BILL EMMOTT: Väikesed alampalgad jätavad majanduse virelema

"Paljudes lääneriikides, eriti USA-s, Jaapanis, Saksamaal ja ka mujal eurotsoonis, on hädasti vaja valitsuse otsest sekkumist palkade kujunemisse, eriti madalapalgaliste töötajate puhul," kirjutab The Economisti endine peatoimetaja Bill Emmott. "Ilma järsu palgatõusuta - eriti riiklike miinimumpalkade tõstmiseta - jätkab populism oma võidukäiku ja suurem osa lääne majandusest jääb aeglase kasvu kätte virelema."

Pilt: Scanpix

BILL EMMOTT: Väikesed alampalgad jätavad majanduse virelema (1)

"Paljudes lääneriikides, eriti USA-s, Jaapanis, Saksamaal ja ka mujal eurotsoonis, on hädasti vaja valitsuse otsest sekkumist palkade kujunemisse, eriti madalapalgaliste töötajate puhul," kirjutab The Economisti endine peatoimetaja Bill Emmott. "Ilma järsu palgatõusuta - eriti riiklike miinimumpalkade tõstmiseta - jätkab populism oma võidukäiku ja suurem osa lääne majandusest jääb aeglase kasvu kätte virelema."

"Kui kõik muu kukub läbi, proovi mõeldamatut - see ei ole halb põhimõte majanduspoliitika kujundamiseks. Praegu võib see olla täpselt see, mida me vajame: paljudes lääneriikides- eriti USA-s, Jaapanis, Saksamaal ja ka mujal eurotsoonis, on hädasti vaja valitsuse otsest sekkumist palkade kujunemisse, eriti madalapalgaliste töötajate puhul," kirjutab The Economisti endine peatoimetaja Bill Emmott arvamusportaalis Project Syndicate.

"Ilma järsu palgatõusuta - eriti riiklike miinimumpalkade tõstmiseta - jätkab populism oma võidukäiku ja suurem osa lääne majandusest jääb aeglase kasvu kätte virelema. Ebavõrdsus mitte ainult sissetulekus ja rikkuses, aga ka tajutud poliitilises sõnaõiguses ja mõjuvõimus jätkab kasvu," kirjeldab Emmott. "Jätkub ka kiusatus rakendada lühinägelikke lahendusi - nagu piiride sulgemist ja protektsionismi."

Siiski tundub Emmotti sõnul ettepanek, et valitsused peaksid otseselt sekkuma ja tõstma lihttöö hinda, naeruväärsena. "Küsitakse, et kas ma ei tea, et kõrgemad miinimumpalgad suurendaksid tööpuudust? Kas ma ei ole kuulnud "robotite võidukäigust" ja automatiseerimise töökohti hävitavast mõjust? Kas ma ei usu turulahendusi?" loetleb Emmott skeptikute esitatud küsimusi.

Emmott kinnitab, et on kõigi murede ja küsimustega kursis, kuid sellest hoolimata on ta veendunud, et poliitika peab olema kohandatud olukorrale ja kajastama erinevate ühiskonnagruppide valikuid. "Praegustes tingimustes, arvesse võttes "mahajäetute" huvisid, on mõeldav ja võib-olla isegi paratamatu, et kunagi mõeldamatu lahendus võiks olla õige," märgib Emmott.

Valitsustel on Emmotti hinnangul aeg muutuda julgeks. "Fiskaalpoliitika -maksude langetamine ja avalike kulutuste tõstmine- on liiga piiratud kõrge valitsuvõla poolt, et see saaks nõudlust stimuleerida ja nende meetmete kasutamine rikkuse ümberjaotamiseks on loonud vaid uusi probleeme. Monetaarpoliitika, eriti kvantitatiivne lõdvendamine rahaprintimise teel, on muutunud kohatuks, eriti kui arvesse võtta üha suurenevat hinnatõusu. Palkadesse sekkumine on peaaegu ainuke lahendus," nendib Emmott.

Emmotti sõnul ei tekitaks miinimumpalkade tõstmine mitte tööpuudust juurde, vaid aitaks seda vähendada. "USA-s on madalaimad palgad nii väiksed, et see on peletanud miljoneid tööealisi inimesi tööotsingutest eemale," kirjutab Emmott.

"Ebavõrdsus on meie ajastu roosk. Väheste oskustega inimeste läbirääkimisjõudu õõnestavad nii automatiseerimine kui riikidevaheline konkurents. Kui need "unustatud" grupid jäetakse jäädavalt kõrvale, peavad valitused võtma kasutusele julgemaid meetmeid," märgib Emmott.

Emmott meenutab, et 1960ndatel aitas Jaapani sissetuleku kahekordistamise plaan riigil luua tarbijamajandus. "Äkki on kätte jõudnud aeg alustada "miinimumpalkade kahekordistamise" plaaniga, mida rakendataks paari aasta jooksul jättes nii ettevõtetele aega kohanemiseks," kirjutab Emmott.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...