Autismispektriga täiskasvanud saavad ööpäevaringse erihoolduse

"Siiani on autismispektriga raske või sügava puudega inimesed saanud mõnda muud erihoolekandeteenust, mis ei vasta nende vajadustele," tõdes sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. "Uue teenuse loomisega tagatakse, et inimene hakkab saama sellist teenust, mida ta oma erivajadusest tulenevalt vajab." Sotsiaalministeeriumi eelnõude järgi suunatakse erihooldekandesse rohkem raha, et tõsta tegevusjuhendajate palkasid, ja luuakse autismispektriga täisealistele ööpäevaringne erihooldusteenus.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Autismispektriga täiskasvanud saavad ööpäevaringse erihoolduse

Toimetaja: Moonika Tuul

"Siiani on autismispektriga raske või sügava puudega inimesed saanud mõnda muud erihoolekandeteenust, mis ei vasta nende vajadustele," tõdes sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. "Uue teenuse loomisega tagatakse, et inimene hakkab saama sellist teenust, mida ta oma erivajadusest tulenevalt vajab." Sotsiaalministeeriumi eelnõude järgi suunatakse erihooldekandesse rohkem raha, et tõsta tegevusjuhendajate palkasid, ja luuakse autismispektriga täisealistele ööpäevaringne erihooldusteenus.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile kaks määruse eelnõu, millega suunatakse järgmisest aastast täiendavaid vahendeid nii erihoolekandesse kui ka rehabilitatsiooniteenustesse.

Lisavahenditega suurendatakse enamiku erihoolekandeteenuste rahastust, et teenuseosutajad oleksid võimelised pakkuma inimestele kvaliteetset teenust ja leidma endale kvalifitseeritud töötajaid.

"Seda raha on teenuseosutajatel võimalik kasutada eelkõige palkade tõstmiseks," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. "Teenuseid pakkuvad asutused on meie poole korduvalt pöördunud sooviga leida lahendus tegevusjuhendajate madalate töötasudega seotud probleemidele. Tõstame teenuste hindasid, et asutustel oleksid paremad võimalused hoida ja leida endale kvalifitseeritud töötajaid. Saime suvel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel kindlustunde, et erihoolekandeteenuse baasrahastus järgnevatel aastatel kasvab. Juba sel aastal suunasime teenuste rahastamiseks täiendavalt 1,2 miljonit eurot."

Eelnõuga luuakse ka uus ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele inimestele, kellel on keeruline käitumine ja vajavad oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega.

"Siiani on autismispektriga raske või sügava puudega inimesed saanud mõnda muud erihoolekandeteenust, mis ei vasta nende vajadustele. Uue teenuse loomisega tagatakse, et inimene hakkab saama sellist teenust, mida ta oma erivajadusest tulenevalt vajab," ütles minister Iva.

Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühikahäirega inimestele, kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Erihoolekandes töötas 2017. aasta andmetel 1563 inimest, sh 1442 tegevusjuhendajat, kes tegelesid vahetult abivajajaga. Kokku on erihoolekandes täidetud 7094 teenuskohta, sh toetavatel teenustel 4612, ööpäevaringsel hooldusel 2443 kohta ja 2018. aastal lisandunud päeva- ja nädalahoiuteenusel 39 kohta.

Rehabilitatsiooniteenuste parem rahastus tõstab riigi poolt tasustavate teenuste hindu ja annab teenusepakkujatele võimaluse maksta töötajatele paremat palka.

"Läksime riigieelarve kõnelustele eesmärgiga saada valdkonda piisavalt lisavahendeid, mis võimaldaks kõiki teenuse hindu tõsta ca 20%," ütles minister Iva. "Sinna sisse on arvestatud ka vahendid palgatõusuks – spetsialistide puudus on kujunenud ka rehabilitatsiooniteenuse valdkonnas oluliseks probleemiks. Soovime anda teenusepakkujatele võimaluse püsida konkurentsis ja seeläbi parandada ka teenuse kättesaadavust."

Rehabilitatsiooniteenus on mõeldud puudega või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. Selle abil on võimalik inimesel ja tema lähedastel õppida, kuidas saada igapäevaselt hakkama erivajadusega. Rehabilitatsiooniteenus sisaldab endas mitmeid erinevaid teenused, mida inimesele – vastavalt tema vajadustele – pakutakse (näiteks tegevusterapeudi teenus, psühholoogi teenus, kogemusnõustaja teenus jpm). Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2017. aastal rehabilitatsiooniteenust umbes 15 800 inimest.

Lisainfo eelnõude infosüsteemis: erihoolekanne ja rehabilitatsioon.

Laadimine...Laadimine...