Rahandusministri Sven Sesteri plaan ravikindlustussüsteem muuta veelgi efektiivsemaks, tõmmata teenuseid kokku ning panna inimesi oma tervise eest rohkem hoolima ajab kolumnist Ahto Lobjakal harja punaseks: "Vanemad inimesed ei saa meil üha enam eriarstide jutule, ootavad mõnikord kuus kuud, et saada silmaarsti vastuvõtule. Süsteem ei ole jätkusuutlik, aga üritada sellele teha sisemist deflatsiooni, on pehmelt öeldes absurdne ja riigi legitiimsust õõnestav." Samas on riigil raha olemas, kui on vaja põlevkivitööstust toetada või julgeolekule panustada 2% SKP-st.

“Eesti tervishoiusüsteem näitab, et Eestis toimub kõige kõrgemal tasemel, kus riik kontseptualiseerib inimest, midagi üsna absurdset. Ükskõik, mis nurga alt vaadata, riigi seisukohast peaks inimeste tervis olema tähtsaim. Ka julgeolekust. Vajalikud summad on olemas näiteks kaitse- ja transpordisfääris, energiasektoris, aga tervishoius pole. See on absurdne,” sõnas kolumnist Ahto Lobjakas.

Lobjaks nentis Raadio 2 saates “Olukorrast riigis”, et Eesti Haigekassa puudujääk on erinevatel andmetel 31 või 33 miljonit eurot, reserve on haigekassal üle 100 miljoni euro. Seega tänane situatsioon võib kesta veel paar aastat, ent aastal 2020 või 2022 tuleb ette piir. “See teema on Eesti ühiskonna jaoks sama tähtis kui haldusreform, territoriaalne dimensioon meie elus. Tervishoiu näol on tegemist on vertikaalse dimensiooniga, kus meie vananev ühiskond on üha haigem. Ida-Euroopa inimesed on vananedes haigemad ning ühiskonnas on vähem raha, kuna vanemad inimesed töötavad vähem.”

Lobjaka hinnangul ajab üks võimalikest lahendustest, mida pakub välja rahandusminister Sven Sester, tal harja punaseks. “Sester on öelnud, et haigekassa vajab “meie ravikindlustussüsteemi efektiivsemaks muutmist, teenuste kokkutõmbamist ning inimeste oma tervisest rohkem hoolima suunamist.” Kui mõtleme vanematele inimestele, kes vajavad meditsiiniliselt rohkem hoolt, pole ju nemad, kui nad olid Nõukogude Liidu elanikud, enda süü tõttu oma tervisest vähem hoolinud. Nemad on aga need inimesed, kes ei saa meil üha enam eriarstide jutule, kes ootavad mõnikord kuus kuud, et saada silmaarsti vastuvõtule. Süsteem ei ole jätkusuutlik, aga üritada sellele teha sisemist deflatsiooni, on pehmelt öeldes absurdne ja riigi legitiimsust õõnestav.”

Ajakirjanik Andrus Karnau hinnangul käib deflatsioon suure hooga. “Eelmisel aastal kuulsime sellest, kuidas ühel ilusal sügispäeval pandi operatsiooniblokid kinni. Öeldi, et raha on otsas, tulge uuel aastal. Ülekulu üks põhjus on ka see, et n-ö plaanilised operatsioonid, mis möödunud aasta eelarvesse ei mahtunud, on tehtud sel aastal. Arvata võib, et haigekassa püüab kärpida sealt, kust vähegi võimalik. On ju otsustatud maakonnahaiglatest ära tuua terve hulk eriarste. ARKi büroode koondamine on selle kõrval lapsemäng.”

Karnau lisas, et haigekassa otsus koondada eriarstiabi kahte või nelja keskusesse on tüüpiline näide sellest, kuidas kulud viiakse inimeste kanda. “Haigekassal võib küll olla odavam pidada arste ainult Tallinnas ja Tartus, aga inimestel, kes elavad kas Põlvas või Raplas, tähendab see lisakulu. Inimesel tuleb oma elukoha maakonna asemel sõita Tallinna või Tartu. See on topeltaeg ja –raha.”

Karnau märkel on variant, kust leida täiendavat sotsiaalmaksutulu, maksude dividendid. Arvestades aga praeguse koalitsiooni otsustamisvõimekust ei ole Karnau sõnul mõtet seda ettepanekut isegi mitte lauale panna, otsust nagunii ei tule. “Variant on ka loobuda põhimõttest, et haigekassat rahastatakse sotsiaalmaksust ja lisada puuduolev raha muude tulude arvelt.”

Lobjakal tekkis seepeale soov ümber defineerida inimese tähtsus Eesti ühiskonnas, inimesse investeerimise ühe osana näeb ta tervishoidu. “Töötukaasal on 44 miljoni eurone ülejääk, reserve 625 miljoni euro eest. Kas poleks mõttekas võtta sellest valdkonnast natukene raha ära õigustusega, et see investeeritakse Eesti inimese tervisesse, mis omakorda toodaks tulemit tagasi.”

Karnau lisas, et absurdne olukord on tekkinud sotsiaalkassadega.”Haigekassas on raha puudu, töötukassa tugevas plussis. Hoida tööjõumaksu ühte osa niivõrd kõrgel tasemel selleks, et valitsus saaks näidata, et riigieelarve on tasakaalus, on põhjendamatu.”