Anti Kauk Savisaare protsessil: teavitused ja reklaam linnas on nagu puder ja kapsad

"See kampaania polnud valimiskampaania, vaid teavituskampaania, mis sattus valimiste ajale," rääkis reklaami projektijuht Anti Kauk Savisaare protsessil ja nentis, et pole seadusi, mis teavituste ja reklaamide vahelist piiri eristaks. Tallinna maratoni teavituskampaania eest tasus 2013. aastal Tallinna linn, kes käsitles seda linna teavituskampaaniana. Riigiprokuratuur kajastab seda süüdistuses kohalike omavalitsuste valimiste eelse keelatud valimisreklaamina keskerakonna ja tolle toonase esimehe Edgar Savisaare kasuks.

Pilt: Albert Truuväärt

Anti Kauk Savisaare protsessil: teavitused ja reklaam linnas on nagu puder ja kapsad (1)

Virkko Lepassalu

"See kampaania polnud valimiskampaania, vaid teavituskampaania, mis sattus valimiste ajale," rääkis reklaami projektijuht Anti Kauk Savisaare protsessil ja nentis, et pole seadusi, mis teavituste ja reklaamide vahelist piiri eristaks. Tallinna maratoni teavituskampaania eest tasus 2013. aastal Tallinna linn, kes käsitles seda linna teavituskampaaniana. Riigiprokuratuur kajastab seda süüdistuses kohalike omavalitsuste valimiste eelse keelatud valimisreklaamina keskerakonna ja tolle toonase esimehe Edgar Savisaare kasuks.

Tänasel Savisaare protsessil andsid tunnistuse Sulev Seppik ja tema isa, tuntud poliitik Ain Seppik valdusettevõttest Bravotex, mis oli andnud kohtualusele Edgar Savisaarele 2009. a 173 000 eurose laenu. Ain Seppiku väitel oli Edgar Savisaarel vaja raha lahutuseks abikaasast Viljast ja ilmselt pöördus Savisaar tema poole laenu saamiseks põhjusel, et abielulahutus on diskreetne teema ja ta tahtis seda ajada avalikkuse eest varjus.

Edgar Savisaarele esitatud süüdistuses seisab, et 2009. a oktoobris sõlmis Edgar Savisaar OÜga Bravotex (juhatuse liikmed Siim ja Sulev Seppik) laenulepingu, millega võttis Savisaar Bravotexilt lühiajaliselt laenu kogusummas 173 073 eurot.

Sulev Seppik: peaasi, et raha tagasi maksti

Peale laenusumma laekumist esitas Savisaar pangale SEB avalduse, millega soovis enda ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingu ning Vilja Savisaare ja SEB vahel sõlmitud laenulepingu ennetähtaegselt lõpetada ja laenud kogusummas 209 123 eurot enda SEB arvelduskontol olevatest vahenditest tagasi maksta.

Hiljem, detsembris 2009 maksis Savisaar Seppikutele omakorda ise võla tagasi, kasutades Sveitsi vahendusfirmat Pipa Business Corporation, mida prokuratuur käsitleb rahapesuna, sest Seppikutele tagasi makstud raha olevat prokuratuuri arvates hämarat päritolu.

Raha ise tuli fondist Arsai investments, mis oli loodud, toetamaks keskerakondlikku maailmavaadet.

"Peaasi, et sain oma võla tagasi," ütles Sulev Seppik, kelle sõnul teda ei huvitanud, et laenatud raha tuli tagasi just Pipa Business Corporationi kaudu, mitte Savisaare käest isiklikult. Seppiku sõnul soovinud ta, et laen tagastataks mitte Bravotexile, vaid ettevõttele PA Shipping Ltd. Laen maksti Savisaare poolt tagasi 8. detsembril 2009.

"Kas Edgar Savisaar ise oli laenu tagastamise taga?" uuris prokurör. Seppik kostis, et teda see ei huvitanud, peaasi, et raha tagasi saadi.

"Diskreetsuse põhjus," vastas Seppik küsimusele, miks ikkagi laekus laenu tagasimakse 2009. a lõpus välisfirmale TS Shipping, mitte Eesti firmale Bravotex. Asi oli Seppiku sõnul ka selles, et Pipa Business Corporation oli Panama ettevõte, mis võinuks Eestis tähelepanu äratada, sest Panama on tuntud offshore-piirkond.

"Ei teadnud siis, ei tea praegu," nentis Seppik, et ei oska rohkem midagi öelda Savisaare välismaa pangaarvetest.

Ain Seppik: vormistati põhjalik laenuleping

Seejärel asus tunnistajapinki kunagi Savisaare lähikonda kuulunud ja 2012. a sealt lahkunud Ain Seppik, andmaks samamoodi ütlusi Savisaare laenuasjas.

Seppiku sõnul võtnud Savisaar 2009. a ühendust ja palunud seoses oma abielulahutusega laenu. "Põhimõtteliselt oli see lühiajaliselt võimalik, vormistati põhjalik laenuleping, milleta alla kirjutas ja samal päeval kanti raha üle," ütles ta. "Ma teadsin, et neil on abielulahutus käimas, aga rohkem ma selle kohta ei küsinud. /…/ Ilmselt oli seda ühisvara jagamisega väga kiiresti vaja."

Seppiku sõnul ei tundud ta huvi, mis oli selles firma taust, mille kaudu raha tagasi maksti. Seppik ütles, et luges ajakirjandusest, et Arsai Investments oli fond, mis pidi toetama keskerakondlikku maailmavaadet. Mis vahenditest Savisaar laenu tasus, ütles Seppik end lugenud olevat vaid ajakirjandusest.

"Ma arvan, et lahutus oli tema jaoks murranguline teema," ütles Seppik. "Oli näha, et see protsess mõjus talle väga raskelt. See oli delikaatne teema tema jaoks. Iga tippoliitik soovinuks mitte käsitleda seda teemat avalikult. /…/ Meie suhted olid head ja vastastikku diskreetsed. " Seega pöördus Savisaar laenu saamiseks, et abielulahutus võimalikult vaikselt ja valutult kaelast ära saada.

Kioskite ehitusload? Tõlgenduse küsimus

Tänase istungi hommikupoolses osas andis tunnistuse veel Siim Kadak, kes oli tegev Alexander Kofkini ettevõttega seotud ja Tallinna rajatud viinerimüügikioskite projekteerimisel. Süüdistuse järgi olevat linnapea Savisaar võimaldanud kioskeid ehitada, saamaks vastu hüvesid oma tuttavalt, suurärimees Alexander Kofkinilt. Muuhulgas rõhub prokuratuur asjaolule, et kioskitele polnud antud ehituslube. Kadaku tunnistus keskendus suures osas punktile, mida on käsitlenud juba mitmed tunnistajad, et kas viinerikioskitele ikkagi oli vaja ehitusluba.

"Ehituslube ei saanud piisava kiirusega kätte," väitis tunnistaja.  Tema ütlustest selgus taas, et nagu on väitnud mitmed teised tunnistajad, olid seadused tol ajal mitmeti tõlgendatavad: justnagu oli kioskitele ehitusluba vaja, aga samas nendele kui kergehitistele polnud see ka nõutav. "Arutelude käigus jõuti seisukohale, et ehitusluba on vajalik," tõdes Kadak. Ta möönis, et seadused võimaldasid kergehituse puhul ka n-ö optimaalsemat lahendust, ehk tõlgendust, et ehituslube pole siiski tarvis. 

Veel andis kohtus tunnistuse linnasekretär Toomas Sepp, kellelt süüdistaja ootas valguse heitmist Tallinna teavituste valmimisele 2013. a. Nimelt heidetakse süüdistuses Savisaarele ette avaliku raha pööramist enda või keskerakonna kasuks  reklaamiklippide valmistamise kaudu. Nii huvitas prokuröri reklaamklipp "Tallinna teenused eakatele".

"Mina lähtusin, et igal eelarvereal on oma kasutaja, ei ole mõeldav, et linnasekretär suudaks kõigega tegeleda," kommenteeris Sepp, kelle sõnul on igal valdkonnal oma konkreetsed vastutajad. Kuna mingeid uusi asjaolusid ei osanud ta tuua ega linna teavituste valmimisega otse kokku pole puutunud, jäi põhjus, miks prokuratuur ta tunnistajaks kutsus, hämaraks.  

Willbach: nii ideaalseid projekte leidus vähe

Tunnistajapingis käis ka endine Tallinna (abi)linnapea Priit Willbach, kes rääkis Meritoni hotelli veekeskuse rajamisest aastatel 2006-2007, kus ta tegutses küll mitte enam linna teenistuses, vaid toonase ärimees Alexander Kofkiniga seotud ehitusprojekti üldkoordinaatorina.

Süüdistuse eesmärgiks oli ilmselt selgitada, kas linnapea Savisaar kuidagi Kofkini hotelli veekeskuse ehituse bürokraatlikku poolt ei kiirendanud. Willbach midagi kummalist ega seadusevastast tollest perioodist siiski ei täheldanud. Prokurör rõhus aga sellele, et veekeskust ehitati vaatamata asjaolule, et ehituse juurde kuuluma pidanud 100 ruutmeetrine maatükk oli jäänud riigi kätte.

"Teoreetiliselt tekitati sellega arendajale väga halb olukord, aga asi läks hästi. /…/ Ma käisin keskkonnaministri juures kurtmas seda probleemi," rääkis Willbach. Tema sõnul oli siin süüdi riigi maa-amet, ja seda seoses maadevahetuse kohtuasjaga, mille tõttu ei julgetud enam midagi otsustada, aga mitte linn.

"Maa-ameti taganes kokkuleppest ja üks väike 100 m jupp jäi riigi omandusse," rääkis Willbach. Lõpuks, enne kasutusluba sai see maatükk veekeskust ehitanud Estkompeximi omandiks. "Kas täheldasite soosivat suhtumist?" päris prokurör. Vastutasuks oli riik keskkonnaministeeriumi kaudu saanud mitu krunti vastu.

"Mina küll ei tajunud, kõik oli korras, kõik tingimused olid täidetud," vastas Willbach prokuröri küsimusele, kas ta tajus mingit eelistamist. "Eelnev töö oli kõik korrektselt ära tehtud. Maatükk oli detailplaneeringuga juba pandud hotelli koosseisu."

"Miks siis maa-amet kokkuleppest taganes?" päris Kofkini kaitsja, advokaat Aivar Pilv. "Ma võin seda kinnitada, et midagi ebaseaduslikku selle ehitusega ei toimunud," ütles Willbach. "Nii ideaalset projekti leidub Tallinna linnas suhteliselt vähe."

Korb: Minu teada polnud Savisaarel kioskikonkursil mingit rolli

Tänasel Savisaare protsessi istungil võeti uuesti jutuks tänaseks juba tunnistajate poolt kohtusaalis mikroosakesteks jahvatatud viinerikioskite saaga. "Minu teada mitte," vastas tunnistaja Mihhail Korb küsimusele, kas linnapea Savisaar tundis huvi kiirtoitlustuskioskite konkursi vastu. "Tavaline protseduur, nagu see tavaliselt käib," ütles ta kioskikonkursi kohta.

Tänaseks on juba umbes paarkümmend tunnistajat lahanud ligi kümne aasta tagust kiirtoitlustuskioskite paigaldamise küsimust, milles prokuratuur näeb linnapea Edgar Savisaarega seotud korruptsiooni, kuna ta olevat kioskeid võimaldanud vastutasuna ärimees Alexander Kofkinilt saadud hüvede eest.

"Eeldan, et see initsiatiiv tuli linnaosa poolt," lausus täna prokuröri ristküsitluse objektiks võetud varasem Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb 2008. a juunis välja kuulutatud konkursi kohta. "Näiteks oli üks tänavatoitlustaja, kes soovis osaleda," rääkis Korb Savisaare hea tuttava Kofkini Estkompeximi konkurentidest.

Korb lisas, et ei tea, miks esimene konkurss 2008. a tühistati, kuid ta oletas, et tekitamaks terve ülelinnaline kioskikett, tuli teha uus, ülelinnaline konkurss, mida asus uuel katsel korraldama ettevõtlusamet. "Linnaosa juures ei olnud see kõige prioriteetsem ülesanne," rääkis Korb, et ta üleliia just kioskikonkursi vastu huvi ei tundnud.

Tema sõnul tuli mõte ja huvi kioskitega linna toitlustusturule tulla ettevõtjatelt laiemalt, mitte Estkompeximilt, kes hiljem konkursi võitis. "Ei tea, ei oska kommenteerida, vastas Korb prokuröri küsimusele, kas linnapea Savisaarel oli isiklik huvi kioskite paigaldamise vastu. "Teile teadaolevalt see linnapea huvi ei pälvinud?" päris prokurör Steven-Hristo Evestus. "Minu teada mitte," kostis Korb. "Oli tavaline protseduur, nagu see tavaliselt käib."

"Ma ei saa rääkida, mis kuulujutte ma olen kuskilt kuulnud," kostis Korb vastuseks prokuröri korduvale pärimisele, kas kioskite paigaldamise küsimusi kusagil linnaametnike tasemel arutati. Korbi sõnul puutus ta kioskikonkursiga kokku üsna pealiskaudselt ega ei tegelenud ehituslubade, kommunikatsioonide ega millegi muuga. "Kas olete kuulnud, et Alexander Kofkini ettevõte oleks konkursil eelistatud?" päris prokurör."Kus kohast ma pidanuksin seda kuulma?" imestas Korb. "Minu teada Savisaarel polnud mingit rolli kioskite konkursil."

Advokaat Oliver Nääsi küsimusele, mida Korb arvab enda endise asetäitja Kristiine linnaosas Aleksander Raide ütlustest kohtus, kelle väitel soovinud Korb, et konkursi võidaks Estkompexim, väitis Korb, et tegemist on laimuga. "Mind need äärmiselt ärritasid," ütles Korb Raide ütluste kohta. "Tegu on minu nime mustamisega, mina ei saa neid ütlusi heaks kiita, sellised jutuajamised, mida Raide on esitanud, ei vasta tõele. Sellises stiilis jutuajamisi meie vahel pole olnud."

Raide töösuhe lõppes Kristiine linnaosas teatavasti seoses korruptsioonisüüdistusega, mida uuris kaitsepolitseiamet. Talle mõisteti pistise andmise eest vanglakaristus.

Reklaami ja teavituste vahel hägune piir

Reklaami projektijuhi Anti Kauki sõnul, kes andis täna kohtus tunnistusi linna teavituste kohta, ongi reklaami ja teavituste teema üks puder ja kapsad. Teisisõnu, pole seadusi, mis seda piiri eristaks ja kõik püüavad seda paratamatult enda hüveks ära kasutada.

Kauk töötas 2013. a meediafirmas Trio LSL-is projektijuhina ja puutus siis kokku ka näiteks Tallinna maratoni reklaamklipiga. "Kasutatakse võimalusi tuua välja saavutusi, aga seaduse hammas pole peale hakanud, see pole nii ainult keskerakonna puhul," rääkis Kauk. "See kampaania polnud valimiskampaania, vaid teavituskampaania, mis sattus valimiste ajale."

Valimisreklaamis reklaamitakse, aga seal oli juttu, et Tallinn tegi seda või toda, tõmbas Kauk tingliku joone teavituse ja reklaami vahele. Tema väitel oli klippide sõnum ette antud keskerakonna reklaamimeistrilt  Paavo Pettailt: linn on teinud näiteks korda nii ja nii palju mänguväljakuid. "Reaalsus oli see, et laste mänguväljakud tehti korda," märkis Kauk.

"Reklaami tegemisel kehtivad teatud seadused ja eripärad," vastas Kauk Savisaare kaitsjale advokaat Oliver Nääsile, kuidas eristada poliitreklaami teavitusest. Tema väitel sõltub  kõik sõnumist ja ajastusest, need on kriteeriumid. "Seaduse kohta ei oska öelda, see on selline JOKK maa," ütles Kauk. "Kirja neid kriteeriume kuhugi pandud ei ole."

Tema sõnul mängivad kõik reklaamifirmad teatud määral seaduse piiril, et ei oleks otsest seadusega vastuolus, ega oleks piisavalt atraktiivne ja minnakse tihti ka üle piiri. "Tehniliselt ei olnud valimisreklaam," kommenteeris Kauk linna teavitusi. "Kas iga peaministri pressikonverents enne valimisi on valimisreklaam?" päris advokaat Nääs. "Kui see toimub regulaarsel moel, siis on see tavaline elu ja õnneseen, et ta on sel ajal peaminister," kostis Kauk. "Kui Tallinna linn tellib kampaania, siis ma eeldan, et see on juriidiliselt korras."

Tema sõnul on järgmiste valimiste eel on jälle mõni linnapea kusagil staadionit avamas. "Tegelikult ongi puder ja kapsad või?" uuris kohtunik Anne Rebane. "Jah, nii ta on," kostis Kauk.  

Tallinna maratoni teavituskampaania eest tasus 2013. aastal Tallinna linn, kes käsitles seda linna teavituskampaaniana. Riigiprokuratuur kajastab seda süüdistuses kohalike omavalitsuste valimiste eelse keelatud valimisreklaamina keskerakonna ja tolle toonase esimehe Edgar Savisaare kasuks.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...