"Riigikogus on küllaltki  keeruline loomakaitse teemasid maha müüa, aga kriitika asemel peab teema käsile võtma ja efektiivselt tegutsema. Inimesed märkavad tänu sotsiaalmeediale juhtumeid rohkem ning avalik arutelu on suurem, kuid seadusemuudatusteks ei pruugi näiteks loomapiinamise juhtumeid kajastavatest artiklitest kasu olla," ütles Riigikogu liige Andrei Korobeinik.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Korobeinik on suve jooksul kogunud ettepanekuid, et tagada loomadele väärikam elu. Peatselt algaval riigikogu istungjärgul on Korobeinikul plaanis teemaga seadusandlikul tasandil tõsiselt tegeleda. Loomakaitseseaduse muudatusi ja vajalikke ettepanekuid eelnõuks kogus ta erinevatelt organisatsioonidelt, näiteks Eesti Loomakaitse Liidult ja Varjupaikade MTÜ-lt, aga ka mitmelt eraisikult.

Kogutud informatsiooni põhjal pani Korobeinik kokku 16 olulisemat punkti, mis sügisel riigikokku jõuavad. Tema sõnul on raske välja tuua, millised ettepanekud on olulisemad, sest kõik on vajalikud.

MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) juhatuse liige Piret Tees toob välja, et üks suuremaid probleeme on koerte pidamine aiamaadel ja majapidamiskohtades ilma hoolitsuseta. “Koer on siiski sotsiaalne elusolend, kes tahab inimese kontakti ja teda ei saa pidada nagu muruniidukit. Saame pidevalt kaebuseid ja käime kontrollimas mahajäänud maakohti ja tööstushoonete alasid, kus väidetakse, et koerad valvavad midagi, kuid tegelikkuses on seal vaid kummihunnikud ja koerad on jäetud täiesti omapäi,” ütles Tees.

Loomakaitsja sõnul tekivad sellisest inimeste hoolimatust käitumisest erinevad kolooniad, millega on väga keeruline tegeleda. “Näiteks on meil Läänemaal teada üks koht, kus inimene ise elab paarkümmend kilomeetrit eemal ja peab suurt hulka koeri, kes lõpuks metsistuvad kui neil pole inimestega kontakti. Seadus kahjuks ei keela loomi niimoodi pidada. Öeldaksegi, et noh, süüa ju viiakse,” lisas Tees.

Karusloomafarmide keelustamine

Karusloomafarmide keelustamise eelnõud on varem riigikogus tagasi lükatud kahel korral. Korobeiniku sõnul on tõenäosus kolmandal korral seadus läbi viia suurem. “Tõenäosus pole 100%, aga parem kui eelmistel kordadel. Karusloomatööstus on nende aastatega korralikult alla käinud, sisuliselt seda teemat enam polegi,” ütles Korobeinik, et kui varasemalt oli farmide keelustamise vastuseisu üks argumentidest majanduslik kahju ja inimeste töökohtade kaotus, siis hetkel puudutab see ehk kümmekonda inimest Eestis.

Piret Teesi sõnul on arusaamatu, miks oodatakse karusloomafarmide loomulikku väljasuremist, selle asemel, et võtta vastu otsus, mis annaks selge signaali, et selline loomade väärkohtlemine ei ole normaalne. “Väga paljudes teistes arenenud riikides on need keelustatud. Meie riik paraku ei ole veel loomakaitseseaduse koha pealt väga arenenud,” lisas Tees.

Korobeiniku sõnul on karusloomafarmide osas muutunud ka ühiskonna üleüldine seisukoht. “Usun, et praegu toetab nende kinnipanekut umbes 3/4 inimestest. Kümmekond aastat tagasi võis see olla 1/2,” ütles Korobeinik.

Kaebeõiguse olemasolu lahendaks mitu probleemi

Loomadega tegelevate organisatsioonide pingutused takerduvad reeglina kaebeõiguse puudumise taha, sest täna on taoline õigus vaid loomaomanikul, kes pahatihti ise ongi loomapiinaja või –tapja.

“Mitmetes menetlustes on näiteks Eestimaa Loomakaitse Liidu kaebused jäetud kaebeõiguse puudumise tõttu tähelepanuta ning politsei ja prokuratuuri poolt kirjutatakse lehekülgede viisi juriidilist põhjendust kaebeõiguse puudumise kohta, kuid loomavastane kuritegu jäetakse absoluutse tähelepanuta”, kritiseeris ELL juhatuse liige Piret Tees tänast ebaõiglast praktikat.

Korobeiniku sõnul on olukorras, kus politsei loobub kriminaalmenetluse alustamisest oluline, et vaidlustamise õigus oleks olemas ka kolmandatel inimestel, mitte omanikul, kes tihti ongi see, keda süüdistatakse.

Karistusmäära suurendamine

Korobeiniku sõnul on nõrgad ka karistusmäärad, mida loomapiinamise puhul rakendatakse. Hetkel on loomapiinamise eest võimalik karistus rahatrahvi näol, üks aastat vangistust või kuni viis aastat loomapidamise keeldu.

Teesi sõnul ei ole küll palju neid inimesi, kes süstemaatiliselt loomi nende tapmise eesmärgil võtavad, kuid on palju inimesi, kellel ei tohiks looma olla ning juba üks juhtum võiks olla piisavalt õudne, et selle puhul rakendada näiteks looma äravõtmist või loomapidamise keeldu.

Loomapidamise keelu puhul on aga oluline järelkontroll, sest hetkel on keeruline tagada, et piinaja uut looma ei võta. Kontrolli tõhustamisele aitaks kaasa ka ühtse registri loomine. “Loomakaitse Liit on kodulehel neid loomapiinamise juhtumeid üles ladunud, aga võiks olla olemas ühtne register, kust on võimalik kontrollida loomavõtja tausta,” ütles Tees.

Ühiskond on muutumises

Korobeiniku sõnul on riigikogus üsna keeruline loomakaitse teemasid maha müüa, aga kriitika asemel peab teema käsile võtma ja efektiivselt tegutsema. Inimesed märkavad tänu sotsiaalmeediale juhtumeid rohkem ning avalik arutelu on suurem, kuid seadusemuudatusteks ei pruugi näiteks loomapiinamise juhtumite kajastavatest artiklitest kasu olla.

“Seaduste vastuvõtmine ja muutmine võtab nii kaua aega, et selleks ajaks on konkreetsed juhtumid minevikku jäänud. Artiklitest võib kasu olla, aga ei pruugi,” ütles Korobeinik.

Teesi sõnul on tänu sotsiaalmeedia arengule küll võimalik juhtumeid võimalikult laia inimhulgani viia, kuid ei saa väita, et juhtumeid vähem toimuks. “Inimesed julgevad rohkem teada anda ja kirjutada, ühiskond on saanud teadlikumaks, aga juhtumid ise ei vähene,” ütles Tees.

Loomakaitsja sõnul ei ole kahjuks kuidagi vähenenud suhtumine ja käitumine maapiirkondades. “Erinevates taludes ja majapidamistes on siiamaani täiesti tavaline, et kassipoegi uputatakse, selle asemel, et kassile lõikust teha,” ütles Tees, et rääkimine automaatselt ei lahenda kõiki probleeme. Samuti on maapiirkondades levinud koerte ketis pidamine, ilma et inimestel oleks nendega erilist kontakti või koerad saaksid end vastavalt vajadusele piisavalt liigutada.

Metslooma mõiste nõuab loomakaitseseaduses eraldi välja toomist

Korobeiniku sõnul saadakse lemmiklooma juhtumite osas üldiselt sarnaselt aru, kuid ülevaatamist nõuab eraldi ka metsloomi puudutavad seadusepunktid. “Kõik saavad ju aru, et kui nende koera piinatakse, siis nad peavad neid kaitsma,” ütles Korobeinik, et loomakaitseseadus nõuab eraldi metslooma mõiste väljatoomist, sest arutelud tiirlevad enamasti ümber lemmikloomade.

Tees tõi välja hiljutise Hiiumaa juhtumi, kus valla töötaja tappis rebasepoja. Teesi sõnul on olnud hiljuti ka selline juhtum, kus inimene püüdis oma hoovis rebase ja rebasepoja kinni ning jättis nad kuuma kätte puuri piinlema.

Keskkonnaminister Rene Kokk rõhutas Hiiumaal rebasepoja hukkamise valguses, et selline tegevus on täiesti lubamatu. “Meil on olemas seadused ja praktika, kuidas selliste loomadega käituda. Aasta-aastalt on meil järjest rohkem linnaloomi ja paljud neist on inimeste keskel elamisega kohastunud. Tuginedes Hiiumaa loos esitatud faktidele, taunin tugevalt looma asjatut hukkamist ning soovin, et ühiskonnas avatud diskussiooniga ühtlasi jõuaks kõigini ka see, kuidas sellistes olukordades käituda,” ütles Kokk.

16 ettepanekut seadusemuudatuseks:

• Võimaldada kaebeõigus looma väärkohtlemisega seotud süüteomenetluses tehtud toimingute ja aktide vaidlustamiseks kolmandatele isikutele. Näiteks kuriteoteate KarS § 264 tunnuste (looma julm kohtlemine) puhul on kaebeõigus vaid looma omanikul, teiste kaebused jäetakse rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu;
• Kehtestada kriminaalmenetlustes looma kaitset tagav regulatsioon, k.a. advokaadi menetlusse kaasamine;
• Pikendada loomapidamisõiguse äravõtmine väärteo korral kuni viie aastani ja kuriteo korral kuni 15 aastani (KarS §52.2). Võimaldada loomapidamisõiguse äravõtmise rakendamine põhikaristusena väärteo eest;
• Kehtestada KarS §264 sätestatud süüteo eest (looma julm kohtlemine) maksimaalseks karistuseks 2 aastat vangistust (hetkel rahaline karistus või 1 aasta vangistust);
• Täiendada KarS §264 ja sätestada, et kuriteo koosseisuks on looma suhtes lubamatu teo toimepanemine nii piinaval kui julmal viisil (hetkel vaid julmal viisil, mis teeb paragrahvi rakendamise väga subjektiivseks);
• Kehtestada veterinaararstidele lemmiklooma väärkohtlemise kahtlusest teatamise kohustus;
• Keelata loomadega suguühe, täiendades KarS §264 (looma julm kohtlemine);
• Kehtestada kasside ja koerte kiipimise kohustus seadusega ning luua üleriigiline lemmikloomade register, mis tagaks looma kuuluvuse kindlakstegemise (loomatauditõrje seaduse LTTS muutmine);
• Kehtestada üleriigiline koerte ja kasside pidamise eeskiri, koos sellega tühistada KOKS §22.1.36.2 ja §66.3, mis panevad selle kohustuse kohalikule omavalitsusele
• Kehtestada looma kadumisest teavitamise kohustus ning omanikuta looma leidmisest teavitamise kohustus (Loomakaitseseaduse §3 täiendamine)
• Luua õiguslikke aluseid hulkuva looma omandamiseks;
• Keelata koerte püsivalt ketis pidamine; lemmikloomade püsivalt rõdudel ja verandadel pidamine; koerte ja kasside püsivalt puuris pidamine;
• Pikendada varjupaikadesse toimetatud hulkuvate loomade minimaalne viibimise aeg seniselt kahelt nädalalt neljale nädalale, mis pikendab looma omaniku kindlakstegemise või uue omaniku leidmise aega;
• Keelata metsloomade kasutamine tsirkustes, sellega seoses tuua eraldi välja metslooma mõiste loomakaitseseaduses;
• Keelata loomade religioosne hukkamine (tunnistada kehtetuks loomakaitseseaduse §10.1.5 ning §17);
• Ühineda EN Lemmikloomade kaitse Euroopa konventsiooniga.