Anvelt lükkas tagasi Holmi kriitika piiriehituse osas

Siseminister Andres Anvelt lükkas tagasi riigikontrolör Janar Holmi eelmisel nädalal tehtud kriitika, et piiritaristu rajamise plaanid on väheinformatiivsed, kuna neis pole esitatud alternatiivseid võimalusi ja nende maksumust. "Siseminister on andnud kuni käesoleva ajani regulaarselt ülevaateid piiri ehitamise arengutest ning alates 2015. aastast on piiriprojekti arutatud valitsuses kokku üheksal korral, kusjuures rõhutan, et riigikontrolöri juuresolekul," kirjutas Anvelt. "Seega ei saa nõustuda väitega, et valitsusel ega riigikontrolöril ei ole olnud piisavalt informatsiooni."

Pilt: Albert Truuväärt
Poliitika Eesti

Anvelt lükkas tagasi Holmi kriitika piiriehituse osas

Toimetaja: Triin Oja

Siseminister Andres Anvelt lükkas tagasi riigikontrolör Janar Holmi eelmisel nädalal tehtud kriitika, et piiritaristu rajamise plaanid on väheinformatiivsed, kuna neis pole esitatud alternatiivseid võimalusi ja nende maksumust. "Siseminister on andnud kuni käesoleva ajani regulaarselt ülevaateid piiri ehitamise arengutest ning alates 2015. aastast on piiriprojekti arutatud valitsuses kokku üheksal korral, kusjuures rõhutan, et riigikontrolöri juuresolekul," kirjutas Anvelt. "Seega ei saa nõustuda väitega, et valitsusel ega riigikontrolöril ei ole olnud piisavalt informatsiooni."

"2015. aastal sai siseminister valitsuselt mandaadi idapiiri väljaehitamiseks ning vastavalt valitsuse tegevusplaanile on siseminister andnud kuni käesoleva ajani regulaarselt ülevaateid piiri ehitamise arengutest ning alates 2015. aastast on piiriprojekti arutatud valitsuses kokku üheksal korral, kusjuures rõhutan, et riigikontrolöri juuresolekul," vahendas BNS Anvelti Holmile kirjutatud vastust.  

"Seega ei saa nõustuda väitega, et valitsusel ega riigikontrolöril ei ole olnud piisavalt informatsiooni. Samuti ei ole varem riigikontrolörilt laekunud siseministeeriumile ühtegi arupärimist piiriprojekti osas. Sellest tulenevalt olete oodatud idapiiri projekti auditeerima," lisas siseminister.

Töörühm tegutsenud juba neli aastat

"Et jutt on väga suurtest investeeringutest, siis palun Teid teha idapiiri väljaehitamise materjalidesse täiendused, mis avaks kavandatava idapiiri lahenduse valiku tagamaid ja põhjendusi ning esitaks ühe või teise probleemi lahendamise alternatiivid koos nende maksumuse ja efektiivsusega," ütles Holm eelmisel teisipäeval oma kirjas siseminister Aveltile. Riigikontrolöri sõnul teeb talle muret valitsuskabinetile esitatud materjalide sisuline pool, mis ei ava kabineti liikmetele, miks on vaja välja ehitada just nimelt selline idapiir ja milline on eesmärgi saavutamiseks piirirajatiste ühe või teise lahendusvariandi efektiivsus koosmõjus maksumusega.

Anvelti sõnul kaaluti idapiiri taristu väljaehitamist planeerides esmalt nelja lahendust. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) koostas 2014. aasta lõpul ja 2015. aasta alguses, enne indikatiivse eelarve koostamist, mitu erinevat lahendust ehk idapiiri arendusvisiooni. 2014. a tegevust alustanud töörühm alustas vajaduste kirjeldamisest, peale mida sõnastati kolm erinevat arengusuunda. Neljanda võimalusena jäi praeguse olukorra säilimie minimaalse tegevusega piiriribal, kirjeldas Anvelt oma vastuses Holmile.

Samas esitas siseminister ka kõigi nelja lahenduse kirjeldused ning hinnangud nende väljaehitamise mõju kohta piiri valvamise kvaliteedile.

Neli võimalikku lahendust

Siseministri sõnul toetab tänaseks väljavalitud lahendust rahvusvaheline kogemus, mis on saadud Kreeka-Türgi, Bulgaaria-Türgi ja Ungari-Serbia piirilt. "Lähtudes nende riikide piiri valvamise kogemusest, on massilise sisserände olukorras kõige tõhusam ebaseaduslike piiriületuste ennetamise ja tõkestamise moodus kombineeritud tehnilise valvekorralduse süsteem ehk variant C," ütles Anvelt viidates väljavalitud lahendusele.

"Piiriprojekti üks eesmärke on välispiiri katmine sajaprotsendiliselt tehnilise valvega, mis tagab piiriolukorrast teadlikkuse. Täiendava isikkooseisu värbamisega ei ole võimalik saavutada sellist olukorrateadlikkust, kuna ainuüksi välispiiri maismaa osa pikkus on 136 kilomeetrit. Samuti ei kao ära vajadus patrullteede, juurdepääsuteede, purrete jms järele. Piirivahejuhtumitele kiireks reageerimiseks ja piiririkkujate tabamiseks on patrullradade ja juurdepääsuteede korralik võrgustik hädavajalik," selgitas siseminister oma kirjas.

Siseministeeriumi hinnangul võimaldab kavandatav taristu tänu anduritele, videovalvele ja helimonitooringule kogu maismaapiiri ehk 135,6 kilomeetri ulatuses avastada Eestisse sisenemisel isikud, kas jalgsi või transpordivahendiga; tuvastada kaamerate abil isikuid; avastada piirilähialadel teostatavad kaevamistööd; avastada piirilähialadel mehitamata madallennuvahendid; tuvastada organiseeritud liikumised looduses.

Tõhusam koostöö

Siseministeeriumi ülevaate kohaselt muutub piiritaristu väljaehitamisel tõhusamaks koostöö julgeolekuasutuste ja kaitseväe vahel ning paraneb nende käsutuses olev info, väheneb salakaubandus ja sellega kasvavad Eesti maksutulud, seireseadmete abil paraneb Eesti käsutuses olev pilt piiri lähistel toimuvast, rändevoogude piiramisel kahanevad Eesti kulud kulud väljasaatmisele, ülalpidamisele, isikutuvastamisele ja reisidokumentide menetlusele,. Majanduslikult positiivset mõju avaldavad ka piiri väljaehitamise käigus rajatavad 59 juurdepääsuteed, mis lähtuvad olemasolevatest teedest ja arendavad oluliselt kohalike teede võrgustikku.

"Majandusliku aspekti kõrval on tähtis riigi maine tervikuna. Kuvand tõhusast riigipiiri süsteemist on heidutus neile, kes kaaluvad piiri rikkudes Eestisse tungida. Paraneb Eesti positsioon EL ja NATO välispiiride valve korraldamisel. Paraneb üldine maine Eestist, mis on vajalik liitlaste alaliseks paiknemiseks Eestis ja riigikaitseliste suurõppuste korraldamiseks. Samuti ei ole vähemtähtis Eesti ettevõtete edulugu (arendusideed) seoses piiri väljaehitamisega ja seiresüsteemide paigaldamisega," märgib ministeerium Anvelti edastatud kirjas.

Anvelt märgib ka oma kirjas, et Euroopa Liidu Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) tunnistas Eesti kontseptsioon füüsilistest tõketest ja tehnilisest seiresüsteemist EL-i parimatele tavadele vastavaks, kuigi Frontex oli seisukohal, et käesoleval hetkel on Eestis ohuhinnangu järgi rändesurve idapiirile madal ning füüsiliste tõkete ehitamine ei peegelda hetkeolukorda.  

Valitsuskabinetile esitatud materjalide kohaselt kulub kuni aastani 2026 investeeringuteks ja jooksvateks ülalpidamiskuludeks kokku hinnanguliselt 320 miljonit eurot.  

Laadimine...Laadimine...