Diana Ingerainen: Eesti perearstisüsteem on tormi äärel

"Meil on 30 nimistut ilma perearstita ja noori perearste ei tule juurde piisavalt palju, et tasakaalustada lahkujaid," nentis Järveotsa perearstikeskuse juhataja Diana Ingerainen, kelle sõnul muutub olukord perearstide keskmise vanuse tõttu lähema 10 aasta jooksul veelgi hullemaks. Murekohaks on ka perearstiabi kõikuv kvaliteet - 696 tuhat patsienti ei saa oma perearstilt isegi e-konsultatsiooni.

Pilt: Scanpix

Diana Ingerainen: Eesti perearstisüsteem on tormi äärel (3)

Triin Oja

"Meil on 30 nimistut ilma perearstita ja noori perearste ei tule juurde piisavalt palju, et tasakaalustada lahkujaid," nentis Järveotsa perearstikeskuse juhataja Diana Ingerainen, kelle sõnul muutub olukord perearstide keskmise vanuse tõttu lähema 10 aasta jooksul veelgi hullemaks. Murekohaks on ka perearstiabi kõikuv kvaliteet - 696 tuhat patsienti ei saa oma perearstilt isegi e-konsultatsiooni.

Järveotsa perearstikeskuse juhataja ja perearsti Diana Ingeraineni kinnitusel on perearstide vastuvõttude arv pidevalt kasvanud, kuid ravi järjepidevus sõltub paljuski sellest, kas inimene ise oma haiguste olemusest aru saab. "Meie inimesed ei oska täpselt öelda, mis haigused neil on - ütlevad, et kas arst teab või naine teab," nentis doktor Eesti Haigekassa ning Maailmapanga konverentsil peetud ettekandes.

Ingeraineni sõnul vajavad tervikpildi loomist nii patsient, kui temaga kokku puutuvad arstid, kuna ka ta ise on kokku puutunud sellega, et patsiendile ei tule perearsti vastuvõtul kõigi haiguste mainimine pähegi. "Mõned mu patsiendid ei teagi, et ka mina saan nende astmaravimi retsepte pikendada," tõi ta näite.

Perearste jääb üha vähemaks, kvaliteet on ebaühtlane

Eesti esmase tasandi tervishoiu suurimaks probleemiks peab Ingerainen seda, et perearste jääb üha vähemaks ning juurdekasv ei vasta patsientide arvule. "Oleme üsna tormi piiril, kuna meil on 30 nimistut ilma perearstita ja piisavalt perearste juurde ei tule, et tasakaalustada lahkujaid," nentis ta lisades, et suurem osa Eesti perearste on vanuses 55-64, mistõttu võib eeldada, et paljud neist lahkuvad töölt järgmise kümne aasta jooksul. Üpris suur hulk perearste on ka veel vanemad.

Probleem on päevakorral juba praegu - nimelt on Ingeraineni sõnul viimase kümne aastaga perearste poole vähemaks jäänud. "Kui alustasin jaoskonna arstina tööd oli elu nagu lill - üle koridori oli endokrinolog, teised eriarstid," kirjeldas ta. "Tänaseks on see kõik kadunud ja kadunud on ka hulk perearste. See on tõsiasi, mille peale peab mõtlema hakkama."

Murekohaks on Ingeraineni sõnul ka see, et perearstikeskuste teenus on piirkonniti väga kõikuva tasemega. "696 tuhat inimest ei saa oma perearstilt potentsiaalset e-konsultatsiooni, sest paljud arstid lihtsalt ei pakugi seda võimalust," märkis ta. "Eestis on 170 tuhat inimest, kes kuuluvad perearstikeskuse nimistusse, mis saab kvaliteedisüsteemis vaid 100 punkti."

Järveotsa perearstikeskus saab dr Ingeraineni sõnu aga näiteks 400 punkti. "Sellisel kujul ja selliste reeglitega tervishoiusüsteemi edasi korraldades ebavõrdus suureneb," tõdes ta.

Inimesed ei tea oma haiguseid

Maailmapangaga koostöös valminud ravi juhtimise pilootprojektis osalenud perearsti sõnul kasvab perearstide vastuvõttude arv pidevalt, kuid tekib küsimus, kas läbi kättesaadavuse inimeste tervis paraneb. "Tegeleme aina rohkem nohude fikseerimisega, mis on diagnooside top viie sees," tõdes Ingerainen. "Kas see on mõistlik? Kas oleme andnud inimestele õige ettekujutuse, milliste muredega peaks perearstikeskusesse pöörduma?"

"Kas meie tervis saab sellest paremaks, kui tegutsetakse vaid ühe probleemi osaga - kättesaadavusega," küsis Ingerainen.

Ingerainen tõi välja, et projekti käigus tööd fokusseeriti, juurde tuli taustatööd ning andmete otsimist - perearstil pole hetkel patsiendi tervikvaadet ning ülevaate saamine on aja- ja töömahukas. "Piinlik küll, aga praegusest terviseinfosüsteemist läheb kõigi vajalike andmete otsimiseks 20 minutit," sõnas ta.

Ingeraineni hinnangul annab projekt tervikpildi eelkõige inimesele endale: "Inimesed ei tea oma haiguseid. Oluline on selgitada haiguste olemust, selgitada, milliseid näitajaid ja miks jälgitakse." Perearst kinnitas, et ravi järjepidevus sõltub paljuski sellest, kuidas inimene mõistab selle otsest kasu oma tervisele.

Eesti Haigekassa ning Maailmapank korraldavad koostöös konverentsi 25.-26. oktoobril Tallinnas, Space X keskuses. Konverentsil tutvustatakse esimest korda raportit “Payment Systems Review”, mis annab ülevaate strateegilise ostmise arendamisest Eestis. Samuti antakse esmakordselt ülevaade Maailmapanga, Harvardi ülikooli teaduri ning Eesti perearstidega koostöös läbi viidud pilootprojekti tulemustest.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...