BRITI TELEJUHT: Kohalik kanal aitab uudiste padrikust vajalikku üles leida

"Järjest olulisemaks muutub, et kohalikud kanalid edastavad kohalikke uudiseid ning inimene saab täpselt selle, mida tal vaja on," ütles kohalike telekanalite võrgustiku CIRCOM-i juhatuse liige David Lowen Suurbritanniast. "Kohalikel televisioonidel on suur eelis, ühendades inimesi, keda huvitavad sama regiooni asjad."

Pilt: Mats Õun

BRITI TELEJUHT: Kohalik kanal aitab uudiste padrikust vajalikku üles leida

Vesta Reest

"Järjest olulisemaks muutub, et kohalikud kanalid edastavad kohalikke uudiseid ning inimene saab täpselt selle, mida tal vaja on," ütles kohalike telekanalite võrgustiku CIRCOM-i juhatuse liige David Lowen Suurbritanniast. "Kohalikel televisioonidel on suur eelis, ühendades inimesi, keda huvitavad sama regiooni asjad."

Aeg-ajalt kuuleme kriitikat, et kohalikud, linnale kuuluvad telekanalid peaksid olema erakätes, sest neid võib kasutada kui propagandavahendeid nii äris kui ka poliitikas. Mida teie arvate, kas ühel päeval saabub lõpp riigi või linna finantseeritud telekanalitele?

See ei ole automaatne, et riigi finantseeritud telekanalitest kuuleb ainult häid asju, mida riik teeb või ei tee. Mina ei ole nõus kontseptsiooniga, et erarahastusega telekanalid annavad meile midagi enamat kui riigi rahastatud kanalid. On olemas keskväljak,  ja seda kutsutakse avalikuks teenistuseks.

Ühendkuningriigis võime võtta näiteks BBC, mida finantseeritakse eetrilubade tasude abil. Kui televisiooni rahastatakse eetrilubade tasude abil, siis on kõik hoovad valitsuse käes – valitsus võib tasu tõsta või langetada. Loomulikult oleneb see maast ja rahvusest – kui te lähete Rumeeniasse, siis leiate palju eratelekanaleid ja nende juures on mõjuvõimsad inimesed, kes vastutavad selle kanali rahastuse eest. Minu meelest ei ole nii, et erarahastus annab kanalile midagi erilist juurde – on olemas kesktee ja seda nimetatakse avalikuks teenistuseks ringhäälingus.

Avalikkus vajab laia skaalat informatsiooni selle kohta, mis maailmas toimub.

Kuna mina olin Ühendkuningriigist, siis kasutame näitena BBC-d. BBC-d finantseeritakse eetrilubade tasudest, eetrilubade loa annab valitsus. Valitsus võib seda tasu nii tõsta kui ka langetada. Nii et saab öelda, et valitsus kontrollib seda. Aga samas on BBC-l kohustus olla erapooletu ning raporteerida igapäevaselt, mis on valitsuses valesti. Ja sama palju ka seda, mis on õigesti ja hästi. Mina arvan, et avalikkus vajab laia skaalat informatsiooni selle kohta, mis maailmas toimub, nii et inimesed saavad võrrelda seda, mida nad näevad oma silmaga, ja seda, mida neile räägitakse.

Kes finantseerib kohalikke televisioone?

On erinevaid mudeleid, kõige levinum on litsentsitasu. Inimesed maksavad tasu – see ei ole järjekordne maks – näiteks siis, kui ostavad uue teleri. Siis on osa selle maksumusest litsentsitasu. Mõnel maal makstakse seda tasu koos elektrimaksuga, mõnel maal on see lisatud teleri hinnale. Paljudes maades müüvad kohalikud kanalid samamoodi reklaamiaega nagu eratelekanalid.

Paljudes maades müüvad kohalikud kanalid samamoodi reklaamiaega nagu eratelekanalid.

CIRCOM-iga on seotud 32 telekanalit, koolituste ja ühistegevuste kaudu on sellega seotud ligi 10 000 ajakirjanikku ja 100 miljonit televaatajat. Organisatsioon loodi 1982. aastal.

Tänapäeval on televisioon internetis ja internet on televisioonis. Varem on olnud palju juttu sellest, et uued asjad tapavad eelmise. Kui televisioon tuli, siis oli hirm, et inimesed ei lähe enam teatrisse. Aga ometi pole seda juhtunud. Kuhu me teel oleme?

Inimesi huvitab huvitav ja isuäratav sisu. Kuidas seda levitatakse, see ei ole tavatarbijale enam tähtis. Kuni see, mida toodetakse, on huvitav ja loominguline – see on jätkusuutlik üle aja. Ma ei usu, et edastajatele omab tähtsust, kas nende programmi edastatakse tavapärasel või moodsal, mittetavapärasel moel.

Mis juhtub televisioonimaailmas praegu ja lähitulevikus?

Televisioon on rohkem kui televisioon. Varem oli see midagi, mida tegid professionaalid ja mida vaadati televisiooniaparaadist. Tänapäeval võivad seda luua eri inimesed, pole tähtsust, kui palju neid on, ja seda levitatakse nagu videot eri meetoditel. Ja vaadata võib kodus, teel olles, igal pool. Nii et televisioon on praeguses maailmas väga paindlik nähtus.

Televisioon on praeguses maailmas väga paindlik nähtus.

Kas Netflixi-laadsed kanalid on televisioon?

Netflix toodab ja levitab sisu inimestele vaatamiseks. Nii et selles mõttes on see muidugi televisioon.

Milliseid telesaateid võiksime me vaadata näiteks 20 aasta pärast?

Ma ei oska praegu isegi seda öelda, mida me vaatame kahe aasta pärast. Aga selge on see, et inimesed väljendavad väga kiiresti ja väga selgesti, mida nad ei taha vaadata. Nad lülitavad teleka välja või vahetavad kanalit. Mina isiklikult tahan vaadata saateid, mis peegeldavad igapäevaelu. Rääkides draamast, siis seal võib olla palju eri teemasid, mis lähevad korda paljudele.

Uudiste puhul tahavad inimesed teada, mis toimub maailmas ja kuidas see mõjutab nende igapäevaelu. See ei muutu praegu, kahe aasta pärast ja ilmselt isegi mitte kümne aasta jooksul.

Eestis on väga populaarne infotainment formaat – palju infot meelelahutuse sekka. Kas see formaat jääb kestma?

Et inimesed tahaksid telesaadet vaadata, peab seal olema rohkem kui ainult häda ja viletsus. Inimesi tuleb ette valmistada rasketeks ja erinevateks hetkedeks nende elus. On aegu, kui ma tahan ainult infot, ja on aegu, kui tahan meelelahutust.

Et teha info meelelahutuslikuks, nagu juhtub tõsielusarjades, ma ei pea seda pealetükkivaks, vaid vastupidi, väga meelelahutuslikuks ja huvitavaks – mõnikord. Ka meelelahutuse sees võib olla infot, nii et mina olen sellise formaadiga rahul ja olen kindel, et inimesed on veel palju aastaid rahul.

Kui sageli te ise televiisorit vaatate?

Mina vaatan televiisorit iga päev! Aga see, kuidas ma sellest osa saan, on väga erinev sellest, kuidas seda varem tehti. Ma ei vaata samu asju iga päev – õnneks on meil suurepärane valikuvabadus,  ka selles osas, kuidas ma midagi vaatan. Võin vaadata nii sülearvutist kui ka telefonist ja kodus telerist.

Võin vaadata nii sülearvutist kui ka telefonist ja kodus telerist.

Ajad on muutunud, me ei vaata enam televiisorit ainult õhtuti kodus ja ainult seda programmi, mida telekanalid meile pakuvad. Mina ei vaata televiisorit enam nii, ja ma arvan, et see trend süveneb tulevikus.

Kuidas te suhtute teleka saatel söömisse?

Mina teen seda kogu aeg! Kui mul on kõht tühi ja tahan huvitavat programmi vaadata, siis ma söön!

Mis tasandil saavad väikesed televisioonid koostööd teha?

Esimene väga tähtis asi on, et me vahetame informatsiooni. Väikestel televisioonidel ei ole alati võimalik ise igal pool kohal olla. Kolleegidega info ja teadmiste vahetamine annab võimaluse kiirem olla. Samuti saame teha ühiselt innovatiivseid treeninguid nii meie juhtidele kui ka instruktoritele.

 

CIRCOMi president Fernando Ojea rääkis, et on rahvusvahelised ja multinatsionaalsed platvormid ning vaatajad muutuvad järjest nõudlikemaks.

Kas teie kodukohas on kohalik televisioon?

Ma olen pärit Galiitsiast, mis on omaette piirkond, meil on isegi oma keel ja meil on seal ka televisioon. Kõik meie saated on galiitsia keeles. Meie keel on väga lähedane portugali keelele, aga pärast sajandeid eraldatust on need muutunud eri keelteks. Ma arvan, et midagi sarnast võis juhtuda ka eesti ja soome keelega. Me toodame galiitsia keeles nii draamasid kui ka uudistesaateid, igasugu meelelahutust, mida inimesed tahavad vaadata.

Mis mulje jätab teile Tallinna Televisioon?

Sattusin hotellis vaatama, ja tõepoolest, see, mida ma nägin, meeldis mulle. Ma arvan, et võite oma televisiooniga väga rahul olla. Aga järjest olulisemaks muutub see, et kohalikud telekanalid edastavad kohalikke uudiseid ning inimene saab täpselt selle, mida tal vaja on. Samas kaitsevad need kohalikku keelt ja kultuuri. Tänases maailmas on kohalik televisioon väga oluline.

 

Väikesed kanalid aitavad ka tulevikus kohalikku kultuuri hoida

Korraliku ja mitmekülgse sisu jaoks ei ole vaja üüratut eelarvet.

Kogu maailmas kulutatakse miljoneid ja miljoneid eurosid, et teha paremat ja põnevamat programmi. "See saab olema raske neile, kes toodavad lähitelevisiooni. See saab olema meie väljakutse," rääkis CIRCOM-i juhatuse liige David Lowen.

"Meie pakume inimestele programmi ja sisu, mida keegi teine ei suuda pakkuda – kogu selles infometsas pakume me neile oma kodukohaga seotud uudiseid. Ühtlasi teeme reklaami nende keelele, kultuurile, identiteedile. Meie roll on säilitada Euroopa erinevaid jooni ning omadusi. Ei maksa unustada, et kodanikud ka muudavad oma harjumusi kogu aeg. Me peame olema väga paindlikud, meie ees seisab väga intensiivne töö. Peame muutma oma struktuure, sest ajad on muutunud."

Väikeste kohalike telejaamade tulevik on Loweni kinnitusel  vastupidine sellele, mis on Netflix. "Netflixil on väga suur eelarve ja ta ei tee katsetki teenindada kohalikku kogukonda," ütles ta. "Mul ei ole kahtlustki, et kui inimesed vaatavad televisiooni, et siis nad tavaliselt tahavad osa saada programmist, mida Netflix suudab toota ja pakkuda.

Aga kui sa sööd iga päev sama toitu õhtusöögiks, näiteks terve aasta – inimestel saab isu täis! See on koht, kus tekib võimalus kohalikel või regionaaltelevisioonidel. Et nad oleksid võimelised pakkuma korralikku sisu, ei ole vaja ebanormaalselt suurt eelarvet, ja niimoodi saavad näiteks Netflix ja väikesed kohalikud televisioonid koos eksisteerida. Kohalikel televisioonidel on suur eelis ühendades inimesi, keda huvitavad sama regiooni asjad."

Laadimine...Laadimine...