Artur Talvik: Kui VEB fondi võlausaldajad on spekulandid, on seda ka tänased start-up ettevõtjad

"Me tahame öelda kogu Eesti rahvale, et pole nõus kõrgema riigivõimu susserdamisega. Me tahame moraalselt seda hukka mõista," ütles riigikogulane Artur Talvik praegu esimesel lugemisel oleval VEB Fondi otsuseelnõul, mis näeb ette rahalise hüvitise neile Eesti ettevõtjatele, kelle isikliku rahaga päästis riik 90. aastatel Eesti panganduse kokkuvarisemisest. Küsimusele, kas VEB fondi võlausaldajad on tõesti spekulandid, vastas Talvik: "Kui me väidame, et need ettevõtjad on spekulandid, võiksime tänaste start-up ettevõtjate puhul sama öelda."

Pilt: Scanpix

Artur Talvik: Kui VEB fondi võlausaldajad on spekulandid, on seda ka tänased start-up ettevõtjad (4)

Toimetaja: Moonika Tuul/ Virkko Lepassalu

"Me tahame öelda kogu Eesti rahvale, et pole nõus kõrgema riigivõimu susserdamisega. Me tahame moraalselt seda hukka mõista," ütles riigikogulane Artur Talvik praegu esimesel lugemisel oleval VEB Fondi otsuseelnõul, mis näeb ette rahalise hüvitise neile Eesti ettevõtjatele, kelle isikliku rahaga päästis riik 90. aastatel Eesti panganduse kokkuvarisemisest. Küsimusele, kas VEB fondi võlausaldajad on tõesti spekulandid, vastas Talvik: "Kui me väidame, et need ettevõtjad on spekulandid, võiksime tänaste start-up ettevõtjate puhul sama öelda."

Täna läbi riigikogu istungil esimese lugemise VEB Fondi otsuseelnõu (515 OE I), mis näeb ette rahalise hüvitise neile Eesti ettevõtjatele, kelle isikliku rahaga päästis riik 90. aastatel Eesti panganduse kokkuvarisemisest.

 

OTSEBLOGI:

10.10 Riigikogu kõnepuldis on Artur Talvik. Tema väitel on seaduseelnõu Riigikogu selle koosseisu üks olulisemaid.

Me tahame öelda kogu Eesti rahvale, et pole nõus kõrgema riigivõimu susserdamisega. Me tahame moraalselt seda hukka mõista. Väga vähesed saavad aru, millega tegemist. Teatud ettevõtjate rahaga päästeti rahandussüsteem 90ndate algul. Aga neilt ettevõtjatelt rööviti see raha. VEB Fondi saaga kohta õigusekspertiisi koostanud maksuekspert Lasse Lehis on öelnud, et, Venemaa ei võtnud raha ära panga klientidelt, vaid kahelt Eesti pangalt. Need pangad võtsid raha ära oma klientidelt ja selle tegevuse legaliseeris Eesti riik, kes peab ka vastutama ja tagajärjed kompenseerima. Kes olid selle raharöövi arhitektid ja mida tehti 32 mln dollariga, mis Vneshekonombankist välja võeti, kasutades huvitavaid skeeme. Meil on võimalus mõista hukka varasem susserdav riigijuhtimine.

10.13. Märts Sults (KE): Meile õpetati ülikoolis, et rahapesu koosneb 32 käigust, kas oled need 32 leidnud ja ära analüüsinud?

Artur Talvik: Täna me räägime moraalsest kompenseerimisest. Üks taktikalisi käike on olnud, et teha VEBiga seonduv väga segaseks. Me saame kiiremini, kui 32 sammu järel aru, et tegemist on millegi kuritegelikuga.

10.14. Jaanus Karilaid (KE): Kas VEBi võlausaldajad on tõesti spekulandid?

Artur Talvik: Kui me väidame, et need ettevõtjad on spekulandid, võiksime tänaste start up ettevõtjate puhul sama öelda. Nad tegelesid ekspordiga, mis on oluline majandusalus.

10.16. Mihhail Stalnuhhin (KE): Miks Talvik rääkis ikkagi nii vähe ja üldiselt? Millal tuleb justiitsministeeriumi eriuurija raport?

Artur Talvik: Raport on valmis, see ütleb, et õiglustunnet on riivatud. Seda tuleb kompenseerida. Lähtun VEBi likvideerija Rein Järvelille ettekandest, mina mõtlen sama, mis tema oma töö tulemuste ettekandes.

10.18. Olga Ivanova: Kõik riigi kulud peavad olema kirjas riigieelarves. Väljaspool eelarvet ei saa selliseid kulusid kompenseerida.

10.19. Artur Talvik: Ma ei näe vastuolu, me paneme vaid kohustuse Eesti Pangale see kahju kompenseerida. Olulisem on moraalse hinnangu andmine.

10.21. Peeter Ernits (KE): Eriuurija raport on juba jaanuaris valmis, aga miks meie seda lugeda ei saa?

Artur Talvik: Seda peaks küsima justiitsminister Urmas Reinsalult, miks seda pole tutvustatud. Ministeerium tellis arvamuse.

10.23. Olga Ivanova: Miks me ei räägi sundüürnikest, kellele samamoodi põhjustati ebaõiglust?

Artur Talvik: Ma ei tea asjaolusid, siiski ma ei paneks neid kahte probleemi ühele pulgale.

10.25. Jürgen Ligi (RE): Olga Ivanova juba viitas, et olete eksinud, nagu õiguslik ekspertiis viitab, näiteks riigieelarve seaduse vastu. Miks te parandate justiitsvigu ise seadust rikkudes?

Artur Talvik: Vaidlus käib mõlema poole vahel pikka aega, et kumbki pool rikub Põhiseadust.

10.27. Mihhail Stalnuhhin (KE) heidab Talvikule ette liigsest üldsõnalisust ja peaaegu olematuid nimesid.

10.28. Artur Talvik: Oled ise nimesid nimetanud, RE ja KE omavahelisse kismasse ma ei sukelduks.

10.29. Jürgen Ligi: Millistest kuritegudest sa räägid, on ainult ilukirjanduslikud hinnangud.

Artur Talvik: Eesti rahanduse päästmiseks võeti ettevõtjatelt raha ära. Ma nimetan seda kuriteoks. Kui need kaks panka oleks pankrotti lastud, oleks olukord olnud teine. See, et RE ja hr Ligi ennekõike üritab kõike Vahur Krafti kaela ajada – Kraft vaid täitis käske, riskides oma mainega. Tema on kõrgetest riigiametnikest ainsana ainsana vastutanud, on lahkunud pangajuhi kohalt jne. Meenutaksin Ardo Hanssonit, kes on mõistnud, kui palju halba Eesti Pangas on tehtud.

10.31. Jüri Jaanson (RE): Milles see kuritegu seisneb, kes selle määratles kuriteona? Kuritegelikuks tunnistab midagi või kedagi ainult kohus.

10.32. Artur Talvik: Ka Ringkonnakohus on öelnud, et on kuritegelikult käitutud, ja nii on. Ma teatud mõttes mõistan, et toona valitsus üritas päästa Eesti krooni.

10.34. Urmas Kruuse (RE): Pooldaksin ettepanekut selle eelnõu lugemine katkestada.

10.35. Ettekande teeb õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid, kes räägib õiguskomisjoni tööst VEBi teemal. 11. juunil toimus eelnõu raames komisjoni istung, osales justiitsminister Reinsalu ja advokaat Leppik. Viimane põhjendas õiguskomisjoni istungil riigi vastase nõude tekkimise summat. Valdo Randpere (RE) uuris, kuipalju saavad advokaadid tasu. Randpere väitel olevat Siim Kallasele pakutud raha VEBi nõuete väljamaksmise eest. Komisjonil arutati, et Eesti Pank kataks võlausaldajate nõuded endi kasumieraldisest. Randpere väitis istungil, et Eesti pank otsustab ise oma kasumi jaotuse üle, teda ei saa Riigikogu kohustada. Artur Talvik jäi komisjoni istungil eriarvamusele. Komisjon otsustas, et võtta eelnõu Riigikogu päevakorda 11. septembril. Muudatusettepanekute tähtajaks määrata 25. september.

10.42. Peep Aru (RE): Minu tungival ettepanekul telliti justiitsministeeriumist ekspertarvamus.

10.43. Jaanus Karilaid: Justiitsminister ütles, et koostab raporti, see jõudis täna hommikul meie postkasti. Tartu Ülikooli professor Lauri Mälksoo analüüsib asja. Jah, suure tõenäosusega peab tunnistama, et võib olla vastuolu baasseadustega, kuid samas võib neid ületada esimese ja teise lugemise vahel. Eelnõud saab paremaks teha. Eriuurija Kaido Kama väidab, et üks kahju hüvitamise meetod võib olla sümboolne, näiteks mõningane hüvitamine, või vabandamine. Võimalikke vigasid saab parandada.

10.47. Heimar Lenk (KE): Uurimata on rublaafäär, lõpuni pole selge Siim Kallase 10 mln dollarit, sundüürnikud, nüüd siis 150 miljardit Danske raha. Kas ei peaks uurima üldse teatud valitsuste tegevust laiemalt?

10.48. Jaanus Karilaid: Tähelepanek on õige. Oluline on sellistes küsimustes parlamendi enamiku soov uurimiseks. Rahapesu on õiguskomisjoni teravdatud tähelepanu all.

10.50. Peep Aru: Miks ei tehtud eelnõule enne ekspertiisi? Oleks me teinud enne ekspertiisi, ehk oleks kuue poolthääle asemel õiguskomisjonis vaid kaks?

Jaanus Karilaid: Võimalikke ebatäpsusi on võimalik 25. septembrini parandada. Sellepärast ongi parlamendis mitu lugemist, et võimalikke puudusi kõrvaldada.

10.52. Valdo Randpere (RE): Kui viia eelnõu baasseadustega kooskõlla, mis sellest üldse järele jääb?

10.53. Jaanus Karilaid: Eelnõu võiks täiendada vabanduse palumisega ettevõtjatelt.

10.54. Peeter Ernits: Kui paari nädalaga tuleb kiirustades see eelnõu baasseadustega kooskõlla viia, siis miks nii kaua molutada?

Jaanus Karilaid: Tegutsegem, jah, kiiremini, aga kiiremini tegutsemiseks on vaja poliitilist kokkulepet. Hea, kui EKREsse läinud Peeter Ernits poliitilist toetust selle teema osas laiendab. Loen tema küsimusest välja entusiasmi.

11.00. Valdo Randpere (RE): Mis kihu on praegusel vabariigil ajada okupatsioonikahju Eesti riigi kaela? Kas Eesti riiki okupeeriti ja kes seda tegi?

11.02. Jaanus Karilaid: Sul on põhikool läbimata. 1993. a  lõi VEB fondi Eesti riik ise. Kas kommertspankade päästmine Eestis oli kuidagi seotud N Liiduga?

Fraktsioonide juhtide sõnavõtud

11.04. Jürgen Ligi: Selle eelnõu eest on pakutud altkäemaksu. Okupant võttis, kasutades valuutamonopoli, ära Eesti ettevõtete raha. Justkui Eesti riik oleks sooritanud kuritegusid. Erastamisekspert oleks öelnud, et need nõuded on sisuliselt väärtuselt nullid nende ettevõtete bilanssides, seda teadsid paljud, kes erastasid. Toonane Riigikogu tõstis nõuded VEB fondi, sellega päästeti Eesti pangandus. Nad räägivad, et Eesti riik on halba teinud, aga ise rikuvad seadusi, riigieelarve seadust ja Eesti Panga seadust. Kas need ettevõtjad on spekulandid? See pole miilitsa termin, ettevõtjad on kogu aeg panustanud sellele, et ehk riik kunagi maksab nõuded kinni. Finantsspekulatsioone tehakse oma riisikol. Erastamise eest sai maksumaksja vähem raha, kui erastati VEBi nõuetega ettevõtteid. Maksumaksja on seega juba selle kinni maksnud. Eesti riiki on palju solvatud. Mitte ükski poliitik pole saanud seda protsessi tegelikult kontrollida.   

11.13. Mihhail Stalnuhhin (KE) fraktsiooni esindajana: Minu arvates ei saa piirduda viie nimetatud sertifikaadiomanikuga, kannatanuid oli rohkem. Hea, kui see saaks eelnõus parandatud, üks õiguslik analüüs ütleb nii. Rahanduskomisjoni liikmena tahaksin näha konkreetset hüvitussummat. Riigi raha ei saa näidata valemi abil, vaid konkreetse summana. Kui hüvitamise otsus langetatakse, peaks järgmisel riigikogul jääma aega instrumentide ettevalmistamiseks, seega jõustuks eelnõu jaanuarist 2020. KE fraktsioon seda eelnõud toetab.

11.16. Mart Helme EKRE fraktsiooni nimel: On võetud teemaks eelnõu mittevastamine Eesti seadusandlusega. Kui kuningas Saalomon olnuks jurist, polek ta saanud kuulsaks kuningas Saalomonina. See eelnõu tahab õiglust, mitte õigust jalule seada. See moraalne dimensioon on omandanud kordades suurema tähenduse. Me oleme vajunud moraalse vastutamatuse suhu. JOKK kohtuotsus 10 mln kohta näitab, et seda raha justkui ei pandud pihta. Toomas Kümmeli raamatus on 32 mln VEBi raha liikumise kohta dokumendid ära toodud. Seda raha ei avasta arheoloogid kusagilt amforast. Danske afäär paisub järjest, 15 aasta Eesti riigieelarved on Danskest läbi pestud. Miljon kellegi suu kinni toppimiseks on saiaraha selle kõrval. Ühe erakonna näpujäljed on kõikide nende asjade peal.  Alati, kui need teemad kerkivad, see erakond alustab pingutusi nende teemade kalevi alla toppimiseks. Ükski riik, mis püsib valel, ei jää püsima. Juriidilised hookus-pookused on teisejärgulised.  

11.22. Enn Meri Vabaerakonnast: Toetame eelnõud, kuid sümboolse kompenseerimisega.

VEBi temaatikat puudutav päevakorrapunkt, eelnõu esimene lugemine on sellega ammendatud. VEB fondi kahjude hüvitamise eelnõu kohaselt maksaks Eesti riik viiele ettevõtjale 14 miljoni eurot, sest eelnõu autorite arvates võttis riik endale VEB fondi moodustamisega 1993. a vastutuse.

 

---

Karilaid: riigi vastutus on seda suurem, et Eesti tippametnike tegevusetuse ja kaasaaitamise tulemusena varastati VEB Fondi varjus ära 32 miljonit dollarit

"Riigikogu õiguskomisjoni poolt suurde saali esimesele lugemisele saadetud VEB Fondi otsuseelnõu likvideerib aastatepikkuse ülekohtu, mis sai alguse Riigikogu otsuse tulemusena 1993.aastal, mil loodi Riiklik VEB Fond," selgitas Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid. "Selle otsusega pääses riik küll panganduskrahhist, kuid käitus ebaõiglaselt ja ülekohtuselt võttes kõnealustelt isikutelt jõuga raha ära."

Nimelt otsustas Riigikogu 20.01.1993 peale kahe kommertspanga (Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga) varade külmutamist Venemaal endise NSV Liidu Välismajanduspanga poolt, et koondab panganduskriisi ära hoidmiseks  Eesti pankade osade klientide nõuded loodavasse Riiklikku VEB Fondi. Selle sammuga jäid need pankade kliendid oma isiklikust rahast ilma, samal ajal kui kommertspangad jätkasid tegutsemist. 

Raha kaotamine oleks pidanud olema kommertspankade, mitte nende klientide äririsk.

"Riigikontrolli VEB Fondi audit on tuvastanud, et toonane Riigikogu otsus oli vastuolus pangandustavade ja korrespondentkonto olemusega, raha kaotamine oleks pidanud olema kommertspankade, mitte nende klientide äririsk," ütles Karilaid. "Riigi vastutus on seda suurem, et Eesti tippametnike tegevusetuse ja kaasaaitamise tulemusena on VEB Fondi varjus ära varastatud 32 miljonit dollarit. Käesoleva eelnõu vastuvõtmise järgselt peame me VEB Fondi puudutava korruptsiooni põhjused välja selgitama ja tegema sellest tõsised järeldused."

Karilaidi sõnul on Danske Pangas toimunu ehe näide sellest, kuidas kunagise panganduskuriteo kinni mätsimine ja varjamine poliitikute ja tippametnike poolt tekitab laiema karistamatuse tunde ja sünnitab uusi seaduserikkumisi Eesti panganduses.

"Mina näen nende kahe juhtumi vahel selgeid seoseid ainuüksi seetõttu, et teatud poliitilised jõud on teinud kõik selleks, et probleemi eitada ja süüdlaste väljaselgitamist segada," lisas Karilaid.

Selle aasta maikuus arutas Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena "Riikliku vastutuse probleemi VEB Fondi juhtumi põhjal". "Ettekandjad pidasid vajalikuks VEB Fondi tõttu Eesti ettevõtjatele tekkinud kahju heastamist," ütles Karilaid. "Ka kõik erakonnad, välja arvatud Reformierakond, olid ühte meelt, et riik on ettevõtjatega käitunud ebaõiglaselt ja kannatanute jaoks tuleb väärikas lahendus leida."

"Kui Eesti riik riigikogu otsusega selle 1993. aastal legaliseeris, siis riik peab ka vastutama ja need tagajärjed kompenseerima," on öelnud maksuekspert Lasse Lehis.

"Kui selle raha eest on pandud alus ühele Eesti olulisele erakonnale, siis see on hirmuäratav," ütles VEB fondi arutelul mais endine vabaerakondlane Artur Talvik.

"Saja aasta vanune Eesti riik on piisavalt küps, et tunnistada oma vigu," lausus sertifikaadiomanike esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik, kelle sõnul riigikogul on võimalus ülekohus heastada ja raha tagastada. "Lisaks peab selgitama, kuidas 15 aasta jooksul pole suutnud kolm Eesti Panga presidenti nii suurt pettust välja selgitada."

LOE KA:

"Riikliku vastutuse probleem VEB Fondi juhtumi põhjal"

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...