AEDNIK: Tallinna botaanikaaed hoiab elus haruldasi vanaaegseid orhideesorte

"Meie välismaalastest külalised broneerivad juba varakult ekskursiooni, et vaadata haruldasi vanaaegseid sorte, mida ei pruugi enam olla kusagil mujal maailmas kui  Tallinnas," ütles botaanikaaia aednik Ingrid Mägar. "Neid sorte võib pidada koguni antiikseks rariteediks."

Pilt: Albert Truuväärt

AEDNIK: Tallinna botaanikaaed hoiab elus haruldasi vanaaegseid orhideesorte

Ivo Karlep

"Meie välismaalastest külalised broneerivad juba varakult ekskursiooni, et vaadata haruldasi vanaaegseid sorte, mida ei pruugi enam olla kusagil mujal maailmas kui  Tallinnas," ütles botaanikaaia aednik Ingrid Mägar. "Neid sorte võib pidada koguni antiikseks rariteediks."

3.-12. märtsini ootab Tallinna botaanikaaed kõiki orhideede austajaid ja teisi lillehuvilisi juba traditsiooniks saanud orhideepäevadele kasvuhoonetes. Näitusel saab näha loodusest pärit haruldasi liike kõrvuti inimeste aretustööna ilmavalgust näinud sortidega. Kahel nädalavahetusel, 3.-5. märtsini ja 10.-12. märtsini, saab näitusel orhideesid ka osta. Näitus on avatud iga päev kella 11-16, sisse pääseb botaanikaaia tavapiletiga. Sündmuse puhul vestles Pealinn botaanikaaia aedniku Ingrid Mägariga.

 

Tallinna lillefestival meelitab igal aastal tuhandeid lillesõpru välismaalt. Kui tuntud on botaanikaaia orhideepäevad?

Kevadel ei saa Tallinnast 500 kilomeetri raadiuses teist sellist esinduslikku orhideenäitust näha. Orhideesid tullakse Tallinna vaatama üle Eesti ja mitmelt poolt välismaalt, kõige rohkem Soomest ja Lätist, aga ka Peterburist. Meie välismaalastest külalised broneerivad juba varakult oma ekskursiooni siin. Tegu on rahvusvahelise sündmusega, mille vastu meie naabrid elavat huvi tunnevad. Tullakse vaatama haruldasi vanaaegseid sorte, mida Tallinnas on alles hoitud.

Eestis orhideesid müügiks ei aretata. Meie kliimas ei pea rahakott sellele lihtsalt vastu, et keegi neid müügiks kasvatama või aretama hakkaks. Need, kes naistepäevakingiks orhideenäituselt kauneid lilli kaasa ostavad, peavad leppima sellega, et need õied on pärit Hollandist.

 

Orhideedest juttu tehes võib mõnigi inimene imestada, et kas neid kasvab siis Eestis ka.

Tõepoolest, isegi kui mõnda liiki, näiteks kuldkinga, teataksegi, ei oska enamik inimesi neid orhideeks pidada. Ikka arvatakse, et orhideed on ainult lõunamaade lilled, sest enamik orhideeliike, mida maailmas on kokku umbes 30 000, kasvabki troopikas. Kuid ka Eesti looduses leidub 36 liiki orhideelisi ehk käpalisi, mida on mitme liigi võrra enam kui näiteks naabermaades Soomes ja Lätis. Tavaliselt on meie orhideed väikesed lilled. Juba 1936. aastal võeti Eesti esimese looduskaitseseadusega kaitse alla kaheksa käpaliseliiki. 1983. aastast kuuluvad looduskaitse alla kõik meie orhideed. Haruldased käpalised – orhideed –, mis meie looduses kasvavad, on kaitse all. Vaatamata sellele hävib neid loodudes siiski palju. Süüdi pole mitte ainult teadmatud inimesed, vaid ka loomad, näiteks metssead, kes tuhnivad maad ja söövad lillede mugulaid.

 

Mille poolest on teie näitus eriline?

Igal aastal on näitusel pisut erinev kollektsioon ja iga kord võib näha midagi sellist, mida pole varem vaadata saanud. Asi on selles, et kuigi Tallinna botaanikaaias on kasvamas üle 200 aretatud orhideesordi, siis igal aastal nad kõik ei õitse. Orhideed on küllaltki pirtsakad, on olnud aastaid, mil nad õitsevad rohkem ja siis jälle vähem. Aga kas teate, et üks suurte õitega orhidee võib kuu aega vaasis vees seista? Me oleme orhideenäitust teinud üle kümne aasta, ja ikka naistepäeva paiku. Kahjuks ei saa orhideedele öelda, et hakka nüüd 8. märtsi paiku õitsema. Ikka juhtub, et mõni kipub juba ära õitsema, teine jääb jälle hiljemaks. Orhideed, mis meil looduses on, õitsevad alles suvel, juunis-juulis, kuid aretatud soojamaalilled eelistavad õitseda veebruaris-märtsis. Seepärast on praegu tore aeg – väljas valge lumi, sees aga  õitemeri.

 

Milliseid orhideesid Tallinna botaanikaaed kasvatab ja mida võib näitusel näha?

Meie uhkeimate sortide nimed on näiteks Printsess Elisabeth ja Snow Qeen ehk Lumekuninganna. Need taimed saabusid botaanikaaeda kaugelt Austraaliast, meile kinkis esimesed neist väliseestlane Oskar Savik botaanikaaia asutamise puhul 1957. aastal. Savik oli need ise aretanud või kasvatanud. Hiljem saatis ta aina uusi oma orhideesid ning nendest ongi moodustunud meie kollektsiooni põhiosa, umbes 2/3 meie kogust pärineb algselt Saviku käest. Neid sorte võib nimetada koguni antiikseks rariteediks, sest tänapäevane sordiaretus on puht äriline ja niisuguseid vanu sorte ei pruugi kusagil mujal, kaasa arvatud Austraalias, enam üldse olla. Meie siin uusi sorte ei areta, püüame lihtsalt elus hoida neid, mis meil juba olemas on.

Kui rääkida looduslikest liikidest, siis Lumekuningannal on ilusad valged õied. Ta kasvab ta kõrgel mägedes, Himaalajas, lume piiril. Seal ta siis õitseb suurte lademetena tuulte ja vihmade käes. Tal on siin vartel niisugused pallikesed. Inimesed küsivad, kas need on mingid söödavad marjad, kuid seal on Lumekuninganna toidutagavara, mis läheb käiku, kui tulevad karmimad ja külmemad ajad.

 

 

Osta naistepäevaks näituselt kaunis lill!

• Botaanikaaia orhideepäevad toimuvad 3.-12. märtsini. Näha saab loodusest pärit haruldasi liike kõrvuti inimeste aretustööna ilmavalgust näinud sortidega.

• Kahel nädalavahetusel, 3.-5. märtsini ja 10.-12. märtsini saab näitusel orhideesid ka osta. Näitus on avatud iga päev kella 11-16, sisse pääseb botaanikaaia tavapiletiga.

 

---------

Botaanikaaeda tuleb lastele mänguväljak ja näitused muutuvad põnevamaks

Suvel valmib botaanikaaias lastele mänguväljak ning lapsed saavad spetsiaalse infolehe abil botaanikaaia aardeid otsida.

Botaanikaaia direktori Karmen Kähri sõnul tuleks naistepäevaaegset orhideenäitust külastada kas või põhjusel, et neil päevadel pole botaanikaaed selline nagu tavaliselt.

"Võimu on sel ajal enda kätte võtnud kaunid orhideed, mis muidu ehk nii hästi kogu kollektsiooni seas silma ei paista," selgitas Kähr. "Seda õiteilu, mis näituseks tagatubadest välja tuuakse, hariliku külastuse ajal ei näe."

Kuna tänavune on laste- ja noosrookultuuri aasta, siis püüab ka botaanikaaed võita noorte külastajate südameid.

"Praegu projekteerime laste mänguväljakut, mis peaks suve alguses valmis saama," rääkis direktor. "Kogu kollektsioon vaadatakse üle sellise pilguga, et kohendada seda nii, et ka väiksematel külastajatel oleks huvitav. Näiteks lõigatakse bambus pooleks ja pannakse elava bambuse kõrvale puidunäidis, mis annab pildi sellest, kuidas ta seest välja näeb."

Botaanikaaed andis välja ka trükise "Avastusretk botaanikaaias", kust leiab abi kõige märkamiseks.

"Seal on sees kaheksa lehte infoga ja saab  küsimustele vastata, et oma teadmisi kinnistada," selgitas Kähr.

"Et lapsed paneksid tähele, kui kõrged on palmid, milliseid linde võib märgata botaanikaaias jne. Lisaks peame tegelema oma välialaga, et õues oleks rohkem istumiskohti, et oleks üldse rohkem tegevust õues. Et inimesed hakkaksid mõtlema nii, et mugav ja hea on võtta kevadlillede õitsemise ajal piknikukorv kaasa ja siin istuda."

Laadimine...Laadimine...