ARHITEKT: Uus peatänav tähendab vähem müra ja rohkem õnnelikke inimesi

"Kui kõige nõrgemate ehk väikeste lastega emade, laste ja ratastoolis inimeste vajadused on tänaval rahuldatud, on linn inimsõbralik ja ka kõigil teistel on sellises linnas heaa," põhjendas arhitekt Margit Mutso, miks talle meeldib linna uue, senisest autovabama peatänava mõte.

Pilt: Scanpix

ARHITEKT: Uus peatänav tähendab vähem müra ja rohkem õnnelikke inimesi

Ivo Karlep

"Kui kõige nõrgemate ehk väikeste lastega emade, laste ja ratastoolis inimeste vajadused on tänaval rahuldatud, on linn inimsõbralik ja ka kõigil teistel on sellises linnas heaa," põhjendas arhitekt Margit Mutso, miks talle meeldib linna uue, senisest autovabama peatänava mõte.

Mutso arvates on inimsõbralikud ainult need  linnad,  kus tunnevad end hästi ka kõige nõrgemad. "Näiteks ratastoolis  inimesed, emad väikeste lastega ja muidugi lapsed ise. Kui nende põhitahtmised on rahuldatud, siis on kindlasti ka kõigil teistel sellises  linnas hea olla."

"Vaatamata pidevale tänavate remontimisele ja nüüdisajastamisele vajab Tallinna keskus tänapäevaseid paiku jalakäijatele," lausus arhitekt ja linnaplaneerija Jaak-Adam Loover. "Just selleks oli vaja detsembri lõpul välja kuulutada konkurss Pärnu ja Narva maantee uuendamiseks. Tallinnas on küll suure liiklusega teed, aga pole peatänavat – sellist tuiksoont, kus inimesed viibiksid, kuna nad tahavad seal olla, mitte et peaksid vastu oma tahtmist olema."

Tallinn on eelöeldut silmas pidades  võtnud eesmärgi luua  moodne ja inimsõbralik  peatänav, mis ulatuks  Kosmose kinost kuni Jõe tänavani. Hiljem peaks see peatänav ühendama kesklinna sadama ja merega.

Põhiküsimus seoses peatänavaga on ka Mutso arvates liiklus. "Küsimus on selles, kui palju seda liiklust seal lubada," mainis ta. "Selge see, et mida laiem on jalakäijate ala, seda turvalisem seal on ja seda rohkem ka inimesed seal käivad."

Liiklussurmadele nulltolerants

Mutso hinnangul on praegu mööda Narva maanteed jala Kadriorgu minna  ikka väga ebamugav. "Kõnniteed on kitsad, tihti ei saa arugi, kuskohast võid üle tee minna. Sellepärast tundub kesklinnast Kadriorgu kõndimine väga suur ettevõtmine, ehkki see vahemaa ju pole kuigi suur."

Praegu on kavandatava peatänava piirkond üsna kaootiline ja kergliiklejatele isegi ohtlik, sest seal on küllalt keeruline orienteeruda. Maanteeameti andmetel on  Hobujaama tänava, Laikmaa tänava ja Narva maantee ristmik Tallinna kõige ohtlikum ristmik, kus liiklusõnnetustes saab viga kõige rohkem inimesi. "Seepärast on nüüd sihikule võetud nulltolerants liiklussurmade suhtes," kinnitas Looveer ja lisas, et peatänaval ei tohi ükski jalakäija ega rattur end ohustatuna tunda.

Mutso tõi võrdluse Telliskivi tänavaga, mille kordategemise järel hakkasid sealsed vahemaad inimesteles tunduma poole lühemad kui enne. "Sama efekti saaksime ka Narva maanteel," lisas ta ja meenutas ka eksperimenti, kui noored arhitektid piirasid korraks liiklust Mere puiesteel. "See oli väga vahva, kui tänava ääres olid äkki kohvikud. Toodi välja pingpongilauad ja tänaval hakkas peale tegevus. Seal oli ka väga mõnus jalgsi liikuda, tundus, nagu oleks sadam kesklinnale palju lähemale tulnud. Praegu on Mere puiestee jalgsi käimiseks ebasõbralik koht."

"Kas linna peatänav peab olema just automagistraal?" küsis Looveer ja vastas samas, et  linnad, kes on jätnud peatänava jalakäijatele, on saavutanud väga häid tulemusi. "Tiheda transiitliikluse asemele on tekkinud turvaline ja ohutu piirkond, kus on vähem müra ja õhusaastet, kus õitseb nii äri kui ka linnakultuur. Mõnes linnas on kaubanduse ja teeninduse käive kasvanud pea kaks korda!"

Ummikud kadugu

Kindlasti on osa linna uue peatänava plaanist kuulnud inimesi arvamusel, et nüüd tahab linn kõiki autosid kesklinnast välja visata. "Seda plaani pole kellelgi kunagi olnud," kinnitas Looveer. Ometi ei soovi linn kesklinnas näha nii palju transiitliiklust, nagu on seda praegu. Sellest nuhtlusest peavad päästma ümbersõiduteed.

"Igal linnal on selgroog, mida võib nimetada selle linna peatänavaks," nentis Loover. "Mida tugevam on selgroog, seda tugevam on linn. Peatänav peegeldab kogu linna tervist ja olemust, võib ilmselt liialdamata öelda, et peatänav näitab linna ja selle elanike väärtushinnanguid."
Euroopa nüüdisdaegsed linnakeskused toetavadki Looveri sõnul just jalgsi käimist, rattaga liiklemist ning üldse tänaval viibimist. "See on elav ja inimsõbralik keskkond, mis tekitab inimestes häid tundeid." Looveri kinnitusel kujuneb uus peatänav  Euroopa linnade eeskujul rahvarohkeks jalakäijate ja kergliiklejate alaks,  kus liigub ka ühistransport ega puudu ka tavaliiklus. Muidugi saab autosid olema praegusest vähem ja nad hakkavad sõitma aeglasemalt, mitte üle 30-kilomeetrise tunnikiirusega. 

Uudseid lahendusi aitab Tallinnas ellu viia just tasuta linnatransport, mis toob oma sõiduradu kasutades tipptunnil inimesed kiiremini linna keskusse kui ummikus teosammul edasi liikuv oma auto. Linna aitab inimsõbralikumaks muuta seegi, et ilma väga suure vajaduseta ei jäetaks autot tänavale seisma. Seepärast ei pea parkistasude tõstmises nägema mitte linnakassa täitmise abinõu, vaid kui meedet, mis aitab kaasa inimsõbralikuma ja rohelise linna kujundamisel.

Peatänav olgu veelgi pikem

Mutso meelest peaks inimsõbralik piirkond olema suurem ega tohiks lõppeda mitte Pronksi tänava kandis, vaid minema kuni Kadrioruni välja. Ning uudne peatänav peaks olema ka Mere puiestee lõik, mis viib sadamani. Looveer ütles, et on selle mõttega nõus, kuid leidis samas, et korraga oleks see linna jaoks liiga suur tükk. "Juba praeguse projekti teokstegemine on mõeldud korraldada kahes järgus," selgitas ta, "tulevikus aga võib uudne paetänav  pikeneda."

Mutso ütles, et eraldi tuleks mõelda noortele. "Mõnes mõttes on nad kõige olulisemad. Noorte rahakott on kõige kõhnem ja alati ei saa nad minna kohvikusse, teatrisse, kinno. Samas on noortel vaja olla avalikes kohtades, kus  omavahel suhelda, pahatihti aga aetakse nad igalt poolt ära."

Peatänava planeerijad  peavad  tõsiselt mõtlema ka  haljastusele, et linnas oleks midagi vaadata, samuti peab olema hulk teenuseid, kohvikud, mitmesugused kohad harrastuste jaoks.

Teatavasti kandideerib Tallinn ka Euroopa rohelise pealinna tiitlile. Praegune linnasüda aga väga rohelise linna muljet küll ei jäta.

Laadimine...Laadimine...