Advokaadid: vaid kolmandik ettevõtjaid teataks politseile vargast

Kui ettevõttes mõni töötaja osutub vargaks, siis Taanis oli kaks kolmandikku ettevõtjaid valmis varast üle andma, Eestis vaid üks kolmanik, tõdes advokaat Norman Aas. "Eesti ettevõtjate usk ei ole politseisse nii suur, lisaks ajalooline taak on selline, et kaebamine ei tundu nagu sobiv olevat."

Pilt: Dmitri Povilaitis

Advokaadid: vaid kolmandik ettevõtjaid teataks politseile vargast

Virkko Lepassalu

Kui ettevõttes mõni töötaja osutub vargaks, siis Taanis oli kaks kolmandikku ettevõtjaid valmis varast üle andma, Eestis vaid üks kolmanik, tõdes advokaat Norman Aas. "Eesti ettevõtjate usk ei ole politseisse nii suur, lisaks ajalooline taak on selline, et kaebamine ei tundu nagu sobiv olevat."

"Emotsioonid on täpselt samad nagu su lähedane oleks surnud," kirjeldas Soraineni büroo advokaat Carri Ginter ettevõtte töötajate tundeid, kui on selgunud, et nende kolleeg on firma tagant varastanud. Nii Ginter kui tema ametikaaslased andsid seminaril ettevõtjatele, juristidele jt nõu, kuidas peaksid omanikud ja teised juhid käituma mõne juhtivtöötaja pikkade näppude puhul.

"Viha, ärevus, häbitunne," kirjeldas Carri Ginter ettevõtte järelt varastanud isiku kaaslaste tundeid. Alles käidi koos suusareisil ja üldse on kahtlusalune lahe tüüp, aga nüüd siis selline pauk. Ajapikku need tunded taanduvad, nagu ka leina puhul ning annavad maad kainemaks aruteluks, et kuidas olukorda päästa ning vargalt või varastelt kahju sisse nõuda. "Selline häbitunne ei ole mitte ainult teil, vaid kogu meeskonnas," kirjeldas Ginter tavalisi lüüasaamismeeleolusid.

Lihtsalt on raha vaja

Pärast vaimset toibumist otsitakse seejärel üles tee advokaatide juurde. "Minu lemmiklause, mida olen sellistel puhkudel kuulnud: ma olen ammu rääkinud, et mehed, mul on raha vaja," muigas Ginter, rääkides mõne varga toodud põhjendustest. Tavaliselt kasutatakse hõlptulu saamiseks firma arvelt mitmesuguseid ebaseaduslikke raamatupidamisskeeme või puukfirmade abi.

"See, mis ruumis toimuma hakkab, on puhas psühholoogia," kirjeldas advokaat ja endine kõrge justiitsametnik Norman Aas enda ja oma kolleegide käitumist tõenäolise varga vahele võtmisel.

"Esimese 15 minutiga saad kätte selle, millele muidu kuluks 15 päeva. Nad on kõik üldjuhul nõus ausalt ära rääkima," rääkis Aas üllatusmomendi tähtsusest. "Kõik oli väga viisakas, ühtki märja käteräti lopsu ei tehtud," viitas ta irooniliselt ühele tema lahendatud juhtumile. Kuigi kaaslastel tekib tavaliselt tahtmine neid petnud isik läbi klobida, ei tohi siiski seda teha, ja isegi mitte märja käterätiga virutada, sest see mängib mõned kaardid pahategija kätte. Vahel kasutatakse ka psühholoogi abi, saamaks enne n-ö sekkumist parem ülevaade kahtlusalusest.

Tavaliselt vastu ei punnita

Norman Aasa kolleegi Carri Ginteri sõnul on varguskahtluse puhul advokaatide sekkumise ajastatus väga oluline.

"Meil on vaja pääseda ruumidesse nõnda, et inimene, kes varastab, ei paneks jooksu," kirjeldas Ginter sekkumise taktikat. Tavaliselt saabutakse kohale, varguskahtluse alla langenud isikuga kohtuma koos ettevõtte omaniku või tolle esindajaga. "Meil on turvamehed, aga me teda kinni hoida ei tohi," rääkis Ginter.

Tema sõnul kannavad 5-6 eraldusmärkideta turvatöötajat pigem psühholoogilise mõjutamise otstarvet. Oluline on seejuures saada patustanu arvuti kätte lahtiselt, pääsemaks ligi dokumentidele ja ametlikule kirjavahetusele. Kõik see võib kohati tunduda 30-aasta taguse stiilina, nagu Soraineni büroo peale on kaevatud, kuid siiski vajalik.

Varguskahtluse alla langenud isik tavaliselt pikalt vastu ajama ei hakka. "Nad on mures, neil on südametunnistuse piinad," kirjeldas Ginter. Kokkuvõtteks tuleb olukord lahendada väärikalt, tuleb anda võimalus patustanul väärikalt lahkuda, et siis asuda temalt kahjusid sisse nõudma.

"Tegelikult on väga oluline varastatud raha tagasi saada," toonitas Norman Aas. Tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast, et kas ettevõtte juurde on tekitatud nn puukfirmad või on rikutud konkurentsikeeldu, keerulisematel juhtudel tuleb kadunud raha või vara jälgi ajada ooffshore-piirkondadest, kuid siin on abiks koostöö rahapesu andmebürooga. Põhimõtteliselt käib koostöö politseiga paralleelselt tsiviilkohtuasja ajamisega. Carri Ginter rääkis pangast, mis ühel juhtumil reipalt offshore piirkonnaga seotud ettevõtetele arveid avas, võimaldades kantimist toime panna, kuid jättis panga nime siiski ütlemata.

Usaldus politsei vastu madal

Norman Aasa sõnul küsivad paljud ettevõtjad endalt, kas selliste juhtudega maksab politseisse minna. "Me soovitame õigel hetkel pöörduda ikkagi politsei poole," märkis Aas. "Üks huvitav asi, et uuring Taani ja Eesti ettevõtete hulgas näitas, kui suur on valmisolek ettevõtjate hulgas politseisse pöörduda – Taanis oli 2/3 nendest nõus varga üles andma, Eesti puhul 1/3. Eesti ettevõtjate usk ei ole politseisse nii suur, lisaks ajalooline taak on selline, et kaebamine ei tundu nagu sobiv olevat."

Advokaat Ginteri sõnul arvavad mõned ettevõtte juhid, et kui keegi on vargusega vahele jäänud, piisab tema vallandamisest ja politsei viib seejärel varga kongi. Nii lihtsalt asjad mõistagi tavaliselt ei käi. "Valgevenes küll, nende majanduskuritegude uurimine väga tõhus," muigas Ginter. "Kahjuks on seal mõnesid eeliseid, mida Eestis ei ole."

Tänasel äriseminaril rääkis teiste esinejate hulgas ka Tallinna Sadama siseauditi osakonna juht Kristi Vinkel, mida võeti selles riigi äriühingus sisekontrolli mõttes ette, kui kaitsepolitsei oli sadama juhatuse liikmed korruptsiooniga seoses kinni pidanud.

Laadimine...Laadimine...