Aeg kohtunike murest: võib-olla hakkasid omavahelisel arutelul emotsioonid mõjutama

"Kui heidetakse ette, et me liigume Poola või Ungari suunas ja justiitsminister on loonud olukorra, kus õigusriik on seatud ohtu, siis mina küsin vastu, et kui kohtuasjad kestavad meil aastaid ja inimesed on kõik need aastad vahi all, siis kas siin ei teki vastuolu õigusriigi põhimõttega," küsis justiitsminister Raivo Aeg.

Pilt: Scanpix
Eesti

Aeg kohtunike murest: võib-olla hakkasid omavahelisel arutelul emotsioonid mõjutama (1)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kui heidetakse ette, et me liigume Poola või Ungari suunas ja justiitsminister on loonud olukorra, kus õigusriik on seatud ohtu, siis mina küsin vastu, et kui kohtuasjad kestavad meil aastaid ja inimesed on kõik need aastad vahi all, siis kas siin ei teki vastuolu õigusriigi põhimõttega," küsis justiitsminister Raivo Aeg.

Aeg leiab, et 43 kohtuniku mure selle pärast, ega minister oma järelevalvega Eesti kohtutes Poola ja Ungari teed lähe, pole põhjendatud ning kohtunikud pole teemasse piisavalt süvenenud, vahendas BNS Postimeest. 

Kohtunikud: Aegi väljakuulutatud järelevalve on vastuolus seadusega

Möödunud reedel justiitsministrile saadetud murelikule kirjale pani oma nime alla 43 Harju maakohtu kohtunikku, kuigi tegelikult olnuks veidi üle 60 kohtunikuga kohtus allakirjutanuid veelgi. Seltskond kohtunikke oli ühisel puhkusereisil ega saanud seetõttu oma pahameelt avaldada. Kusjuures kohtunike murekirja kohtusüsteemi sõltumatuse ohtusattumisest otsustas justiitsministeerium oma dokumendiregistris 75 aastaks salastada. 

Eelmisel kolmapäeval toimunud kohtunike erakorralisel koosolekul jõudsid õigusemõistjad järeldusele, et Aegi avalikult välja kuulutatud järelevalve tema plaanitud moel on vastuolus seadusega ja tegu võib olla katsega allutada kohtuvõimu poliitilisele võimule.Võib-olla hakkasid omavahelisel arutelul emotsioonid mõjutama.

Võib-olla hakkasid omavahelisel arutelul emotsioonid mõjutama.

"Ei olnud õigustatud ja põhjendatud ka ei olnud. Kohtunikud ei süvenenud nähtavasti sellesse teemasse väga põhjalikult. Võib-olla hakkasid omavahelisel arutelul emotsioonid mõjutama," vastas Aeg küsimusele, kas kohtunike häiritus tundus talle asjakohane. "Ma ei saa aru, kuidas selle peale üldse tullakse, et süüdistada, et me tahame hakata kohtupidamist kuidagi kontrollima või ette kirjutama, kuidas peab mingis konkreetses menetluses otsuseid tegema," lisas ta.

Maakohtu esimees kirja ei algatanud

Kohtunikud rõhutasid Aegile saadetud kirjas, et kohtud ei allu justiitsministri kontrollile ning ükski kehtiv õigusakt ei anna talle õigust korraldada järelevalvet konkreetsetes kohtuasjades tehtava üle ja koguda seejuures andmeid. "Kohtunike ja kohtu kui eraldiseisva võimuharu iseseisvusesse sekkumine on nii riigisiseste kui rahvusvaheliste õigusaktidega lubamatu," toonitasid nad. 

Harju maakohtu esimees Meelis Eerik ütles, et tema kirja ei algatanud, ei koostanud ega pannud sellele ka oma nime alla. See oli puhtalt kohtunike endi algatus, sest neile jäi arusaamatuks, millistel alustel algatab justiitsminister avalikkuses välja hõigatud järelevalvemenetluse Harju maakohtus. Aegi varem viidatud statistikast ei saanud pädevat alust selleks välja lugeda. Minister tõi nimelt esile, et Harju maakohtus on kriminaalasjade üldmenetluses – valdkonnas, kus töökoormus on suurim ja kuhu kuuluvad pikad ja keerukad kohtuasjad – keskmine lahendini jõudmise aeg 241 päeva. See arv oli aga esitatud võrdluseta: kohtutes keskmiselt kulub selleks 244 päeva.

Miks on teatud üksikud asjad nii palju veninud, samas kui keskmiste menetlusaegadega on Eesti kohtud oma Euroopa kolleegidega võrreldes pidevalt esirinnas?

"Ma indikeerisin selgelt ka esmases teates, et otsime põhjuseid, miks on teatud üksikud asjad nii palju veninud, samas kui keskmiste menetlusaegadega on Eesti kohtud oma Euroopa kolleegidega võrreldes pidevalt esirinnas. Alates 2015. aastast on kriminaalasjade arv Harju maakohtus kolmandiku võrra vähenenud, aga lahendamiseks kulunud päevade arv on vastupidises suunas tõusnud. Miks see nii on? Ressursid on täpselt samad kui aastal 2015. Kui muud asjad vähenevad jõudsalt, siis peaks jääma ju keerukate asjadega tegelemiseks rohkem aega," sõnas Aeg.

Kohtunikud tõid jällegi näiteid statistikast, mis neid teistest kuidagi kehvemana ei näita. Eestis alustatud kriminaalasjadest 41 protsenti menetletakse Harju maakohtus. Üle saja päeva on menetluses 31 protsenti asjadest – Tartus 35 protsenti ja Virus 26 protsenti –, üle aasta aga 27 protsenti – Tartus ja Virus jälle vastavalt 34 ja 30 protsenti.

Aeg omakorda selgitas, et on üksikud valukohad, millele reageerivad teravalt nii ühiskond kui meedia. "Kui heidetakse ette, et me liigume Poola või Ungari suunas ja justiitsminister on loonud olukorra, kus õigusriik on seatud ohtu, siis mina küsin vastu, et kui kohtuasjad kestavad meil aastaid ja inimesed on kõik need aastad vahi all, siis kas siin ei teki vastuolu õigusriigi põhimõttega?"

Kuigi Eerik ise kirja ei saatnud, rahustas teda samal päeval laekunud Aegi vastus, kus ta kinnitas ka kohtunikele, et Poola või Ungari teed ta minna ei kavatse. Küll aga imestas Eerik, miks ei valinud minister probleemide väljaselgitamiseks mõnda leebemat lähenemist kui järelevalvemenetlus, mille tulemusel saab kohtu esimehe ametist vabastada.

Eeriku kutse vaibale algas Kõve murekirjast ministrile

Sellele, kui Aeg kahe nädala eest Harju maakohtu esimehe Meelis Eeriku ministeeriumisse vaibale kutsus ja teavitas teda järelevalve algatamisest tema suhtes, eelnes novembri algul riigikohtu esimehe Villu Kõve murekiri ministrile, mida ajendas pikk kohtuasi, kus süüdistatavat on kohtu ootel vahi all hoitud juba neli aastat. "Mul ei ole piisavalt andmeid, väitmaks, et põhiprobleem on Harju maakohtu juhtimises, kuid arvan, et oleks mõistlik korraldada väline erapooletu hinnangu andmine, kas ja mida on kriminaalasjade mõistliku aja jooksul lahendamise tagamiseks tehtud," kirjutas Kõve ministrile.

"Väline hinnang annaks selge võimaluse nõuda vajadusel ressurssi juurde või teha ettepanekuid kriminaalmenetluse seadusega tõhusamaks muutmiseks.

Kõve selgitas oma kirjalikus vastuses Postimehele, et ei pidanud vajalikuks Harju maakohtu esimehe üle ulatusliku järelevalve algatamist, vaid soovis, et tehtaks kindlaks mahukate kriminaalasjade ebamõistliku viibimise põhjused ja esitataks ettepanekuid olukorra lahendamiseks. Muud seaduslikku kohtuvälist varianti selleks lihtsalt ei ole. "Väline hinnang annaks selge võimaluse nõuda vajadusel ressurssi juurde või teha ettepanekuid kriminaalmenetluse seadusega tõhusamaks muutmiseks. Nägin probleemi just suurte kriminaalasjade kuhjumises, mitte muus osas," teatas Kõve.

Harju maakohtusse on vaja juurde paar kohtunikku

Eeriku sõnul jõuab kogu teema välja selleni, et Harju maakohtusse oleks lihtsalt paari kohtunikukohta juurde vaja, sest praegused, 1990. aastatel alustanud kohtunikud on järjest pensionile läinud ja lähevad edaspidigi. Peatsetele pensionäridele ei saa suuri, aastaid kestvaid asju jaotada. 

Aeg ei tahtnud nõustuda, et kohtunikke oleks puudu. "Jutt sellest, et meil on vaja juurde raha, ei pea suuresti paika. Ega ressurssi taevast juurde tule. Pigem peab vaatama enne üle muud võimalused. Ei ole seda raha kusagilt kuhjast labidaga võtta, veel vähem on leida inimesi," ütles ta.

Justiitsministrilt ei tulnud selget vastust, kas ressursi teiste arvelt kokku hoidmisega peab ta silmas seda, et kohtunikekohti võiks tuua Tallinna juurde muude piirkondade arvelt. "Meil on ettevalmistamisel kohtute seaduse muudatus, mis annab võimaluse suunata kirjalikke menetlusi teiste kohtute alluvusse. Mõtleme intensiivselt sellele, kuidas olukorda normaliseerida," ütles ta.

Eerik ütles, et kohtunikukohtade liigutamiseks on Aegil vaja peamiselt kohtunikest koosneva kohtute haldamise nõukoja nõusolekut ning kohast loobuda ei taha naljalt ükski kohus.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...