Arstid kahtlustavad vastsündinul läkaköha

Tallinna lastehaigla arstide hoole all viibib vaevu mõnenädalane väikelaps, kellel kahtlustatakse ohtlikku nakkushaigust läkaköha - sama haigus diagnoositi pere teisel lapsel, kes oli tõenäoliselt haiguse vastu vaktsineerimata.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Arstid kahtlustavad vastsündinul läkaköha

Toimetaja: Moonika Tuul

Tallinna lastehaigla arstide hoole all viibib vaevu mõnenädalane väikelaps, kellel kahtlustatakse ohtlikku nakkushaigust läkaköha - sama haigus diagnoositi pere teisel lapsel, kes oli tõenäoliselt haiguse vastu vaktsineerimata.

Postimehele teadaolevalt sattus läkaköha kahtluse tõttu haiglasse ühe pere kolm last, vahenads BNS. Seni on ägeda nakkushaiguse diagnoos leidnud kinnitust neist keskmisel, kolmeaastasel lapsel. Vanimal, koolieelikust lapsel diagnoos kinnitust ei leidnud. Pere vanemad lapsed on kodusele ravile saanud. Kolmest lapsest noorim, mõnenädalane imik viibib aga jätkuvalt haiglaravil.

Postimehe andmetel ei näidanud analüüs imikul läkaköha, kuid vastsündinute puhul ei pruugigi laboratoorsed analüüsid alati täit tõde näidata. Kuna haigusekahtlus on jätkuvalt õhus, viibibki vastsündinu arstide hoole all.

Terviseameti andmetel on jaanuari algusest läkaköha diagnoositud kokku kaheksal inimesel. Neist seitse on täiskasvanud ning üks ongi seesama kolmeaastane laps, kellel hiljaaegu läkaköha tuvastati. Viimasel viiel aastal on Eestis läkaköhasse haigestunuid aastas keskmiselt 40 kuni 80. Vastsündinutel diagnoositakse haigus haruharva. Näiteks diagnoositi läkaköha mullu Eestis kokku 69 inimesel ning nende hulgas polnud ühtegi alla üheaastast last. Aasta varem leidis läkaköha diagnoos kinnitust kahel imikul.

«Väikelapsed on läkaköha suhtes kindlasti kõige ohustatumad. Mida pisem on beebi, seda raskemini ta seda haigust põeb,» ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko.

Väikelapsel tekivad köhahood, mis lõppevad oksendamise ja verejooksuga. Need lapsed võetakse kohe haiglaravile. Läkaköha on piisknakkus, mis on erakordselt nakkav haiguse esimestel nädalatel. Lapsi hakatakse selle vastu vaktsineerima kolmekuuselt. Dontšenko sõnul nakatub kuni 90 protsenti vaktsineerimata inimestest, kes haigusega kokku puutuvad.

Terviseameti statistika kohaselt on läkaköha vastu vaktsineerimata lapsi Eestis kokku veidi alla 9000. Sellesse arvu on probleem juba sisse kodeeritud: mida rohkem on haigusele vastuvõtlikke inimesi, seda rohkem haigusjuhte võib ette tulla. «Nii on ka tõenäolisem, et võivad tekkida peresisesed kolded või väiksemad haiguspuhangud. Kui me anname vaktsineerimisega hõlmatusele natuke järele, hakkavad kohe ka haigusjuhud sagenema,» rääkis Dontšenko.

Maailma Tervishoiu Organisatsioon soovitab 95-protsendilist hõlmatust, kuid Eesti sinna ei küündi. Dontšenko tõdes, et nagu paljudes teistes riikides, käib meilgi vaktsineerimisvastane kampaania väga jõuliselt. «Millegipärast arvavad lapsevanemad, et see, et meil on vähe haigusjuhte, tähendab, et meil on kõik korras ja nad ei peagi oma lapsi vaktsineerima. Tegelikult on ju olukord nii hea just seetõttu, et hõlmatus vaktsineerimisega on heal tasemel,» rääkis Dontšenko. «Kui see hakkab langema, on tagajärjed mõne aasta pärast näha. Viimastel aastatel ongi see protsent iga aastaga mõne kümnendiku võrra langenud,» lausus terviseameti nõunik.

Tõepoolest, kui 2016. aastal keeldus Eestis läkaköha vaktsiinist 3,9 protsendi vastsündinute vanemad, siis aasta hiljem oli keeldujate osakaal 4,3 protsenti. Keeldumiseks on erinevaid põhjuseid. Dontšenko sõnul saavad vaktsineerimisvastased tihtipeale oma info sotsiaalmeediast, kus esitatud andmed ei pruugi alati tõenduspõhised olla. See omakorda võib sünnitada üleliigseid hirme.

«Lisaks ütlevad nad, et seda haigust polegi ja minu laps kindlasti ei haigestu,» lausus Dontšenko, kelle sõnul tuleks immuunsuse puhul mõelda ka oma perest väljapoole. «On olemas lapsi, keda ei saa mingil põhjusel vaktsineerida – näiteks on neil vastunäidustused. Me peame ka neid kaitseta lapsi kaitsma,» lisas ta.

Laadimine...Laadimine...