Andrus Karnau: Estonian Airi pankrotti varjati poliitikute maine hoidmiseks

"Sisuliselt võib ka Nordic Aviation Groupi asutamist pidada omaaegse 2012. aasta valitsuse otsuseks, kus ettevõtte pankroti ja oma vigade tunnistamise asemel hakati uue raha peale pumpamisega seda varjama. Peaasi, et poliitikute renomee jääks puhtaks," nentis Andrus Karnau. 2012. aastal juhtis valitsust Andrus Ansip ning Juhan Parts oli majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Pilt: Scanpix/ Juhan Parts

Andrus Karnau: Estonian Airi pankrotti varjati poliitikute maine hoidmiseks (3)

"Sisuliselt võib ka Nordic Aviation Groupi asutamist pidada omaaegse 2012. aasta valitsuse otsuseks, kus ettevõtte pankroti ja oma vigade tunnistamise asemel hakati uue raha peale pumpamisega seda varjama. Peaasi, et poliitikute renomee jääks puhtaks," nentis Andrus Karnau. 2012. aastal juhtis valitsust Andrus Ansip ning Juhan Parts oli majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Pressinõukogu esimees ja ajalehe Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau nentis Raadio 2 saates "Olukorrast riigis", et ilmselt eelistaksid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja mitu muud valitsusasutust, et Eesti ajakirjanikud ei mainiks sõnapaari „Estonian Air“ enam mitte kunagi.  Seda enam aga usub Karnau, et avalikkuse ette jõudnud Euroopa Komisjoni otsust puuduvad dokumendid on väga õpetlikud. "Kui seda otsust lugema hakata, siis seal kuivade numbrite keeles avaneb aastast aastasse rullunud traagiline lugu sellest, kuidas Eesti tahtis üles ehitada oma rahvuslikku lennukompaniid ja kuidas me selle kõigega läbi kukkusime," lausus Karnau.

Poliitanalüütiku ja Karnau kaassaatejuhi Ahto Lobjakase hinnangul aga ei tohiks lasta asjal veel avalikkusel ununeda. "Siin on asju, mis nõuaksid prokuratuuri uurimist. 85 miljonit on tunduvalt suurem raha kui 200 tuhat eurot mingisugusel Šveitsi arvel. See on maksumaksja raha ja see raha on ära raisatud ebaseaduslikult," märkis Lobjakas. "Keegi on selles süüdi ja võiks vähemalt vastutuse võtta."

Lobjakas meenutas kuuldud detaili, et aastal 2005 olevat Estonian Airil olnud niivõrd palju sularaha, et selle pealt oleks saanud lennata ilma kasu teenimata ühe aasta võrra. "Kuus aastat hiljem võeti palgale Tero Taskila, kelle ametisoleku aja jooksul, aasta ja kolme kuuga, kaotas Estonian Air 100 tuhat eurot päevas kahjumlikule lendamisele," rääkis Lobjakas.

Lobjakas meenutas tõsisasja, et riigikontrolör Alar Karis tõi kohtumisel riigikoguga välja fakti, et kui 2010. aastal tehti esimene rahasüst, siis ei vaevunudki keegi seda Euroopa Liidu reeglitega kooskõlastama. "Sisuliselt MKM-is ei võetud toru isegi küsimuste peale kuidas ja kas see võiks olla kooskõlas EL-i reeglitega ning öeldi lihtsalt seda, et riik käitus nagu erainvestor. Euroopa Komisjoni informeeriti 2012. aastal lõpus järgmise rahasüsti tegemise päeval, kuigi kõigile on teada, et reeglitekohaselt tuleb kõik rahasüstid eelnevalt kooskõlastada. Järelikult kahe aasta jooksul tehti teadlikult mittekooskõlastatud rahasüste argumendile põhinedes, et tegemist on erainvestori käitumisega ja see kõik on õige," selgitas Lobjakas. "See on absurdne, sest selles samas Euroopa Komisjoni otsuses on tsitaat, mis ütleb et sellist tegevust, mis juhtus 2011 ja 2012 , ei saa pidada ratsionaalse investori käitumiseks."

Karnau märkis, et EK otsusest koorub välja, et ka sellise rikkumise puhul oleks võinud riigiabi lugeda põhjendatuks. "See rikkumine ei olnud nii suur, et sellest oleks pidanud saabuma kohe pankrot."

"Kui nii elementaarne asi jäi tegemata nagu Euroopa Komisjoni eelhoiatamine sellest, siis see on ju põhimõtteliselt reeglite rikkumine," rääkis Lobjakas. "Komisjon tahab nendele asjadele anda hinnangu. Kui selline asi on reeglitesse sisse kirjutatud, siis miks seda ei tehtud? See on hooletus," nentis Lobjakas.

Karnau meenutas, et kui Eesti riik Estonian Airi 2010. aastal üle võttis, oli ettevõte juba praktiliselt pankrotilävele jõudnud. "Usun, et on tõtt väites, et Estonian Airi emafirma SAS kasutas Estonian Airi endale ettevedaja firmana, mitte sellisena, et seda arendada."

Lobjakas nentis et Taskilale anti Estonian Airi näol võimatu ülesanne. "Minu etteheited on suunatud eelkõige poliitikutele, kes peksid seda surnud hobust, teades, et see on illegaalne ehk loomapiinamine. Nähes, et see sama riigikontrolli uurimine lõpeb nüüd mitte veebruaris, vaid maikuus ja lugedes lehest, et Alar Karis on võimalik kompromissikandidaat Eesti presidendi kohale, siis mul tekib tunne, et sealt midagi väga mürtsuvat tulla ei saa," sõnas Lobjakas.

Lobjakase sõnul on Partsi enda rahvusvaheline karjäär  hävitatud muudel, koalitsioonipoliitilistel põhjustel ja see on iseenesest juba piisavalt suur karistus, küll aga mitte piisavalt sümboolne karistus. "Üks riik ei saa endale lubada ministrit ja ministeeriumeid, kes seitsme aasta jooksul lihtsalt ei taju seda mis toimub."

Karnau hinnangul on olukorras vastutav kogu tolleaegne valitsus. "Kui Taskila hullumeelne plaan valitsuse ja peaministri tasandil heaks kiideti siis oli kahtlemata esimene vastutaja majandusminister Parts, aga vastutaja oli ka kogu valitsus." Ka konkurentsiameti otsusest nähtub, et kuna plaan oli ebarealistlik, siis rahasüstidele raisatud miljonid mõjutasid Karnau sõnul turgu ja selle alusel võis abi lugeda ebaseaduslikuks.

"Kui aastal 2012. oli selge, et see plaan käib Estonian Airile ülejõu ja firmaga täielikult pankrotti jõuti, siis otsustati, et me hakkame seda pankrotti varjama sellega, et ma hakkame sinna uut abi andma," sõnas Karnau. "Sisuliselt võib ka seda, mis toimus eelmisel aastal - Nordic Aviation Group-i asutamist, ka seda võib pidada omaaegse 2012. aasta valitsuse otsuseks, kus selle asemel, et tunnistada, et ettevõte on pankrotis ja tunnistada oma viga, hakati uue raha peale pumpamisega seda varjama. Peaasi, et poliitikute renomee jääks puhtaks."

"Tero Taskilale ja Estonian Airile pani selle ülesande peale koalitsioonilepe, mis ütleb meie veelkord laiemalt seda, et riik on väga kehv peremees firmadele, mis ei ole kasumlikud," võttis Lobjakas teema kokku.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...