Ametiühingud tööohutusest: kaotame elusid ja koormame eelarvet ohtlike töötingimustega

"Me ei ole rahul sellega, kui palju riik tööohutuse järelevalvesse panustab. Kaotame ühelt poolt elusid, aga teiselt poolt koormame haiguskindlustust ja pensionikassat ebatervislike ja ohtlike töötingimustega," rääkis ühingu juht Peep Peterson. Ilma tööinspektsiooni poolse sisulise ja põhjaliku järelevalveta koos tõsiste rikkujate korraliku trahvimiseta ei hakka meie töökeskkond kunagi ohutumaks muutuma, leiavad ühingud.

Pilt: Scanpix

Ametiühingud tööohutusest: kaotame elusid ja koormame eelarvet ohtlike töötingimustega (1)

"Me ei ole rahul sellega, kui palju riik tööohutuse järelevalvesse panustab. Kaotame ühelt poolt elusid, aga teiselt poolt koormame haiguskindlustust ja pensionikassat ebatervislike ja ohtlike töötingimustega," rääkis ühingu juht Peep Peterson. Ilma tööinspektsiooni poolse sisulise ja põhjaliku järelevalveta koos tõsiste rikkujate korraliku trahvimiseta ei hakka meie töökeskkond kunagi ohutumaks muutuma, leiavad ühingud.

Ametiühingud mälestavad neljapäeval neid inimesi, kes on elu kaotanud oma töökohustusi täites, ühtlasi nõuavad nad tööohutuse üle senisest tõhusamat kontrolli.

Töökoha ohufaktorite vähendamiseks oleks vaja töötajate esindajate sisulist kaasamist, nende korraliku väljaõpet ja tõsist tähelepanu, et kulunud töövahendid õigeaegselt välja vahetada, leiavad ametiühingud.

Tööinspektsioonile teatati eelmisel aastal 16 tööõnnetusest, mis lõppes töötaja surmaga. Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) soovib 2016. aasta lõpuks saata riigikokku seaduseelnõu, mis muudab oluliselt tööohutuse ja töötervishoiusüsteemi Eestis.

EAKL-i esimehe Peep Petersoni sõnul taotlevad ametiühingud euroopaliku kindlustussüsteemi sisseviimist, mis annaks olulise maksueelise neile, kes töökeskkonna ohutusse rohkem ja süstemaatilisemalt investeerivad. "Ka ei ole me rahul sellega, kui palju riik tööohutuse järelevalvesse panustab. Kaotame ühelt poolt elusid, aga teiselt poolt koormame haiguskindlustust ja pensionikassat ebatervislike ja ohtlike töötingimustega. Keegi pole kahjuks neid kahjusid inimestele ja kulusid riigieelarvele õiglaselt kokku lugenud," rääkis Peterson.

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA), kelle tööalal juhtus aprillis üks surmaga lõppenud tööõnnetust, on aastaid juhtinud nii tööandjate, Tööinspektsiooni aga ka kõige viimasena õiguskantsleri tähelepanu tõsistele vajakajäämistele tööohutuses ning töötervishoiu ja -tööohutuse seaduse massilisele eiramisele.

"Käesolev aasta on eriti kurb, sest esimese nelja kuuga on Eestis ja tööõnnetuse läbi elu kaotanud vähemalt kaheksa inimest, neist üks Paldiski sadamas. Meil kõigil on siin järelemõtlemise koht, kas lood peaksid ikka nii kurvad olema või saab midagi teha," rääkis EMSA juhi Jüri Lember.

"Täna kahjuks ei pääse ametiühingu esindajad ettevõtte territooriumile, kui selleks puudub tööandja poolne vastutulek. Mingeid tõsiseid tööinspektsiooni kontrollkülaskäike, vaatamata meiepoolsele tähelepanu juhtimisele, pole meile teadaolevalt sadamaettevõtetesse toimunud," ütles ta ning lisas, et ilma tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuseta, ilma tööinspektsiooni poolse sisulise ja põhjaliku järelevalveta koos tõsiste rikkujate korraliku trahvimiseta ei hakka meie töökeskkond kunagi ohutumaks muutuma.

---

Läti kutsehaiguste ja tööõnnetuste kulu oli mullu üle 30 miljoni euro

Kutsehaiguste ja tööõnnetustega seotud kulud olid Lätis eelmisel aastal üle 30 miljoni euro, teatas Läti sotsiaalministeerium viitega sotsiaalkindlustusfondi andmetele.

Läti sotsiaalminister Janis Reirs kohtub neljapäeval tööinspektsiooni direktori Renars Lusisega, et arutada tööohutusküsimusi.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel sureb maailmas iga 15 sekundi tagant inimene kas kutsehaigusse või tööõnnetuse tagajärjel. Lätis sai eelmisel aastal inimene tööl vigastada iga viie tunni tagant.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...