Algusaja Tallinna eestlased kasutasid ka Veneetsia klaasi

Meie esivanematest linlastel oli keris toas ja seal nad ka pesid end. Kolonistide majad nägid välja rohkem nagu nende endi kodumaal – tüüpilised Kesk-Euroopa ehitised.

Pilt: Tallinna Linnamuuseum
Ajalugu

Algusaja Tallinna eestlased kasutasid ka Veneetsia klaasi

Ivo Karlep

Meie esivanematest linlastel oli keris toas ja seal nad ka pesid end. Kolonistide majad nägid välja rohkem nagu nende endi kodumaal – tüüpilised Kesk-Euroopa ehitised.

Ajaloolane Toomas Abiline usub, et 1219. aasta ajalooline lahing eestlaste ja Taani kuningas Valdemar II vahel toimus sealkandis, kus praegu asub Gustav Adolfi gümnaasium. Viru väljak oli siis veel vee all ja sadam asus praeguse Kalev Spa juures. Tõnismägi ja Toompea olid siis veel üks suur kõrgustik, mida kutsuti Härjapeaks. Selle vahetul jalamil võis tõesti asuda nii taanlaste laager kui ka lahingukoht.

Taanlaste võit rippus aga üsna juuksekarva otsas, sest võitluses edukad olnud eestlased tungisid ka telki, kus peatus Eestimaa jaoks pühitsetud piiskop Teodorich, ning tapsid ta, arvates vist, et tegu on kuningaga. Lahingusse pöörde toonud Taani lipp olevat legendi kohaselt taevast alla liuelnud paavsti sõbra, kõige mõjukama taanlase Andreas Suneseni palve peale keset suurt lahingumöllu. Veetnud paar aastat Tallinnas, läks pidalitõppe haigestunud kirikumees Taani tagasi ja suri seal peagi. Pidalitõbi oli raske painaja, haigetele rajati Tallinnaski seek, kus neid hoiti ja tollaste teadmiste järgi raviti. 1237. aastal oli Jaani seek Tallinnas Härjapea jõe ääres praeguse Tartu maantee alguses juba olemas ja töötas. Võib oletada, et see rajati sinna, kus oli mingi asustus juba olemas, kohe, kui linna suure hooga rajama asuti. Seek asus suure tee ääres, sest loodeti, et sealt mööduvad inimesed ikka midagi annetavad. Hoone seinas oli pilu, kuhu teekäijad-möödaminejad panid oma annetusi.

Keskajal oli komme, et enne sööki pisteti näpud kaussi, kus oli vesi. Pronkskausse, mida sel otstarbel kasutati, on leitud Põhja-Eestis hulganisti. Ainuüksi Ida- Virumaalt paarsada tükki. "Küllap need taanlased, kui nad ristisid inimesi, tegid paganatele kingitusi. Jagasid kausse, mis olid hakanud juba moest ära minema, aga kohalikele arvati kõlbavad küll," selgitas Abiline.

Võistlus alamate pärast

Sakslaste ja taanlaste vahel käis rebimine, kumb Läänemere äärest suurema tüki haukab. See tingis ka võidu ristimise. Niisugused kingitused mõeldi välja ilmselt selleks, et kohalike seas saavutada taanlastele enam poolehoidu. Kroonik Läti Henrik heidab eestlaste piiskopiks pühitsetud Teodorichile ette, et see läks üle taanlaste poolele ja Taani preestrid olid sakslastest ette jõudnud. Ilmselt oli üldine jõudude vahekord see, mis määras ära ka vaimulike käitumise. Lundi kiriku juhtimise alla läinud Teodorich tunnetas Taani kuninga võimsust. Seda mõistis ka piiskop Albert, kes oli Lõuna-Eestis saanud tunda eestlastest sõjameeste sihikindlust ja vaprust ning kutsus Taani kuninga Saksa ordule appi. Kuid see tõi ka tüli majja, sest Albertile ei meeldinud sugugi, et taanlased ristivad Põhja-Eestis ise paganaid ja teevad neile veel kingitusi.

Kui eestlased alistatud, hakkasid taanlased senise eestlaste asustuse lähedale uut asulat rajama. "Eks alguses oligi plaan rajada uus Taani linn sinnasamasse, kus oli eestlaste küla, aga millegipärast ei tulnud sellest midagi välja," nentis Abiline. "Uus linn rajati ikkagi praeguse vanalinna kohale."

Algselt tekkis uus hansalinn neerukujulisena Toompea jalamile, hõlmates nüüdsete Rüütli, Harju, Kullassepa ja Voorimehe tänava vahelise ala. "Vitstest punutud aiad olid hästi tüüpilised ja majad asusid hõredalt," kirjeldas Abiline tärkavat linna. "Tänavad olid sillutamata rajad, millele visati katteks haokubusid ja puulaaste."

Varajases linnas elasid nii sisserändajad kui ka eestlased, kelle üks asuala on teada Sauna tänava kandist. Taani-aegsed Tallinna elamud olid alguses rõhtpalkidest, õlgkatusega majad. On välja kaevatud ka vitstest aiad ja täiesti säilinud looma söögiküna. Eestlaste rajoonist on leitud isegi Veneetsia klaasi. Meie esivanematest linlastel oli keris toas ja seal nad ka pesid end. Ühe sellise maja aluspalgid ja koldekivid on siiamaani säilinud ja seisavad muuseumi hoidlas. Kolonistide majad nägid välja rohkem nagu nende endi kodumaal, tüüpilised Kesk-Euroopa ehitised.

Muistsed rattaroopad

Niguliste kirikaiast on leitud muinasaegne matus ehetega, mis annab tunnistust, et seal, hilisema kiriku kohal oli muinasaegne kalmistukoht. Ju siis läheduses ka elati, sest väga kaugele elukohast oma lahkunuid vast ei maetud. Taani-aegne Tallinn oli ikka hõre võrreldes hilisema keskajaga. Majad ei moodustanud veel kindlat tänavaliini, ei asetsenud üksteise kõrval, vaid hajali ning taraga ümbritsetud hoovides.

Esimesed kivimajad hakkasid küll juba tasapisi kerkima, kuid läks aega, enne kui saavutati selline tänavapilt, nagu me keskaegset Tallinna tänapäeval näeme. Esimene raekoda oli palju tagasihoidlikum kui praegune. Linnas olid aiad ja loomalaudad, olustik sarnanes pigem külaga. Niisugune asustus võis siin olla juba muinasajal. Taani kuninga aia ja selle ümbruse andis Taani kuningas all-linnale, nii et see osa Toompea mäest hakkas kuuluma linnale. Hoopis vilkam ehitustegevus käis esimesel Taani ajal, mis kestis 1227. aastani, Toompeal. Kohe hakati sinna linnuse kõrval ka kirikut rajama. Arvatakse, et kõige tõepärasem koht oli taanlaste esimesel linnusel seal, kus nüüd asub Soome saatkond. Esimene ehitis, mille Valdemar rajas, oligi linnuse torn, ja esimesel Tallinna rahal kujutatakse sedasama torni. Ilmselt oli praeguse Kuninga tänava juurest Valdemari kindluse torn hästi näha. Sealsamas kõrval aga puhkasid hauas meie esivanemad…

On välja kaevatud ka muinasaegse tee roopad, mis lähevad Tõnismäelt Toompea linnusesse.

Seal tee ääres oli Karja allikas, mis kinnitab ka asustuse olemasolu. Tihti olid sel ajal allikad küla keskel. Võib arvata, et Tõnismäe veerel Tallinna muinasasustus siis ka oli. Seal võis vabalt olla sumbküla, mille majad olid koondunud ümber allika. Tatari 22 kinnistu all on allikas praegugi torus olemas. See allikas toitis Tallinna kaua aega veega. Esiotsa olid inimestel salvkaevud. Hiljem, kui linn oli juba jõudsasti kasvanud, andis Taani kuningas Valdemar IV loa kasutada Ülemiste järve vett – järv ise kuulus kuningale. Siis rajatigi sealt kanal linna veega varustamiseks ja selle järgi sai nime Veerenni tänav. Veekanal täitis veega linna vallikraavi ja sellest toitusid ka linna kaevud. Ülemiste järv on seega juba 14. sajandist olnud linlaste joogi- ja tarbevee hoidla.

Sadamasse viis kloostrite ja kirikute tänav

Oleviste kiriku kohal oli alguses üks sadama kabel, mis teenindas meremehi. Seal oli nagu esimene eeslinn väljaspool linnamüüri.

Üks põnev koht on Vene tänava kant, sest sellest kujunes juba 13. sajandil kloostrite piirkond. Tähtsaim neist oli Püha Katariina dominiiklaste klooster. Dominiiklased ehitasid oma kloostrid alati väga käidavatesse kohtadesse. Vene tänavat pidi käis liiklus sadama ja Raekoja platsi vahel. Dominiiklaste kloostrit peetakse ka osaliselt Taani-aegseks. Sel tänaval on teistegi kloostrite kinnistuid, nende seas tsistertslaste klooster. Dominiiklastel ja ka teistel olid linna sarases oma karjamaad ja juurviljaaiad, kus mungad pidasid loomi ja kasvatasid köögivilju.

Korralikus keskaegses linnas pidid olema kloostrid, kirikud, kaupmeestele kaubalaod, gildimajad, seek ja müntla. Vene tänava lõpus oli venelaste kaubahoov, kus oli samuti kirik. Muinasaegseid jälgi sellest ei ole, aga see võis olla juba küll sel ajal. Esimesest linnamüürist jäi see üks põhjapoolne ala välja. Arvatakse, et Oleviste kiriku kohal oli alguses üks sadama kabel, mis teenindas meremehi. Seal oli nagu esimene eeslinn. Venelaste kaubahoov asus siis Sulevimäel.

Hobuveski jäi ka esialgsest müürist välja, tõenäoliselt oli tegu mingisuguse kaitsetorniga. Uuemat linnamüüri ehitati alates 1310. aastast ja 1350 omandas see praegused piirid.

Tallinn on näide keskaegse normaalse linna arengust, Linnu tekkis tol ajal kümneid ja sadu. Hansalinnad tekkisid kõik enam-vähem ühel ajajärgul, alustades Lübeckist ja nii edasi. Sadam, kuhu Vene tänav viis, on Tallinna jaoks kõikidel aegadel olnud elutähtis. Tallinn võlgneb oma eduloo merele ja sadamale.

Laadimine...Laadimine...