ABSURD! Inimene nõustus sööma vaid 12 toiduainet

"Lihaga ei maksa liialdada, kuid sellest loobumine toob neerupuuduse ja verehaigused," rääkis Tartu ülikooli kliinikumi dieetarst Liidia Kiisk. Oma pika praktika jooksul on ta näinud igasuguseid dieete ja dieedipidajaid, kuid viimase paari aasta jooksul valdab kindlalt taimetoitlus.

Pilt: Scanpix, arhiiv

ABSURD! Inimene nõustus sööma vaid 12 toiduainet (1)

Urmas Kaldmaa

"Lihaga ei maksa liialdada, kuid sellest loobumine toob neerupuuduse ja verehaigused," rääkis Tartu ülikooli kliinikumi dieetarst Liidia Kiisk. Oma pika praktika jooksul on ta näinud igasuguseid dieete ja dieedipidajaid, kuid viimase paari aasta jooksul valdab kindlalt taimetoitlus.

"Kõige katastroofilisem oli juhtum, kus patsient teatas, et ta sööb ainult 12 toiduainet," rääkis Kiisk. "Ta olevat teinud kusagil testid ja nende kohaselt olevat tal diagnoositud mingi allergia. Mis allergia, patsient täpselt ei teadnud. Pidin nende 12 toiduaine põhjal tegema patsiendile menüü. Ma ei tea, kuhu ta kaebama oleks läinud, kui me sellega poleks arvestanud. Kui inimene nägi, mida teised inimesed söövad, hakkas ta rääkima, et ma võin ikka vist brokolit või lillkapsast ka süüa. Siis ma ütlesin talle, et ärgu käigu nurga taga posijate juures."

Dieetarsti sõnul tuleb liha süüa parasjagu, halb on nii liiga palju kui ka liiga vähe. "Liha on valgurikas toiduaine ja üle maailma on teada, kui palju seda võib päeva jooksul süüa. Keskmine norm on 100 grammi valku päevas," rääkis doktor Kiisk. "Pikaajaline valgurikka toidu söömine on neerudele suur koormus ja mingil hetkel satub liiga valgurikast toitu sööv inimene neeruarsti kätte. Kui aga inimene üldse liha ei söö, siis tuleb hakata mõtlema aminohapete peale ja võib tekkida B12 vitamiini defitsiit, mille baasil areneb aneemia ehk kehvveresus. Sellest võib areneda välja mingi neerupuudlikkus või verehaigus."

Vale toitumist põhjustavad ka inimeste vaesus ja laiskus. "Meile satuvad vale toitumise pärast ka sellised patsiendid, kelle pole olnud raha ja nad söövad väga ühekülgselt," rääkis Kiisk. "Mõni jälle ei taha või ei viitsi keeta ja korralikku toitu valmistada. Tagajärjed on sellised, et kellel tekib ülekaal, kellel hoopis alatoitumus. Valele toitumisele järgnevad aneemia, kehvveresus ja vereloome häired."

Tartu ülikooli kliinikumi söömishäirete osakonnas on ka anoreksikud, kelle suureks eesmärgiks on oma kehakaalu alandamine ükskõik mis hinnaga. Enamikku sellise psüühikahäirega patsiente ravitakse aga psühhiaatriakliinikus.

Olevat ka selliseid patsiente, kes tulevad haiglasse, oma tangud kaasas. "Üks sõi näiteks ainult ökokruupe," rääkis Kiisk. "Viisin need kokale kööki, sest patsient ei olnud nõus midagi muud sööma."

Dieetarstile ei tee muret aga ainult dieediga liialdajad, vaid ka need, kellele mitte ükski toit ei maitse. "Õuna ei söö, pirni ei söö, tomat ei kõlba, kartul ei maitse," loetleb Kiisk ärapõlatavaid toiduaineid. "Ma ei olegi aru saanud, kas selline asi tekib maitse väärharjumustest või loevad nad seesugust kirjandusest. Meedia kirjutab ju tõesti, et ärge sööge riisi, ärge sööge kartulit, ärge sööge liha."

Juba pooleaastane laps vajab tingimata toiduks liha

Tallinna lastehaigla lastearst-endokrinoloog Ülle Einberg on tähele pannud trendi, et noored hoiduvad järjest rohkem liha söömisest ja ka nende lapsed ei saa piisavalt liha ja lihatooteid.

"Alates kuue kuni seitsme kuu vanusest peab laps saama rinnapiimale juurde lisatoitu ja üks lisatoit peab olema kindlasti liha," rõhutas Einberg. "Kui laps ei saa liha, võib toidu energiasisaldus jääda liiga väikeseks, mis tähendab, et laps ei võta kaalus hästi juurde. Kui energiat jääb puudu pikema aja vältel, pidurduvad ka kasvuprotsessid. Lihast hoidumine või selle liiga vähene söömine tekitab organismis raua ja B12 vitamiini puudust, mis mängib vereloomes tähtsat rolli. Liiga vähe liha saavatele lastele tuleks kindlasti teha vereanalüüse." 

Einbergi sõnul pole probleem ainult liha-, vaid ka piima ja piimasaaduste tarbimises. "Piim on tähtis kaltsiumi allikas ja seda on vaja, et lapse luustik oleks tugev ega muutuks täiskasvanueas hapraks," ütles Einberg.

Et laps terve püsiks ja normaalselt areneks, on väga oluline ka mitmekülgne toit. "Kui laps paneb toidu ees esimesel korral suu kinni, et seda toitu ta ei taha, siis tuleks ikka veel proovida ja mitte süüa ainult makarone ja pelmeene," õpetas Einberg. "Et laps harjuks, tuleb võib-olla kümme korda talle ühte toitu pakkuda."

Eespool kirjeldatud ohtudele vaatamata on lastearst-endokrinoloog Einbergi sõnul lapse organism nii hästi ehitatud, et suudab lühikese aja vältel mingit puudujääki korvata. Samas tulevat laste suhtes olla siiski tähelepanelikum, sest neil on reserve vähem ja muutused organismis tekivad kiiremini kui täiskasvanutel.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...