Kui maksuamet hakkab kergel käel nõustuma ühiskonna rikkama osa soovidega varjata meedia eest oma sissetulekute suurust, siis selle tulemusel ei ole ajakirjandus enam võimeline andma soomlastele õiget pilti ühiskonna tulude jaotumisest, muretseb Helsingin Sanomate peatoimetaja Antero Mukka.
Maksude maksmist peetakse Soomes vajalikuks. Sealse maksuameti eelmisel aastal tehtud küsitluses vastas 79 protsenti, et maksab meelsasti makse ja 96 protsenti peab maksude maksmist heaoluühiskonna kestma jäämisel tähtsaks.
Kui seni olid kõikide soome maksumaksjate tulud avalikud ja nendega tutvumise vastu on ikka valitsenud üldrahvalik huvi, siis tänavu on esimest korda olnud võimalik oma sissetulekuid ajakirjanduse eest varjata. Seda võimalust on kasutanud juba üle 200 inimese. See aga ei ole paljude arvates teretulnud nähtus, eriti silmas pidades Soome ühiskonna sidusust ja solidaarsuse vaimu.
“Kas 2019. aasta jääb Soome ajalukku aastana, kui Soome hülgas sissetulekute avalikkuse nõude?” küsib murelikult oma juhtkirjas Soome juhtiva päevalehe Helsingin Sanomat peatoimetaja Antero Mukka. Ta nendib, et see võibki nii olla, kui maksuamet hakkab kergel käel nõustuma ühiskonna rikkama osa soovidega varjata meedia eest oma sissetulekute suurust. Selle tulemusel ei ole ajakirjandus enam võimeline andma soomlastele õiget pilti ühiskonna tulude jaotumisest, muretseb Mukka. Teda teeb eriti rahutuks, et juba on 231 inimest, kelle aastane sissetulek ületab 100 000 euro piiri, teinud avalduse, et nende tulusid ei avalikustataks.
Õigemini pole need andmed mitte päris salastatud, vaid maksuamet ei edasta neid lihtsalt meediale. Ajakirjanikud peavad siis ise hakkama neid otsima, mille tõttu ei saa kõike avaldada samal päeval, mil kogu riigi elanike tulud teatavaks tehakse. Igal aastal on neid, kes üllatavad oma suurte tuludega, arutleb Mukka ja seepärast on ka ajakirjanikel raske kõiki rikkaid kohe üles leida. Üldse ületab Soomes Mukka andmetel 100 000 eurost aastatulu saajate arva 70 000 piiri ja 200 pole veel selle numbri puhul suurt midagi, kuid ajakirjanikku teeb väga rahutuks tendents hakata informatsiooni piirama. Järgmisel aastal võib ju keeldujaid olla juba palju rohkem. Ja kui keeldujaid hakkab olema tuhandeid, siis ei saa Mukka meelest Soomes enam rääkida tulude avalikkusest.
Maksutulude avalikustamine on kõige parem moodus saada ülevaade sellest, kuidas riigis üldse ressursse jaotatakse, arvab Mukka. Kui see kõik hakkab nõudma suurt uurimistööd, siis on Mukka arvates asi halb. Ja see kõik võib viia selleni, et soomlased hakkavad saama ajakirjanduse vahendusel moondunud pilti ühiskonna toimimisest, muretseb ajakirjani.
Peatoimetaja lubab, et vaatamata kõigele, jätkab Helsingin Sanomat kõigi kõige rikkamate iniemeste tulude avalikustamist, kuigi see nõuab nüüd uurimistööd, sest tegu on ikkagi nende inimestega, kes väga suurel määral mõjutavad Soome ühiskonna käekäiku. Mukka taunib maksuameti selgitusi, et tegemist on Euroopa Liidu nõuetega, mis puudutavad delikaatseid isikuandmeid. Maksuandmed ei ole nii oluline isiklik teave, mida peaks ühiskonna eest varjama, leiab ajalehe Helsingin Sanomat peatoimetaja ning ajakirjandusel on ka täielikult õigus avaldada ühiskonnale olulist teavet. Soome ühiskonna läbipaistvus on hüve, mida tuleb hoida, rõhutab ta.
