Advokaadid: Eesti riigiasutused koguvad ja kasutavad inimõigusi rikkudes elektroonilise side andmeid

Näiteks saab isiku eraelu kohta teha põhjapanevaid järeldusi pelgalt teadmise pinnalt, et ta on helistanud psühhiaatrile, suguhaiguste arstile, advokaadibüroosse või mõne erakonna peakontorisse, kirjutavad advokaadid Kätlin Sehver ja Carri Ginter.

Pilt: Scanpix

Advokaadid: Eesti riigiasutused koguvad ja kasutavad inimõigusi rikkudes elektroonilise side andmeid

Näiteks saab isiku eraelu kohta teha põhjapanevaid järeldusi pelgalt teadmise pinnalt, et ta on helistanud psühhiaatrile, suguhaiguste arstile, advokaadibüroosse või mõne erakonna peakontorisse, kirjutavad advokaadid Kätlin Sehver ja Carri Ginter.

Elektroonilise side seadus, mis kohustab sideteenuste osutajaid üldiselt ja vahet tegemata ühe aasta ulatuses säilitama kõigi kasutajate sideandmeid olenemata sellest, kas neil kasutajatel võib olla otsene või kaudne side raskete kuritegude, terrorismi või üldse õigusrikkumistega, on vastuolus Euroopa kohtuotsusega, mis keelab andmete sellist lauskogumist, kirjutavad Eesti Päevalehes advokaadibüroo Sorainen jurist Kätlin Sehver ja Tartu ülikooli Euroopa õiguse dotsent ja vandeadvokaat Carri Ginter.

Sideseansi metaandmed võimaldavad koosvõetuna teha väga täpseid järeldusi isikute eraelu, igapäevaelu harjumuste, alalise või ajutise elukoha, liikumiste, tegevuste, sotsiaalsete suhete ja nende ühiskonnagruppide kohta, kellega nad läbi käivad.

Selle asemel et piirduda ainult raskete kuritegudega, kasutatakse Sehveri ja Ginteri sõnul Eestis sideandmeid väärteomenetlustes, kalakaitses, turvateenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks, finantsinspektsiooni järelevalve tegemiseks, maksudega seotud süüteomenetluses ja täiesti tavaliste tsiviilõiguslike kindlustusvaidluste lahendamiseks.

Viimasest Euroopa Kohtu otsusest saab varsti aasta, aga elektroonilise side seaduse alusel kogutakse endiselt andmeid, sest riik eeldab, et iga telefonikasutaja on potentsiaalne õigusrikkuja.

Laadimine...Laadimine...