ise üle. Nooremad mehed on aga hakanud rohkem oma tervise eest hoolt kandma, mis on hea märk."

"Soovitan meeste tervise kuul kõigil meestel algust teha eluviiside tervislikumaks muutmisega. Liikuge rohkem, sööge tervislikumalt ning ärge suitsetage. Lisaks sellele, et liikumine on tervislik, diagnoositakse liikuvama eluviisiga meeste hulgas vähem eesnäärmevähki ning haigestumise korral on selle kulg aeglasem," lisas Kivi.

Üle Eesti kergendab meeste tervise kontrollimist Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku mobiilne diagnoosikabinet. Mobiilses diagnoosikabinetis tegeletakse kõigi meestele eriomaste haigustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused ning rinnahaigused meestel.

Uuringuteks ei pea sõitma Tartusse

Doktor Margus Punabi sõnul on oluline, et ligi 95 protsenti vajaminevaist uuringuist tehakse mobiilses kabinetis kohapeal ning nii ei pea patsient sõitma Tartusse uuringuteks.

Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731  9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga meestekliinik@kliinikum.ee. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada kabineti asukoht.

Meestearsti vastuvõtule pöördumine haigekassa tingimustel eeldab saatekirja ning visiiditasu viis eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

Mobiilne diagnoosikabinet peatub 4.–8. novembril Narvas aadressil Haigla 5. Detsembris peatub mobiilne diagnoosikabinet 5.–6. detsembril Võrus Räpina mnt 3 ning 9.–19. detsembril Kuressaares aadressil Aia 25.

Laadimine...Laadimine...