Coop Panga juht Rink: riik aitab kriisi ajal ettevõtetel ellu jääda

"Kindlasti süstis ettevõtjatesse positiivsust riigi kiire reageerimine ja selge sõnum, et eelarvedefitsiiti ei kardeta," sõnas LHV majandusanalüütik Kristo Aab. "Riik väärib kiitust selle eest, et on astunud konkreetseid samme ja toetanud kriisis kannatada saanud ettevõtteid ning läbi selle ka tööhõivet ja inimeste toimetulekut," ütles Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink.

Pilt: Ilja Matusihis/ Foto on illustreeriv
Eesti

Coop Panga juht Rink: riik aitab kriisi ajal ettevõtetel ellu jääda

Enn Tosso

"Kindlasti süstis ettevõtjatesse positiivsust riigi kiire reageerimine ja selge sõnum, et eelarvedefitsiiti ei kardeta," sõnas LHV majandusanalüütik Kristo Aab. "Riik väärib kiitust selle eest, et on astunud konkreetseid samme ja toetanud kriisis kannatada saanud ettevõtteid ning läbi selle ka tööhõivet ja inimeste toimetulekut," ütles Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink.

Kui esmaspäeval avaldatud statistika järgi langes Eesti sisemajanduse koguprodukt teises kvartalis aastavõrdluses 6,9 protsenti, siis on see Rinki sõnul positiivne üllatus, sest Eesti Pank on prognoosinud, et Eesti majandus kahaneb sel aastal võrreldes eelneva aastaga 10% võrra ja tööpuudus jõuab aasta lõpuks 13 protsendini.

"Samas nendib ka Eesti Pank, et kriis ei ole veel möödas ja majanduse järgmiste kuude käekäigu kohta valitseb suur ebakindlus," sõnas ta.

Rinki sõnul on selge, et Covid-19 viiruse levik mõjutab tugevalt nii maailma kui ka Eesti majandust. Nagu statistikast avaldub, siis esimese kriisilaine mõjud on siiani olnud kõige tuntavamad turismi-, majutus-toitlustus- ning meelelahutussektoris ja kestvuskaupade müügile keskendunud ettevõtetes. Samas viitavad suurte ehitusettevõtete Merko ja Nordeconi teise kvartali head majandustulemused sellele, et koroonakriisi mõjud jõuavad nendeni pigem järgmisel aastal.

Kriisiks paremini valmis

Rinki sõnul on veel vara anda hinnangut, kuidas Eesti on kriisile reageerinud ja hakkama saanud, kuid kindlasti on nii Eesti inimesed, ettevõtted kui ka riik praegu majanduse languseks paremini valmis, kui oldi näiteks eelmise kriisi ajal 12 aastat tagasi.

"Meie jõukus on suurem: inimestel, ettevõtetel ja ka riigil on suuremad rahalised puhvrid kui varem," ütles ta. "Samuti on Eesti riigi, ettevõtete ja eraisikute laenukoormus mõistlik."

Rääkides pangandusest kui majanduse vereringest, siis see on pangajuhi sõnul  kapitaliga hästi kindlustatud. "Seega võib öelda, et seni on kõik muutunud oludega üsna kenasti hakkama saanud," kinnitas ta.

Rink hoiatas seejuures, et on väga raske ennustada,  milliseks kujuneb viiruse levik ja millised majandusolud see aasta teises pooles endaga kaasa toob. "Võimalik, et valitsus peab olema endiselt valmis majanduse toetamiseks, kui see vajalikuks osutub, ent samas tuleb jälgida ka seda, et toetused oleksid mõistikud, mitte pillavad," märkis ta. "Igas kriisis on kaotajaid ja ellu jäävad vaid tugevaimad ettevõtted. Igas kriisis tekib alati ka häid võimalusi kasvuks ja nende realiseerimine ei jää täna kindlasti kellelgi raha taha."

Viiruse teine laine mõjuks raskelt

Rink pidas  äärmiselt oluliseks, et iga inimene ja organisatsioon pingutaks selle nimel, et ära hoida ja pidurdada viiruse levikut. "Me kõik peame rakendama ennetavaid meetmeid, et hoida ära Covid-19 leviku kontrolli alt väljumine ja valitsuse poolt uute piirangute kehtestamine, sest on selge, et kevadel olnud piirangute taasrakendamisel saab majanduslangus olema veel suurem ja kindlasti pikemaajalisem," sõnas ta. "Eesti majandus elab selle küll üle, aga küsimus on, kui suured saavad olema kaotused – tegevuse lõpetanud ettevõtted ja finantsraskustesse jäänud pered."

LHV majandusanalüütik Kristo Aabi sõnul on juba mõnda aega tunda, et kevadised sünged prognoosid ei realiseeru täies mahus. "Esimesena andis sellest märku jaekaubanduse ootamatult tugev taastumine mais ja juunis," sõnas ta.

Aab osutas ka sellele, et eksportival sektoril läks kardetust kergemalt, sest Eesti peamisteks kaubanduspartneriteks on riigid, kus viiruse levik oli Euroopa kontekstis tagasihoidlik.

"Seetõttu oli ka kõikide suuremate kaubanduspartnerite majanduslangus teises kvartalis tunduvalt madalam kui Euroopas keskmiselt," märkis ta.

Rääkides Eesti majanduses suure osatähtsusega tööstuse ja ehituse käekäigust, ütles ta, et selle kohta on hetkel vara hinnangut anda, kuna sealsed tööprotsessid on pikema loomuga ja seetõttu võib kriis seal avalduda teistest hiljem. Ehituse tegevusala oli nimelt II kvartalis SKP statistika järgi kiireima lisandväärtuse kasvuga. Samas – mõni aeg varem avaldatud täpsemad andmed ehitusmahu kohta viitasid pigem siiski sektori kokku tõmbumisele. Töötlev tööstus kaotas aasta varasemaga võrreldes oma lisandväärtusest viiendiku.

"Kindlasti süstis ettevõtjatesse positiivsust riigi kiire reageerimine ja üsna selge sõnum, et eelarvedefitsiiti ei kardeta ning majanduse toetamiseks ollakse valmis ka suures mahus laenu võtma," sõnas Aab. Ta tõi positiivse poole pealt välja, et kui ka mõni välja töötatud abimeede ei käivitunud nii hästi kui loodetud, jõudis töötukassa poolt pakutud töötasu hüvitis ligikaudu 130 000 töötajani ning hoidis nende ostujõudu üleval. "Tänaseks on see meede läbi saanud ning on suur küsimus – kuidas käituvad ettevõtjad edasi? Usutavalt hakkab töötuse määr sügisel tõusma, ent kui kõrgele ta kokkuvõttes jõuab, sõltub ilmselt nii valitsuse uutest sammudest kui ka taas kasvama hakanud viiruse levikust," märkis majandusanalüütik Aab.

Sester: tulime viiruse esimese lainega toime

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester osutas, et kriis on tabanud ettevõtluses erinevaid sektoreid erinevalt. Ta viitas, et kui majutuse- ja toitlustuse tegevusalal oli näha suuremat langust ja vahepeal koguni turu täielikku ära kukkumist, siis ehitussektoriga on veel kõik suhteliselt hästi. "Ma julgen väita, et tänu Eesti inimeste, ettevõtete ja riigi ühisele pingutusele tulime koroonaviiruse esimese lainega suhteliselt hästi toime," sõnas ta.

Sester põhjendas oma väidet sellega, et majanduse toetamiseks võimaldas riik maksepuhkuseid ja maksusoodustusi ning 2,5 miljardi suuruse lisaeelarvega aitati säilitada töökohti ning seati alus uuteks täiendavateks investeeringuteks – näiteks  teedeehitus ja korterelamute renoveerimine.

Tema sõnul on oluline aspekt lennuliinide ja ühenduste küsimus. "Eesti peab pingutama selle nimel, et lennuliinid püsiksid avatuna. Lisaks veel Eesti ja Soome liikumisvõimaluste avatuna hoidmine, millega tegeleb aktiivselt meie välisminister," märkis ta.

Töökohtade säilimine on võtmeküsimus

Edasine sõltub Sesteri sõnul paljuski sellest, kuidas meie ja teised riigid uute nakkusjuhtumitega toime tulevad. "Viiruse teise lainega on seotud üks olulisemaid küsimusi, kas me suudame tagada majanduse toimimise ja töökohtade säilimise. Kevadel rakendatud palgameedet ei pruugi olla mõistlik taaskord alustada, sest nii pikaajalised turumoonutused ei aita Eesti majanduskeskkonnale kaasa," hoiatas ta.

Sesteri sõnul on lühiajalise majanduskahju vältimiseks oluline, et me suudaksime viiruskoldeid võimalikult ruttu märgata ning viiruse levikut kohe tõkestada.

"Eesti majanduse pikaajalise arengu ja taastumise kohalt on oluline, et suurem osa plaanitud rahalistest vahenditest nii Euroopa Liidu kui ka Eesti eelarvest läheks tuleviku- ja keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse. See on parim viis kuidas tagada Eesti majanduse konkurentsivõime pikemas perspektiivis," ütles majanduskomisjoni esimees Sester.

Laadimine...Laadimine...