Ahto Lobjakas: Kersti Kaljulaid võib korrata Ilvese viga ja suhtuda ajakirjandusse väga üleolevalt

"President (Ilves - toim.) üritas jätta spetsiaalselt ja näivalt mulje, et Eesti ajakirjandus talle korda ei lähe. Teame, mis oli selle tulemus. President ei saanud populaarseks," rääkis kolumnist Ahto Lobjakas. Samuti näeb ta presidendikantselei juhiks kutsutud IRL-i endises peasekretäris Tiit Riisalos ohtu presidendi sõltumatusele. "Peasekretärid on parteis toimunust läbiimbunud. Kui sellised inimesed on juhtimas sõltumatu institutsiooni kantseleid, on see lõputu probleemide allikas, alates sellest, et meil on põhjust öelda, et Kersti Kaljulaid ei ole enam sõltumatu."

Pilt: Albert Truuväärt

Ahto Lobjakas: Kersti Kaljulaid võib korrata Ilvese viga ja suhtuda ajakirjandusse väga üleolevalt

"President (Ilves - toim.) üritas jätta spetsiaalselt ja näivalt mulje, et Eesti ajakirjandus talle korda ei lähe. Teame, mis oli selle tulemus. President ei saanud populaarseks," rääkis kolumnist Ahto Lobjakas. Samuti näeb ta presidendikantselei juhiks kutsutud IRL-i endises peasekretäris Tiit Riisalos ohtu presidendi sõltumatusele. "Peasekretärid on parteis toimunust läbiimbunud. Kui sellised inimesed on juhtimas sõltumatu institutsiooni kantseleid, on see lõputu probleemide allikas, alates sellest, et meil on põhjust öelda, et Kersti Kaljulaid ei ole enam sõltumatu."

"Meil ei tohi olla välehäbi kõigile meelde tuletada, et Kersti Kaljulaid on üks neist priviligeeritud inimestest, kelle Eesti võim kunagi katapulteeris positsiooni, kus ta hakkas teenima 20 000 eurot kuus. See on muinasjutuline summa 90-le protsendile Eesti elanikkonnast," sõnas kolumnist Ahto Lobjakas, kes loodab, et Kaljulaid inimesena seetõttu ei muutunud.

Lobjakas rääkis Raadio 2 saates "Olukorrast riigis", et põhimõtteliselt on raha probleem, millest tuleb häbita rääkida. "On fakt, et Kersti Kaljulaid puhul on meil tegemist, vähemalt kaasaegsel ajal kindlasti, isiklikult kõige rikkama presidendiga. Ta on 12,5 aastat teeninud 20 000 eurot kuus. Väike arvutus ütleb, et räägime mitmekordsest miljonärist.  Seda ei olnud ei Meri, Rüütel ega Ilves ja see paneb Kaljulaid huvitavasse positsiooni.  Ilmselt on ta seetõttu vaba, kuna ei sõltu presidendi ametipalgast."

Lobjaka hinnangul tuleb teha aga vahe sisse Euroopas olijate ja sealt tagasitulijate vahel. "Praegu on jäänud mulje, et veel üks Eesti kõige edukam naine tuli Euroopast tagasi. Jah, see on tõsi, aga Kaljulaid ja ka teised meie tippametnikud on Euroopasse läinud poliitilise paigutuse teel. Eesti riigivõim on teinud neile võimalikuks maanduda suhteliselt mäe tipu lähedale, kust nad on end kerinud suhteliselt kergesti mäkke raha teenima. Samas on sajad ja tuhanded inimesed läinud Euroopa institutsioonidesse läbi konkursisõela, võisteldes teistega enda võimete najal. Ma ei taha, et neile heidetakse vari. Kaljulaid on Euroopasse läinud poliitilise privileegi või suva toel, samas kui teised on läinud läbi konkursi ja katsete kadalipu."

Ajakirjanik Andrus Karnau loodab aga, et Kaljulaid teenis selle raha eest hästi nii Euroopa Liitu kui Eestit. "Ma ei pööraks sellele nii palju tähelepanu. Inimesele, kes teenib Eesti keskmist mediaanpalka, mis on kusagil 1000 euro kandis, tundub 20 000 suur summa. Tegelikult see nüüd nii suur raha ka ei ole."

Lobjakas märkis veel, et saame näha ka seda, kas Kaljulaiu avaldunud lennartmerilik joon on jääv või oli tegemist ajutise välgatusega. "Eesti Päevaleht trükkis ilustamata, kuidas Kersti Kaljulaid avaldas lennartmerilikku joont kritiseerides ajakirjaniku sõnaseadmisoskust, grammatikat ja muud sarnast. Probleem on selles, et Kaljulaidil ei ole Lennart Meri loomulikku autoriteeti, elukogemust, teadmiste pagasit, raamatuid, mis ta on kirjutanud ja filme, mis ta on teinud. Tegelikult ei ole uue presidendi kannatusega aga häda midagi, kui ta kohtub inimestega, kes pole tema arvates päris tema kõrgusel."

Karnau märkis, et mis puutub Kaljulaidi arrogantsesse suhtumisse ajakirjanikku, on tema lause lihtsalt suurepärane. "Presidendist ja ajakirjanike kimbatusest tuleb ka aru saada, sest see, kuhu toimetused oma ajakirjanikud saatsid, oli kaunis kummaline üritus ja on raske aru saada, miks peaksid ajakirjanikud sõitma kuhugi Euroopasse selleks, et kajastada seda, et üks inimene joob viisakusest oma endiste töökaaslastega klaasi vahuveini, surub kätt ja vahetab viisakusi.On arusaamatu, miks peaks seda nii suurte jõududega kajastama. See oli ka üks näide, kus Kajulaidi PR tiim ilmselgelt ülepingutas."

Lobjaka meelest kipub Kaljulaid siin kordama president Ilvese viga, kes oli oma ametisoleku esimestel aastatel ajakirjanduse suhtes väga üleolev ja kelle kodulehekülg ei näidanud meediakajastuste alt aastaid ühtegi Eesti linki. "President üritas jätta spetsiaalselt ja näivalt mulje, et Eesti ajakirjandus talle korda ei lähe. Teame, mis oli selle tulemus. President ei saanud populaarseks. Ta oleks ilmselt olnud teatavate populaarsusprobleemide ees nagu nii, aga kui teed ajakirjandusest ka vaenlase, siis asjad hästi minna ei saa. Mulle tundub, et Kersti Kaljulaid on esimest korda demonstreerimas nõrkust, mis on inimesel, kes on Eesti poliitikas kogenematu, kes olnud teatud mõttes varjatud ja kaitstud ametnik suurema organisatsiooni tiiva all, kus tal pole olnud pidevalt vajadust avalikkusega suhelda. Ma loodan, ta saab sellest nõrkusest väga kiiresti üle."

Rääkides presidendi kantselei koosseisu valikust, märkis Lobjakas, et ta ei ole erilist usku sellesse, et eelmainitud võime Kaljulaiul kiirest areneks, kui ta värbab endale inimesed nagu  Tiit Riisalo ja Jõksi nõustanud Taavi Linnamäe. "Jõks kõlas nagu tehisintellekt, kuni ta lõpuks vabanes ja hakkas enda juttu rääkima. Kaljulaid muidugi teab, mida ta öelda tahab ja on selge mõtlemisega. Küll kisuvad need inimesed teda paremale teemadel, kus ta paremale ilmtingimata minna ei taha. Presidendil ei ole ka majandusega midagi pihta hakata, tal ei ole selles otsest kompetentsi. Majanduspoliitika tegemine ei kuulu presidendi volituste hulka, küll peab president ütlema asju üldise ühiskondliku moraali, eetika ja muu sarnase kohta. Siin on koht, kus IRLi pesekretärina töötanud Riisalo saab väga tähtsa koha. Peasekretärid on parteis toimunust läbiimbunud. Kui sellised inimesed on juhtimas sõltumatu institutsiooni kantseleid, on see lõputu probleemide allikas, alates sellest, et meil on põhjust öelda, et Kersti Kaljulaid ei ole enam sõltumatu.  Riisalo saab niite tõmbama viisil, mida me ei ole näinud ajast, mil Tarmo Mänd juhatas presidendi kantseleid Lennart Meri ajal."

Lobjakas lisas, et Riisalo vaikne mõju hakkab kujunema näiteks 24. veebruari kaudu ja ta juba kujutab ette, kes hakkavad sel päeva presidendilt ordeneid saama. Ka selle kaudu, kus hakkab Kaljulaid kõnesid pidama ja mida ta seal täpselt ütleb.  "See kõik hakkab ühiskonda vaikselt konserveerima ja sinna saab üks väike partei presidendi praegu vedada, kuna Riisalo on osavalt end Kaljulaidi tegijaks nihverdanud."

Karnau sõnul on poliitilistele parteidele tähtis jätta mulje, et just nemad on presidendi tegijad. "Riisalo määramisega jätab IRL avalikkusele mulje, et nemad on presidendi tegijad, et nemad mõjutavad presidenti. Olles presidendierakond, tuleb see neile edasises valimisvõitluses kasuks. Kuna Kaljulaid oli kolm aastat Mart Laari nõunik ja teades, kuidas Eesti poliitikas asjad käivad, on tal päris karm kool selja taga. Ja see sõltub jällegi presidendist, kui palju ta laseb niite tõmmata, suudab ja tahab ise otsustada."

Karnau hinnangul on Riisalo ja Linnamäe suurte kogemustega asjatundjad ning Heido Vitsuri valik lihtsalt suurepärane. "Vitsur on Eesti majandusanalüütikute hulgas üks väheseid, kes suudab keerulisi asju väga lihtsalt selgitada. Kui Kaljulaidi personalivalikule on etteheidetud seda, et Riisalo tuleb IRList, siis Vitsur oli Edgar Savisaare nõunik, kui Savisaar oli majandusminister. Vitsuril ei ole kammitsat , et peab parempoolsetele erakondadele oma väljaütlemistes meeldima."
Lobjakas nõustus, et Vitsur mõtleb objektiivselt ega näe majandust üksiti seisva mehhanismina, vaid ajaperspektiivis laiemana, osana ühiskonnast. "Heido Vitsur on väga hea valik, aga tahaksin teda näha pigem peaministri nõunikuna."

Karnau lisas, et õppetund, mille Eesti ühiskonnast tasuks viimasest kahest nädalast võtta on see, et Kersti Kaljulaidi suhtutaks kui presidenti, mitte kui naispresidenti. "On peamine, et Kersti Kaljulaid ei kardaks presidendina oma ettepanekutega üksi jäämist, sel juhul kordaks ta Ilvese viga. Ootus presidendile ongi see, et ta käituks nii, et rahvas temast aru saaks ja teda mõistaks.  Kui Kaljulaid hakkab kartma presidendivalimiste korra muutmise algatust, on see esimene märk, et temast tuleb Lumekuninganna, kes tegeleb kõrgemate sfääridega, mitte sellega, mis on ühiskonnas oluline."

Lobjakas ennustas, et Kaljulaid on konservatiiv ega hakka selliseid asju tegema ja kui hakkabki, avastab ta end siin ja seal ilma igasuguse toeta õhus rippumas. "Pakun, et Tiit Riisalo on nii jäme konks, et Kaljulaid jääb selle külge rippuma, aga see tähendab ka seda, et tema lennuulatus on tänu sellele väga piiratud. Ka ei usu ma seda, et Kaljulaid on nii tugev inimene, et hakkab 24. veebruaril kõnepuldis valitsusele moraali lugema."

 

Laadimine...Laadimine...