Astangu tänaval kehtestas linn konnade kaitseks autodele öise sissesõidukeelu

Eesti üks suurimaid kahepaiksete rändekoridore Astangu tänaval saab kahepaiksete rändeajal sõidukeelu. Teadlaste sõnul sõltub kahepaiksete arvukusest ka suuremate liikide kestmine.

Pilt: Ilja Matusihis

Astangu tänaval kehtestas linn konnade kaitseks autodele öise sissesõidukeelu

Kai Maran

Eesti üks suurimaid kahepaiksete rändekoridore Astangu tänaval saab kahepaiksete rändeajal sõidukeelu. Teadlaste sõnul sõltub kahepaiksete arvukusest ka suuremate liikide kestmine.

Astangu tänava teelõiku läbib iga kevadel lühikese aja jooksul tuhandeid konni, kärnkonni ja vesilikke.

"Kahepaiksed on Eestis kaitse all olevad liigid. Ökosüsteemide seisukohalt on oluline, et nende arvukus oleks suur, kuna nad on oluline toidubaas väga paljudele teistele liikidele," ütles Tallinna Loomaia direktor Tiit Maran, kelle sõnul on inimeste ehitatud teed kahepaiksete jaoks sageli barjääriks, kus kaotatakse elu. "Eriti ohtlikud on need lõigud, kus tihe liiklus muudab konnade teekonna kudeveekogudele surmalõksuks."

Zooloog Aleksei Turovski sõnul algab konnade kevadine massränne veekogude soojenedes.

"Konnad talvituvad veekogude põhjas ja et talve kenasti üle elada, sobivas sügavuses, " rääkis Turovski. "Kevadel veetemperatuuri tõustes tulevad nad talveunest ärgates põhjamudast välja. Konnamari vajab soojust ja hapnikku ja nii tuleb neil leida veekogu, kus veetase ja kvaliteet on sobiv. Teine sama tähtis moment – tuleb leida partner. Emased on reeglina suuremad kui isased ja ühe emase kude saab viljastatud mitme-mitme isase marjaga. Järelikult lapsed on geneetiliselt küllalt mitmekesised!"

Linnaveekogudesse satub konnakude Turovski sõnul reeglina laiali partlaste jalgadel, kellele madalad veekogud väga meeldivad – ikkagi midagi söödavat!

Konnad tähtsad ka aednikule

"Kui me endast lugu peame, peame teistest eluvormidest ka lugu pidama," rõhutas Maran . "Konnad on need massliigid, mille peal püsivad väga paljud teised liigid. Kui nende arvukus alla läheb, hakkab teistegi liikide arvukus kahanema. Näiteks kured, saarmad, naaritsad, tuhkrud – väga paljud pisikiskjad toituvad nendest. Kõik on omavahel seotud!"

"Konnad on ülitähtsad!" kinnitas Turovski. "Konnad söövad aednike vaenlasi röövikuid, lehetäisid ja tigusid, samuti usse ja mardikaid. Kuid tolmeldajaid nagu mesilased jätavad nad puutumata."

Tänavu võttis linn keskkonna- ja kommunaalameti juhtimisel kahepaiksete kaitseks kasutusele täiendava meetme öise sissesõidukeeluna. Astangu tänava ühel lõigul kehtestati 7. aprillil kuni mai alguseni konnade kaitseks ajavahemikus kl 21-6 öine sissesõidukeeld. Kui varasemal viiel aastal on vabatahtlikud Tallinna elanikud kahepaikseid omal initsiatiivil ohutult üle Astangu tänava aidanud, siis koroonakriisist tingitud eriolukord tänavu inimestel koguneda ja kahepaikseid abistada ei võimaldanud.

"Konnade liikumise aktiivusus sõltub väga palju ilmast, " ütles Maran . "Pruunid konnad hakkavad kevadeti liikuma varem ja kärnkonnad pisut hiljem. Pruunid konnad nagu rohukonn ja rabakonn hüppavad, kärnkonnad käivad. Astangu tänavalõigu sulgemine on linna poolt väga oluline tegu, märgiliselt väga oluline samm."

Piirang on valitud lähtuvalt ja ilmastikuoludest ja lähtub Tallinna, Eestimaa Looduse Fondi ja Haabersti linnaosa elanike ühisest soovist kaitsta looduskaitse all olevaid kahepaikseid loomadele eluohtlikul rändeteel.

"Tee ajutine sulgemine tekitaks küll sealt liikuma harjunud inimestele ebamugavusi, kuid säästaks sadade kui mitte tuhandete kudealadele suunduvate kahepaiksete elu, " lausus Maran. "Selline ajutine piirang on suurepärane märk meie inimeste hoolivast suhtumisest teiste eluvormide vastu."

Aprillis kurameerivad oravadki

Marani sõnul peaksid õhtustel soojematel hämaratel aegadel autojuhid tähelepanelikumad olema mujalgi: "Eriti siis, kui ühele poole teed jääb veekogu, on konnade liikumise tõenäosus suur."

Kuid konnad pole ainukesed linnaloomad, kes kevadel aktiveeruvad.

"Küllalt suurel territooriumil liiguvad tänavu jänesed, ka kortermajade vahel, " mainis Turovski. "Tihti on olnud näha liikumas rebaseid, kes talvituvad igaüks omaette. Kevadeti saavad paarid kokku , nende monogaamia on hooajaline. Ühel isasel võib olla mitu armupartnerit, kuid reeglina varustab ta ühtainsat."

Kui mõne linnaaedniku kodu juures elab mügri, viitab seegi veekogu, kasvõi kraavi lähedusele.

"Mügri on suur kaevaja ja teda ei peleta nagu mutte, keda on meie linnas murdu ja kes tegutsevad talv läbi, " ütles Turovski . "Pehmel talvel muld ei muutu kõvaks ja jääb niiskeks, käikude seinad hakkavad varisema ja vajavad kuivendamist. Aprillikuus on kurameerimisega väga kiire oravatel, kes muidu on suhteliselt vaiksed loomad ja heade elutingimuste juures kuigivõrd ei liigu. "

"Rohealadel on eri liike päris palju, kes respekti väärt, " ütles Maran. "Läbi aegade on metsarebased olnud küll loomaaia territooriumil isegi kerge nuhtlus, sest millegipärast armastavad nad kõige haruldasemaid veelinde. "

 

Teelõik, kus liikumiskeeldu kohaldatakse, on kaardile punasega märgitud SIIN.

Laadimine...Laadimine...