Advokaat: Est-For Investi ja RMK leping võib minna vastuollu seadusega

"Suurim probleem on kindlasti riigiabi küsimus. Ehk kas ühele konkreetsele ettevõtjale 15 aastaks ilma avatud, läbipaistava pakkumismenetluseta suure mahu paberipuidu ressursist lubamine on EL riigiabireeglitega kooskõlas," ütles vandeadvokaat Tarmo Peterson.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Advokaat: Est-For Investi ja RMK leping võib minna vastuollu seadusega

"Suurim probleem on kindlasti riigiabi küsimus. Ehk kas ühele konkreetsele ettevõtjale 15 aastaks ilma avatud, läbipaistava pakkumismenetluseta suure mahu paberipuidu ressursist lubamine on EL riigiabireeglitega kooskõlas," ütles vandeadvokaat Tarmo Peterson.

Tartu lähistele puidu suurt rafineerimistehast kavandav Est-For Invest ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) plaanitav ühiste kavatsuste protokoll, mis oleks aluseks pikaajalisele tarnelepingule, võib minna vastuollu Euroopa Liidu riigiabi reeglitega, vahendas BNS ERR-i.

"Suurim probleem on kindlasti riigiabi küsimus. Ehk kas ühele konkreetsele ettevõtjale 15 aastaks ilma avatud, läbipaistava pakkumismenetluseta suure mahu paberipuidu ressursist lubamine on EL riigiabireeglitega kooskõlas," ütles puiduvaldkonnaga tegelev vandeadvokaat, advokaadibüroo Rask partner Tarmo Peterson rahvusringhäälingu (ERR) saatele "Pealtnägija".

RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ja Est-For Invest juhatuse liige Aadu Polli välistasid sellise võimaluse.

"Meil ei ole kavatsus riigiabireeglitega vastuolus lepingut sõlmida," ütles Kallas ERR-ile. "Meil ei ole kavatsus teha sellesse lepingusse sellist punkti, mis läheks riigiabi toimealasse," lisas Polli.

Kavatsuste protokolli eesmärk on sõnastada ühishuvid, mis oleks võimaliku pikaaegse tarnelepingu sõlmimise aluseks, teatas Est-For Invest kolmapäeva hommikul. Tarnelepingu kohaselt saaks RMK alates 2022. aasta suvest 15-aastase perioodi jooksul tarnida puidurafineerimistehasele iga-aastaselt ligikaudu 500 000 kuupmeetrit kase-, kuuse- ja männipaberipuitu.

Est-For plaanib Tartu lähistele rajada umbes miljardi euro suuruse investeeringuga tselluloositehase, mis hakkaks ümber töötlema umbes 3,3 miljonit tonni puiduhaket ja paberipuitu aastas. ERR-i andmeil on see umbes veerand Eesti praegusest raiemahust.

Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse keskmiselt kuni 750 000 tonni biotooteid aastas. Lõpptoodang läheks ekspordiks. Tööstuse rajamisega kaasneks umbes 200 uut töökohta.

Laadimine...Laadimine...