Alanud aasta kala on lõhe

"Kalamehed peavad lõhet õigustatult kalade kuningaks – tegemist on suurima spordikalaga, kelle püük Eestis ametlikult lubatud on," ütles aasta kala valimise ellukutsuja Hanno Kask.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Alanud aasta kala on lõhe

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kalamehed peavad lõhet õigustatult kalade kuningaks – tegemist on suurima spordikalaga, kelle püük Eestis ametlikult lubatud on," ütles aasta kala valimise ellukutsuja Hanno Kask.

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ja internetis peetud rahvahääletusel valiti 2020. aasta kalaks lõhe, vahendas BNS. 

Lõhe on meie vete suurimaid kalu ning võib kasvada kuni pooleteise meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 40 kilo, teatas ajakirja Kalastaja esindaja. Eesti tänaseni kehtiva lõherekordi omanik on August Mölder, kes püüdis 1930ndate aastate keskel Keila-Joalt spinninguga 37,75 kg kaalunud isendi. Tavaliselt tabatakse kuni kümnekiloseid kalu.

"Kalamehed peavad lõhet õigustatult kalade kuningaks – tegemist on suurima spordikalaga, kelle püük Eestis ametlikult lubatud on," ütles aasta kala valimise ellukutsuja, ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja Kask. "Lisaks on lõhe omalaadne turismiobjekt ning selle tabamine kalamehe oskuste ja staatuse näitaja. Harrastuskalastajad püüavad lõhet peamiselt sügiseti ning siis ei peeta paljuks põhjarannikule sõita ka teisest Eesti otsast ja kaugemaltki."

Lõhe on Euroopa loodusdirektiivi 2. osa kaitsealune liik, kelle uurimisse, elupaikade parandamisse ja kudealade laiendamisse on viimastel aastatel palju panustatud. Näidetena võib välja tuua Pirita jõele lõheloenduri paigaldamise, Vasalemma jõel asuva Vanaveski paisu allalaskmise, Valgejõel asuva Kotka paisu allalaskmise, kalatrepi ehitamise Purtse jõele, Sindi paisu lammutamise ja Pärnu jõe vesikonna ränneteks avamise, lõhemaimude asustamise Pärnu jõkke, Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlike kalakaitsjate kudevalve lõhejõgedel jm. Kõik loetletud tegevused on kandnud ka vilja ning lõhevaru on liikumas paranemise suunas.

Kutselised kalurid püüavad lõhet merest peamiselt nakkevõrkude ja mõrdadega, harrastajad jõgedest spinningu ja lendõngega ning merest harrastusliku nakkevõrguga; mõlemal juhul on tegemist väga hinnatud saagiga. 2019. aastal püüti Eestis kutseliste kalurite ja harrastuskalastajate poolt välja kokku veidi üle 13 tonni lõhet.

Lisaks Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt üles seatud lõhele sai hääletada ka kammelja ning tõugja poolt.

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti Eestis aasta kala teist korda. 2019. aasta kala oli jõesilm ehk sutt.

Laadimine...Laadimine...