AJURÜNNAK: Maailma linnad õpivad Tallinnas tarka juhtimist

Maailma linnad tulevad sel pühapäeval Tallinnasse tarka juhtimist õppima, sest Eesti pealinn korraldab üleilmse linnade ühingu INTA kongressi. "Tallinnal on targa linna siluett," lausus linnaarhitekt Endrik Mänd.

AJURÜNNAK: Maailma linnad õpivad Tallinnas tarka juhtimist

Ragne Jõerand

Maailma linnad tulevad sel pühapäeval Tallinnasse tarka juhtimist õppima, sest Eesti pealinn korraldab üleilmse linnade ühingu INTA kongressi. "Tallinnal on targa linna siluett," lausus linnaarhitekt Endrik Mänd.

Rahvusvahelise linnaarengu assotsiatsiooni INTA konverents toimub Tallinnas 25.-27. jaanuarini nimetuse all "Smart city development: territorial, social and technological innovation". Sündmuse olulisusest rääkis Pealinnale linnaarhitekt Endrik Mänd.

Te tutvustate INTA rahvusvahelise kongressi delegaatidele Tallinna linnaruumi mustreid – millised need on?

Meil on palju mustreid, sest Tallinnas on põimunud mitmed eri ajastud. Just need ajalised kihistused on väliskülalistele väga põnevad. Väga paljude teiste linnade arengu ja ehituse ajalugu on Tallinnaga võrreldes kaunis lühikene. Lisaks on meil säilinud palju ajaloolist ja seega huviga vaadatavat. Alustame kas või keskaegse struktuuriga vanalinnast ja lõpetame kõrghoonete piirkonnaga.

Mida on plaanis külalistele tutvustada?

Eks ikka seda, mis meil praegu kõige rohkem hinge peal on nii tehtud kui ka tegemata asjadest. Kindlasti käime ja vaatame Kalamaja, mida on tehtud mere ääres lennusadama juures, ja kui ilm lubab, siis võib-olla vaatame ka Paljassaare poole.

Kas see nõuab ühelt linnalt rohkem nutikust ja pingutust, et kombineerida omavahel keskaegsed muistised ning kaasaegsed linnaruumi lahendused?

Kahtlemata nõuab see pingutust, ja et me selle nime pingutame, seda näitab kas või see, et meil on linnastruktuuris olemas eri ametkonnad – kultuuriväärtuste amet, linnaplaneerimise amet jne. Vana ja uue sobitamine on üks kompromisside otsimine.

Ühe näitena võib tuua Tallinnas tehtud miljööalade planeeringud, mis puitrajoone väärtustavad ja on maailmas suhteliselt unikaalsed. Oskus ühendada uut ja vana on kahtlemata üks nutika linna kriteeriume. Niisiis, Tallinnal on nutika linna siluett. Nõuab suurt oskust, et panna uus ja vana kokku nii, et see loob ühest küljest linna identiteeti ja teisalt annab lisaväärtust juba olemasolevale.

Millised on Tallinnas edukamad uue ja vana ühendamise näited?

Kui vaatame Tallinna linna siluetti, siis see on olnud ikooniline juba mitukümmend aastat. Minu arvates on kõrghoonete piirkonna liitumine kesklinnas asuva Maakri kvartali piirkonnaga kindlasti täiendanud meie linna siluetti, lisades sellele oma uudse kihi ja väärtuse. Rahvusvaheliselt arhitektuuriavalikkuselt on tunnustust pälvinud viis, kuidas ühendada vanu hooneid uue arhitektuuriga – võtame või Fahle maja ja Rottermanni kvartali, kus on seda päris edukalt tehtud. Need eri ajastute kihistused on säilitatud linnapildi kaudu. Meil on ju nii aedlinna kui ka sellist puitagulit, mis on praegu väärtustatud ja suhteliselt kõrgelt hinnatud ka rahalises mõttes.

INTA peasekretär Michel Sudarskis on Tallinnat külastades maininud, et maailmas tuntakse seda ühe maailma innovatiivsema linnana. Mis Tallinnal seni vajaka jääb, et olla täiuslik smart city ehk nutikas linn?

Nutika linna teema on kahetine – see on loovusele ja innovatsioonile üles ehitatud kontseptsioon, ja kui üks linn on toiminud pikka aega ühe koha peal, peab ta olema juba oma idee poolest nutikas. Küllap seal on siis leitud mingisuguseid meetodeid, kuidas asja just selles asukohas edasi viia.

Ausalt öeldes oleme jõudnud päris kaugele kõigi nende asjadega, mida seostatakse nimetusega smart city. Oleme tasemel infotehnoloogiliste arengute koha pealt, mis puudutab menetlusprotsesside juhtimist, registrite pidamist ning projekteerimist. Kui vaadata linna ennast, siis ehk on natuke vähe pööratud tähelepanu sellele, kuidas kasutada tänavaid paremini ära eri transpordiliikide tarbeks.

Siiski on juba võetud suund sellele, et anda jalakäijatele, kergliiklejatele ja ühistranspordile tänavaruumi juurde ning saada liiklus kesklinnas paremini voolama. Peagi võtame ka mereääre aktiivsesse kasutusse, sest hakkame ellu viima mereäärseid detailplaneeringuid. Need on kaks valdkonda, kus tulevikus tuleks kiirete sammudega edasi minna.

Üheks nutika linna kriteeriumiks on mobiilsus. Kuidas vastab Tallinn sellele nõudmisele?

Mobiilsus on tihedalt seotud tänavaruumi teemaga. Oma olemuselt on Tallinn maailma mastaabis suhteliselt väike ja kompaktne linn ja inimesed pääsevad siin liikuma küll, kui nad seda soovivad. Peamised mobiilsuse funktsioonid on päris hästi sidustatud ja juba me vaatame tulevikku rööbastranspordi ja trammiteede arengu koha pealt (uued trammiteed, Hispaania trammid – toim).

Oluline on saada liikuvus säästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks, luua enam rattateid. Liikumine on ju ühelt poolt ka tervis. Nutt ja hala meie kehva kliima üle ei ole nii suur mõjur, et pidada seda jalgrattaga sõitmisel takistuseks. Möödunud aasta seisuga on Tallinnas 252,5 km jalgrattateid.

Sudarskis on ka nentinud, et osa linnu maailmas on valitsematud, tuues näidetena välja Kairo, New Mexico ja Tokyo. Mis teeb ühe linna valitsematuks?

Ilmselt taheti siin sõna "valitsematu" abil edasi anda mõtet, et teatud rahvaarvust suurema linna puhul tekib see efekt, et on väga palju eri kogukondi ja linn tervikuna ei allu enam tavapärasele linnaplaneerimise protsessile. Linnas on palju isemoodi usku ja eluviisi viljelevaid huvigruppe, kelle taustast tulenevad huvid on väga erinevad, ja nende gruppide mõjukus linnas on juba nii suur, et kohaliku omavalitsuse tasandil neid ohjata ei saa.

Millistes nutikates linnades olete teie käinud?

Mulle on muljet avaldanud Hollandi linn Hönningen, kes on teinud tõsise revolutsiooni jalgrattaliikluse arendamisel. Teisalt on see viinud nad juba teise äärmusesse – ühel hetkel tuleb hakata mõtlema hoopis sellele, kuidas piirata jalgrattaliiklust ja saada inimesed ratta seljast jalgsi käima. Tõsine jalgrattakultuur hakkab jalakäijate ruumi linnas ära võtma ja seda on vaja kuidagi juurde saada.

Üks hea näide hästitoimivast linnast on kindlasti Kopenhaagen, kus on suudetud panna arhitektuur ja linnaehitus linna kuvandit toetama ja tootma. Just seetõttu peetakse Kopenhaagenit maailmas üheks kõrgema arhitektuuritasemega linnaks ning tänu sellele on kohalikul omavalitsusel mõnevõrra lihtsam läbi saada oma arendajate ja arhitektidega. Ambitsioon teha midagi silmapaistvat ja head linnaruumi mõttes on kõigil huvigruppidel olemas.

Kui inimsõbralik saab olla üks nutikas linn?

Eks meilgi on päevakorral teema, kuidas tulla modernistliku linnaplaneerimise juurest tagasi kogukondliku lähenemise või isegi ühe inimesekeskse linnaplaneermise juurde. Kui me vaatame, kuidas omal ajal tehti Mustamäed, Õismäed ja Lasnamäed, siis näeme, et toonane ideaal oli vabriku poolt unifitseeritud, igaühele kindla kvaliteediga pisikene osa linnast. Praegu aga räägime pigem sellest, kuivõrd erinevad on inimesed, ja et eri huvigruppidel peaks linnas olema just oma kohakene.


---------------------------------------

 

INTA muudab linnu paremaks elupaigaks


INTA 38. ülemaailmne kongress toob Eestisse üle saja oma valdkonna tippspetsialisti ligi 25 riigist. Külalisi on oodata Ladina-Ameerikast, Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Külalised tutvuvad Tallinna ja Eesti e-teenuste, linnaplaneerimise ja transpordiga ning külastavad muu hulgas Ülemiste Smart Cityt ja Tehnopoli.

Kongressil tutvustavad eksperdid nutikate tulevikulinnade arenguid ja tipptehnoloogia mõju linnadele. Tallinna, Riia ja Helsingi esindajad arutavad, kuidas oma nutikaid teenuseid ühendada.

INTA on paljude riikide linnu ja regioone koondav mittetulundusühing, mis viib neid kokku valitsusasutuste, rahastajate, maa- ja kinnisvaraarendajate, planeerijate, ehitajate, arhitektide ja teadlastega. See on vajalik, et muuta linnad paremaks elupaigaks. Ka INTA liikmed saavad üksteisele oma kogemustest nõu anda, kuidas muuta linnade valitsemine inimlähedasemaks ja loodust hoidvamaks.

INTA peasekretär Michel Sudarskis on üks maailma tunnustatum linnauurija. Ta on töötanud Strasbourgi, Nice´i, Lille`i ja Pariisi ülikoolide professorina.

Tallinn on INTA liige 1999. aastast, alates kevadest 2014 on linnapea Edgar Savisaar selle asepresident. INTA-l on nõuandja roll ka Euroopa Nõukogus. 2013. aasta lõpus oli INTA-l 3245 liiget kokku sajast riigist.

 

LOE KA NEID:

Laadimine...Laadimine...