Ain Järve: Kadrioru park on Eesti esimene botaanikaaed

"Kadrioru park kuulub Euroopas 500 pargi hulka, mida inimene peaks oma elu jooksul külastama," ütles Kadrioru pargi juhataja Ain Järve. "Loomulikult ei suuda ükski inimene nii palju parke ära vaadata, aga vaieldamatult on Kadrioru pargi eelis see, et sellel väikesel territooriumil on ju tegelikult kogu tema ajalugu talletatud."

Pilt: Scanpix

Ain Järve: Kadrioru park on Eesti esimene botaanikaaed

"Kadrioru park kuulub Euroopas 500 pargi hulka, mida inimene peaks oma elu jooksul külastama," ütles Kadrioru pargi juhataja Ain Järve. "Loomulikult ei suuda ükski inimene nii palju parke ära vaadata, aga vaieldamatult on Kadrioru pargi eelis see, et sellel väikesel territooriumil on ju tegelikult kogu tema ajalugu talletatud."

Järve selgitas Tallinna TV uudistesaates milline on Kadrioru pargi eripära ja eelis teiste ees. "Pargi jaoks on 85 hektarit väike territoorium ja selle väga lühikese maa jooksul saab siin saab vaadata kõiki nelja sajandit. See on üks suur pluss võrreldes teiste parkidega. Meie valitsejad, olenemata riigikorrast, olid ikkagi ju vaesed. Euroopa teised monarhid leidsid, et kui tuli uus mood, uus stiil, siis kõik eelmine pühiti ära ja tehti kõik täiesti uus. See ongi see suur haruldus, et lühike jalutuskäik ja oled nagu park-muuseumis. Vaatad 18. sajandit, 19. sajandi loodusparki, 20. sajandi romantismi ja loomulikult oleme meie omalt poolt juurde lisanud 21. sajandil Jaapani aia."

Pargi arengukava on Järve sõnul vaja kahel põhjusel. "Vana arengukava oli meil olemas, aga õnneks oleme mitte väga järjekindlalt sellest kinni pidanud. Mõned asjad oleme ära teinud, mõned pannud teadlikult ootele ja oleme täna teatud asukohtadele, näiteks Peetri maja ümbrusele, endisele ürdiaiale, leidnud täiesti uue mõtestatuse. Sama puudutab Kadrioru lossi esist territooriumi. Tahaksime pakkuda inimesele 21. sajandit, et oleksid uued emotsioonid. Meil Eestimaal kasvatatakse 27 roosisorti, mille lehte puudutates või seda natukene muljudes hakkavad eristuma aroomid. Kui paljud meist teavad, et üks roosileht võib lõhnata sidruni, melissi või apteegitilli moodi? See on täiesti uus nüanss, mida meie täna valdame ja hea meelega eksponeeriksime seda ka pargi külastajatele."

Mida tähendab muuseum-park, selgitas Järve järgnevalt: "Sa käid läbi nelja sajandi ja näed, millised olid erinevate ajastute pargikujundamise põhimõtted. Näiteks 1718 – 1721 oli esimene õitsenguperiood ja alguspuhang. Hilisemad, juurdeliidetavad territooriumid teevadki sellest muuseumi. Kõik järeltulevad aednikupõlvkonnad, kes on Kadrioru pargis tööl olnud, on alati austanud oma eelkäijate tööd. Kõik uued etapid ja voolud, mis on tekkinud, on alati rajatud kõrvale. Neid ei ole rajatud üksteise otsa ega peale või midagi hävitades. Need on kogu aeg parki täiendanud. Loomulikult ei ole siin midagi häbeneda, et Kadriorust on kujunemas vanalinna kõrval juba teine tõsisem muuseumilinnak. Meie kõrval on Peeter I muuseum, KUMU, Kadrioru kunstimuuseum, Vilde muuseum, pargi enda muuseum jne jne. See on selline tõeline muuseumi kogukond."

Järve sõnul on Kadrioru park esimene botaanikaaeda Eestis. "Kadrioru park on vanem kui Tartu botaanikaaed, siia on istutatud päris mitmed haruldased liigid, Kadriorg on olnud nende koduks. Nad on alles siit levima hakanud. Me ei eelda, et laps teeb täna vahet hallil lepal ja mustal lepal, aga kui laps ei suuda aru saada, mis on kase ja halli lepa vahe, peame tulema tagasi 30ndate aastate ideoloogia juurde, et kodu kauniks. Et käib loodusõpetus ja looduse vaatamine. Kui paljud meist teavad, et Kadriorus on 124 rohttaime liiki? See on keset linna, nad on elus, nad tunnevad end hästi. Kui paljud teavad, miks me ei niida teatud pargi osades heina enne juulit? Kui paljud lapsed teavad, et ööbik teeb pesa maapinnale? Kuna lastel on huvi ja Kadrioru pargi ümber on palju nii eelkoole kui kooliasutusi, pakuksime hea meelega neile omapoolset võimalust. Park on ju loodud selleks, et jutustada lugu. Pargi iga osa ju räägib midagi, aga inimesed, kes seda ei tea, ei saa sellest loost aru. Meie tahaksimegi olla tõlkideks, kes tõlgivad neid lugusid, mida taimed meile räägivad. Me ikkagi võõrandume taime ilust ja meil on tõsine soov, luua siia pisikene kasvuhoone, kus lapsed saavad oma käega panna seemne mulda, nad näevad kuidas see hakkab arenema, kuidas esimene leht tuleb, kuidas teine, kuidas peab taimi hakkama omavahel lahetistutama ja mis siis juhtub. Tahame anda emotsiooni, mida loodus tegelikult pakub.""

Laadimine...Laadimine...