Aasta parimad haridusteadlased selgunud

Kolmapäeval Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Teadusagentuuri koostöös korraldatud haridusuuenduse konverentsil anti pidulikult üle käesoleva aasta kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi preemiad.

Pilt: Scanpix
Haridus

Aasta parimad haridusteadlased selgunud

Kolmapäeval Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Teadusagentuuri koostöös korraldatud haridusuuenduse konverentsil anti pidulikult üle käesoleva aasta kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi preemiad.

Kasvatusteaduslike tööde konkursi eesmärk on väärtustada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust parimatele kasvatusteadlastele. Konkursile esitati tänavu 42 tööd, teatas Eesti Teadusagentuur BNS-ile.

Heino Liimetsa preemia publitseeritud või aprobeeritud doktoritööle pälvis Katrin Kello väitekirja "The functions and contexts of general education history teaching: social and professional representations in Estonia and Latvia" eest, kus ta analüüsis Eesti ja Läti üldharidusliku ajalooõpetuse funktsioone, kontekste, sotsiaalsed ja professionaalseid representatsioone.

Uurija näitab, et õpetaja sotsiaalpoliitiline positsioon ja kontekstitaju piiravad või avardavad tema pedagoogilist arsenali, sõltudes nii isikupõhistest asjaoludest kui paiknemisest hariduslikul ja mälupoliitilisel väljal. Esile tõsteti Katrin Kello uurimuse eesti-läti-vene valimit, interdistsiplinaarsust ja uurija-eetikat.

Võõrkeeles publitseeritud artikli kategooria esimese preemia ja 800 eurot pälvisid Eve Kikas, Kätlin Peets ja Ernest Hodges artikli – "Collective student characteristics alter the effects of teaching practices on academic outcomes".

Uurimuses analüüsiti vastasmõju klassi õpilaste ühisomaduste, õpetajate klassitegevuste ja õpilaste teadmiste-oskuste ning õpikäitumise vahel kahes esimeses klassis. Selgus, et õpetajal on põhjust tunnis lapsekeskseid tegevusi õpetajakesksetele eelistadasiis , kui piisab aktiivseid ja püsivaid õpilasi.

Didaktilis-rakendusliku töö ja õpikute kategooria teise preemia ja 550 eurot said Maria Jürimäe, Anita Kärner, Leelo Tiisvelt ja Tiiu Kuurme kõrgkooliõpiku "Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine" eest.

Tegu on esindusliku ülevaatega kujundava, õppimist toetava hindamise teooriatest ning asjaomastest tunnustatud seisukohtadest. Esimest preemiat selles kategoorias välja ei antud.

Magistritöö kategooria esimese preemia ja 800 eurot sai Anita Agabuš töö eest "Üldhariduskoolide mentorite enesetõhusus ning selle seosed juhtkonnapoolse toetuse tajumisega, läbitud koolitustega ning algaja õpetajaga seotud teguritega" eest.

Töös soovitatakse koolijuhtidele ning hariduselu korraldajatele muuhulgas valida algaja juhendajaks võimalusel sama aine või astme pedagoog, täpsustada mentorilt oodatavat, juhendada teda, kaasata mentor kooliarendusse ja hoidud tema ülekoormamisest.

Kategooriatevälise eripreemia ja 800 eurot pälvis "Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat", mille autorid on Helin Puksand, Tiiu Erelt, Viivi Maanso, Inger Kraav, Mari Kadakas, Ulve Kala-Arvisto, Eva Tamm ja Inge Unt. Žürii leidis, et tegemist on olulise panusega kasvatusteaduste arengusse valdkonna viiekeelse terminipanga väljatöötamise näol, mis võtab kokku autorite üle 30 aastase töö.

Konkurss toimus esmakordselt 1990. aastal, mil kuulutati välja Heino Liimetsa nimeline kasvatusteaduslike tööde konkurss. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus.

Konkurssi korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts ja seda rahastab haridus- ja teadusministeerium.

 

Laadimine...Laadimine...