Ametiühingu liider Toomel: ehituses lokkab endiselt ümbrikupalk

"Osadel majandusraskustes ettevõtjatel võib tõesti olla kiusatust hoida kokku maksude tasumiselt ja minna pettuse teed," hoiatas Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Pilt: Pealinn/ Foto on illustreeriv
Eesti

Ametiühingu liider Toomel: ehituses lokkab endiselt ümbrikupalk (1)

Enn Tosso

"Tublidele Eesti töötajatele on üha raskem maksta palka ümbrikus, aga mõned konkreetsed sektorid ja spetsiifilised töötegijate grupid vajavad hädasti järeleaitamist," tõi murekoha välja Eesti Ametiühingute Keskliidu kommunikatsioonijuht Jaan-Hendrik Toomel. "Tulevikku me ümbrikupalgaga ei ehita. Möödunud aastal sai ligi 8% töötajatest töötasu mitteametikult,"  kirjutas Jüri Ratas sel nädalal oma Facebooki seinal.

Toomel osutas sellele, et kuna majandussektorid on erinevad, siis ka nende maksekäitumine on erinev. "Näiteks on raske ette kujutada, et pangandussektoris oleks probleeme ümbrikupalkade maksmisega. Arvata aga, et ehitussektoris ümbrikupalkasid enam ei maksta, oleks äärmiselt naiivne," ütles ta.

Noor töötaja muretseb samuti sotsiaalsete tagatiste pärast

Toomeli sõnutsi võis enne kriisi näha, et ausast palgast tulevate sotsiaalsete tagatiste vastu tunnevad huvi vanemaealised töötajad. Seekordne kriis on olnud rängem töökohtadele, kus töötavad just nooremad: kaubandus, teenindus ja turism. "Näeme, et ka noored on hakanud sotsiaalsete tagatiste peale rohkem mõtlema," ütles ta. Toomel viitas sellele, et ka riigipoolsete hüvitiste maksmisel võeti joon – kes heal ajal sotsiaalsetesse tagatistesse ausa maksumaksjana on panustanud, neil on raskel ajal õigus riigilt abi oodata.

Ta osutas, et seda on näha ka ametiühingu töös, kus töötajad on hakanud rohkem väärtustama ametiühingu liikmeks olemist.

Toomeli sõnul on kriis välja toonud ka mõned äärmuslikud sektorid, mille puhul ausa ja turusituatsioonile vastava palga maksmine on osutunud võimatuks, kuna sõltuvus välistööjõust, mis on kodumaisest tunduvalt odavam ning mille puhul võib palka maksta ümbrikus, on pika aja jooksul olnud liiga suur. Kriis on eriti teravalt ja võimendatult välja toonud selle, kui erinevad sektorid on ning kui erinevad on nende mured. 

"Seepärast leiame, et spetsiifiliste probleemide heaks lahendamiseks ei piisa alati riiklikust miinimumpalgast ja kõigile täpselt ühtemoodi kehtivast töölepinguseadusest," ütles ta. Probleemi lahendusena nägi ta seda, kui tööandjad ning töötajad saaks koos riigipoolse järelevalvega kokku leppida kõigile turuosalistele kohustuslikke põhitingimusi. "See vähendaks nii ümbrikupalkade maksmist – hea näide on meil olemas ühistranspordisektorist – kui ka parandaks konkurentsiolukorda," ütles ametiühingu esindaja Toomel.

Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas ütles, et kõik algab suhtumisest – seda nii töötaja kui tööandja poolt. Samuti on olulised riigi enda sõnumid ja hoiakud. "Maksu- ja Tolliamet teeb kahtlemata head tööd ning riigi üha paremad infosüsteemid teevad pikaajalised pettused aina keerulisemaks," ütles Aas. Tema sõnul on hea näide Eesti Töötukassa, kes suutis EMTA-ga koostöös palgatoetuse pettuskatsed kiirelt paljastada. 

Raskustes ettevõtja valib maksupettuse tee

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester meenutas, et ka eelmise majanduskriisi ajal oli näha ümbrikupalga tõusu, seega on maksu- ja tolliameti mure ümbrikupalkade levimise pärast õigustatud. 

"Osadel majandusraskustes ettevõtjatel võib tõesti olla kiusatust hoida kokku maksude tasumiselt ja minna pettuse teed," hoiatas Riigikogu liige. Ta viitas sellele, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) on ettevõtjatele andnud suunised, et kui on keeruline aeg, tuleb siiski maksud deklareerida ja kui neid kohe tasuda ei jõua, siis taotleda ajatamist. Eriolukorra ajal tekkinud ja ajatatud võlale saab MTA arvestada kuni 2021. aasta lõpuni kas poole väiksemat intressi või ka üldse mitte intressi arvestada.

"See on juba üks väga oluline ja juba rakendatud meede lisaks kontrollidele ja trahvimistele," ütles Sester. Ta jätkas, et riik saab teavitada ümbrikupalga ohtudest nii ettevõtjaid kui ka töötajaid ja seda ka tehakse. Näitena tõi ta selle, et väga suureks abiks on hiljuti avatud MTA uus e-teenus "Maksukäitumise hinnangud", kust ettevõte näeb, millisena ta MTA jaoks paistab. Sealt selgub, et kui tal on MTA silmis ümbrikupalga risk, siis saab ta analüüsida, millest see tuleneb ja oma maksekäitumist parandada.

Pooled ettevõtjad näevad ümbrikupalga kasvu riski 

Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakonna valdkonnajuht Oscar Õun nõustus, et probleem on olemas. "Tõepoolest, majanduslikult rasked ajad võivad suurendada ümbrikupalga maksmist," ütles Õun. 

Ta viitas äsja avaldatud Kaubandus-Tööstuskoja ettevõtete seas tehtud küsitlusele, mis näitas, et see on nii: üle poole vastanutest arvas, et ümbrikupalga maksmine võib kasvada. 

"Seega jälgime olukorda väga tähelepanelikult ja ümbrikupalk on jätkuvalt Maksu- ja Tolliametil tugevalt fookuses. Ümbrikupalk on Eestis jätkuvalt suurim maksuprobleem, mille tõttu kaotas Eesti riik eelmisel aastal ligi 134 miljonit eurot maksuraha," ütles ta. Ameti hinnangul saab töötasu  ümbrikus 8% töötajatest ja ligi 25% Eesti ettevõtetest maksab töötajatele osaliselt ümbrikupalka.

Positiivse trendina tõi Õun välja, et Eesti inimeste hoiakud ümbrikupalga teemal on muutunud taunivamaks, mis selgub MTA tellitud maksutahte uuringutest. "Pikka trendi siit määrata ei saa, küll aga oli eelmisel aastal – võrreldes 2018 aastaga – kasvanud nende inimeste hulk, kes sularahas saadud täiendava töötasu ise deklareeriks ja sellelt maksud tasuks," ütles Õun.

Küsimusele, mida saab riik teha lisaks kontrollimisele ja trahvimisele, vastas Õun, et majanduslikult rasketel aegadel saab riik olla raskustes ettevõtetega paindlik. "On tehtud ja juba toimimas lahendus, et eriolukorra ajal tekkinud maksuvõla ajatamisel on MTA-l võimalus intressi vähendada 50-100 protsenti," tõi ta näite.

Ta jätkas, et kui raskused maksude tasumisega on tekkinud hiljem, tasub samuti võlg ajatada, mitte minna pettuse ja ümbrikupalga maksmise teed – vaid nii on võimalik osa saada teistest riigi toetusmeetmetest. 

Maksu- ja Tolliamet: töötaja ei pea nõustuma "musta" palgaga 

Õun rõhutas, et oluline osa MTA tööst on nii ettevõtjate kui ka töötajate teavitamisel ümbrikupalga ohtudest. "Töötaja ei peaks nõustuma, kui talle pakutakse osa või tervet palka "mustalt". Selline tööandja ei hooli tegelikult oma töötajatest ning probleemide tekkimisel, näiteks palga kättesaamisel ei ole ümbrikupalka vastu võtnud töötajal ka kuhugi oma õiguste kaitseks pöörduda," rõhutas ta. Ta viitas ka sellele, et äsjane eriolukord näitas, et neil ettevõtetel ja töötajatel, kes ei olnud makse korrektselt tasunud, puudus ligipääs riigi toetustele.

Õuna sõnul on samuti on oluline teada, et vastutus ümbrikupalga vastuvõtmise eest laieneb ka töötajale. "Kui inimene on teadlikult töötasu "mustalt" vastu võtnud, võib MTA sellelt tulumaksu välja nõuda töötajalt endalt," hoiatas ta. "Sest hoiakud ja käitumised, et üldse oleks julgust loobuda ümbrikupalga pakkumisest, eeldavad kõigepealt teadlikkust."

Maksutarkus algab koolipingist

Õun rõhutas, et teadlikkus maksudest ja keskmisest suurem valmisolek ümbrikupalka vastu võtta on just noorte seas, mistõttu pöörab MTA sellele sihtrühmale rohkem tähelepanu. Teadlikkuse tõstmiseks viidi hiljuti läbi 15-24-aastastele suunatud kampaania. Lisainfot saavad nii noored kui ka kõik teised koduleheküljelt.

Ta rääkis, et MTA-l on ka oma maksutarkuse saadikute klubi, mille liikmed käivad rääkimas nii koolides kui ka näiteks noortele mõeldud messidel ja muudel üritustel. Eelmisel aastal tegid MTA töötajad kokku üle 70-ne kooli- ja messikülastuse üle Eesti ja nendega on plaanis jätkata ka sellel aastal. Õpetajate jaoks on välja töötatud õppematerjale ja mänge, mida saab kasutades majanduse või ühiskonnaõpetuse tundides, et maksuteemat atraktiivselt selgitada. 

Ratas: ümbrikupalk kahjustab tervet ühiskonda 

Peaminister Jüri Ratas kirjutas sel nädalal oma Facebooki seinal: "Tulevikku me ümbrikupalgaga ei ehita. Möödunud aastal sai ligi 8% töötajatest töötasu mitteametikult. Seetõttu jäi meie riigil saamata hinnanguliselt 134 miljonit eurot maksutulu. See summa annaks meile võimaluse näiteks jätkata pensionitõusu 45 euro võrra, suurendada tervishoiu rahastust üle 3% või tõsta lastetoetusi." 

Ta hoiatas, et kui Maksu- ja Tolliameti, Konjunktuuriinstituudi ning Kaubandus- ja Tööstuskoja väljaselgitatud oht saab reaalsuseks – kui keerulisemas majandusolukorras hakkavad nii töötajad kui ka tööandjad mitteametlikku töötasu rohkem eelistama, siis meie ühine kaotus on senisest veelgi suurem.

"Kogemused annavad usku, et suudame nii inimeste kui ka riigina taolisest ohust hoiduda. Alles kevadel tõdesime, kui võimsad me oleme tegutsedes MEIE-ühiskonnana," kirjutas peaminister.

Ratase sõnul saame kõnealusest analüüsist lugeda ka seda, et 10 aastaga vähenes ümbrikupalga saajate arv Eestis 2 korda, ühiskonna üldine hoiak ümbrikupalkadesse on muutunud taunivamaks ja palgasaajad tunnevad rohkem muret sotsiaalsete tagatiste pärast.

Täpsemalt Maksu- ja Tolliameti, Konjunktuuriinstituudi ning Kaubandus- ja Tööstuskoja analüüsist loe siit

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...