Anneli Ott: iga maha jäädud päev lennunduses mõjutab Eesti majandust

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott ütles, et hästi toimivad lennuühendused äärealade konkurentsivõime tõstmiseks on hädavajalikud.

Pilt: Scanpix

Anneli Ott: iga maha jäädud päev lennunduses mõjutab Eesti majandust (3)

Meelis Piller

"Eestil tuleb selgelt välja öelda, et riigiabireeglid peaksid olema Euroopa Liidu äärealadel paindlikumad. Lennundus on kiiresti arenev sektor ja iga maha jäädud päev mõjutab Eesti majandust," ütles Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Anneli Ott.

Riigikogu ELAK ja majanduskomisjon arutasid täna riigiabi reegleid lennunduses.

"Me kinnitasime valitsuse poolt esitatud seisukohad, mis lähevad Euroopa Komisjonile. Nii majanduskomisjon kui ka Euroopa Liidu asjade komisjon kiitis need ettepanekud heaks," selgitas Ott.

Eesti kolm positsiooni

Otti sõnul on Eesti riigil kolm positsiooni. Uute reeglite väljatöötamisel peaks arvestama ääremaastumisega, kindlasti peab olema avalikes huvides teenindatavate liinide avamisel paindlikumad reeglid, et need avamised ei oleks nii pikka aega võtvad.

"Täna me räägime kahest aastast - näiteks ettevõtjate teenindamiseks või kohalike inimeste teenindamiseks avatava liini käiku panek võtab kaks aastat," täpsustas Ott. "See on ilmselgelt liiga pikk aeg ja samuti on oluline kolmanda punktina see, et investeeringute toetamise protsent ei langeks 25 peale. Selline oht Eestil praegu on, sest me oleme ületanud kolme miljoni reisija piiri."

Eesti ettepanek on, et kuni viie miljoni reisijaga peaks olema võimalik riigiabi taotleda kuni 75 protsenti investeeringuteks.

Lennuühendused tõstavad äärealade konkurentsivõimet

"Peame seisma Eesti ja teiste Euroopa Liidu äärealade majanduskeskkondade arengu ja turvalisuse eest ning lennundusel on siin väga oluline roll," ütles Ott. "Seetõttu on hästi toimivad lennuühendused äärealade konkurentsivõime tõstmiseks ja ühendusega paremaks lõimumiseks hädavajalikud."

Euroopa Komisjon ootab liikmesriikide tagasisidet kehtivate riigiabi eeskirjade asjakohasuse ja kohaldamise kohta lennunduses kuni 31. juulini.

Praegused riigiabi reeglid kehtivad aastani 2022. Praegu töötatakse välja uusi riigiabi reegleid ning Euroopa Komisjon kogub liikmesriikidelt ettepanekuid reeglite muudatuste osas.

"Ja kui kõik liikmesriigid on oma ettepanekud esitanud, siis komisjon hakkab nüüd läbi töötama, siis tuleb komisjoni nii-öelda ettepanek meile. Me omakorda töötame selle läbi ja teeme täiendavad ettepanekud ja vastame komisjoni välja töötatud nii-öelda tööversioonile," selgitas Ott.

Erakondadel üksmeel

"Tegemist oli tegelikult 2016. aasta positsioonide uuendamisega," selgitas majanduskomisjoni esimees Sven Sester."Võib öelda, et see oli erakondade ülene – konsensusotsus, olenemata sellest, kas tegemist oli koalitsiooni või opositsiooniga. See on ka arusaadav, kuna Eesti on paraku perifeerne riik ehk siis Euroopa mõttes ääremaa ja kindlasti kui vaadata meie konkurentsivõimet võrreldes Euroopa keskel olevate riikidega – meil on raskem selles lennundusvõidujooksus kaasa joosta."

Sester selgitas, et Eesti soovib teatavat paindlikkust nii riigiabi osutamisel kui ka erinevate bürokraatlike meetmete kontekstis."Näeme paindlikkust nii selles, et Tallinna lennujaamale koos regionaalsete lennujaamadega oleks võimalik anda suuremat riigipoolset kaasrahastust, aga ka rahvusvahelisel tasemel oleks lennuliinide avamisel riigiabi reeglid paindlikumad ja annaksid võimaluse lähtuda riigi strateegilistest huvidest."

Sester selgitas, et kui riigil oleks lubatud paindlikumalt investeerida olulistesse otseliinidesse, saaksime meelitada Eestisse rohkem välisinvestoreid ja turiste ning luua eeldused nii äri- kui ka konverentsiturismi arenguks.

Eestile otseühendused Euroopa suuremate keskustega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna lennundustalituse juhataja Priit Rifk rääkis, et tegelikult saaks olemasolevat riigiabi reeglistikku rakendada rahvusvahelistele liinidele ka täna. "Leedukad tegid seda – Vilnius – London – ja kogu see protsess võttis aega kaks aastat," selgitas Rifk. "Aga turg muutub niivõrd kiiresti, et kahe aasta pärast ei pruugi nõudlus enam sama olla. Küll kasutame me seda regulatsiooni siseriiklike lennuliinide doteerimisel – Kuressaare, Kärdla ja Ruhnu lennuliin."

Rifk rääkis, et Eesti esitas ettepanekud, et edaspidi kui komisjon hakkab muutma riigiabi nõudeid, võetaks arvesse ka nende liikmesriikide eripärad, mis asuvad Euroopa äärealadel. Selliseid ääreala riike oli 2016. aastal toimunud konsultatsioonis kaardistatud 13 – Bulgaaria, Küpros, Horvaatia, Tsehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia.

Soome, mis asub Eestist veidi põhja pool on edukalt kujundanud kolmekümne pluss aasta jooksul Finnairi mudeli – Aasiast tuuakse reisijad Helsingisse ning viiakse Euroopasse edasi. "Selleks on neil väga head lepingu tinguimused Venemaaga," selgitas Rifk. "Lõuna naabri poolt on Air Baltic väga hästi toimima saadud, Air Baltic veab Tallinnast reisijaid Riiga ning sealt edasi sihtkohtadesse."

Rifk rääkis, et praegu esitatud seisukohtade eesmärk on rõhutada Eestit, kui Euroopa ääreala ning selle tõttu tuleks olemasolevaid nõudeid tulevikus üle vaadata ja muuta selliselt, mis arvestaks Euroopa ääreala riikide eripäradega. Eestile on oluline luua otseühendusi Euroopa suuremate keskustega.

 

 

 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...