DIGIRIIK: Eestis on kodune internetiühendus praktiliselt kõigil lastega peredel

Statistikaameti teatel oli 2015. aasta esimeses kvartalis oli kodune internetiühendus praktiliselt kõikidel ehk 99 protsendil lastega leibkondadel ning enam kui kolmveerandil ehk 86 protsendil lasteta leibkondadest.

Pilt: Scanpix

DIGIRIIK: Eestis on kodune internetiühendus praktiliselt kõigil lastega peredel

Statistikaameti teatel oli 2015. aasta esimeses kvartalis oli kodune internetiühendus praktiliselt kõikidel ehk 99 protsendil lastega leibkondadel ning enam kui kolmveerandil ehk 86 protsendil lasteta leibkondadest.

Statistikaameti teatel kasvas 2015. aasta esimeses kvartalis koduse internetiühendusega leibkondade osatähtsus aastaga 5 protsendipunkti 88 protsendini, mullu oli see näitaja 83 protsenti, vahendas BNS.

Kodune internetiühendus oli praktiliselt kõikidel ehk 99 protsendil lastega leibkondadel ning enam kui kolmveerandil ehk 86 protsendil lasteta leibkondadest. Leibkonnad, kel kodune internetiühendus puudub, mainisid põhjustest kõige enam vajaduse või huvi puudumist, neid oli 70 protsenti. Ligi veerand leibkondadest tõi lisaks välja puuduliku internetikasutamise oskuse ning liiga kõrge seadmete hinna, vastavalt 26 ja 25 protsenti.

2015. aasta esimeses kvartalis kasutasid leibkonnad internetiühenduse liikidest endiselt valdavalt ehk 77 protsendi ulatuses juhtmega või juhtmevaba püsiühendust. Viimastel aastatel on suurenenud mobiilse interneti kasutamine: kui 2012. aastal oli kodus mobiilne internet kahel leibkonnal kümnest, siis 2015. aastal pooltel.

2015. aasta esimeses kvartalis kasutas arvutit ja internetti 88 protsenti 16–74-aastastest, mida on neli protsendipunkti rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Meeste seas on internetikasutajate osatähtsus kolm protsendipunkti kõrgem kui naiste seas. Vanuseti on interneti kasutamine populaarsem nooremate vanuserühmade hulgas. Vanuserühmiti suurenes 2015. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga internetikasutajate osatähtsus kõige enam 65–74-aastaste seas, kasv oli 10 protsendipunkti ja ulatus 54 protsendini. Digilõhe noorima ja vanima vanuserühma vahel vähenes 55 protsendilt 46 protsendile.

Levinuimad internetitegevused 16–74-aastaste internetikasutajate seas olid internetipanga kasutamine, seda 91 protsendil juhtudest. Samuti ajalehtede ja ajakirjade lugemine, mille näitaja oli samuti 91 protsenti. E-posti kasutamise tähtus oli 89 protsenti ning info otsimine toodete ja teenuste kohta 85 protsenti.

65 protsenti 16–74-aastastest arvutikasutajatest on viimase 12 kuu jooksul kasutanud tekstitöötlusprogramme, 54 protsenti tabelarvutusprogramme ja 51 protsenti paigaldanud programmi või rakenduse.

Kaupu või teenuseid ostis/tellis internetist viimase 12 kuu jooksul 59 protsenti 16–74-aastastest, mida on 10 protsendipunkti rohkem kui eelmisel aastal. Kõige enam osteti reisi- ja majutusteenuseid, kontserdi-, kino-, teatri- ja teisi pileteid ning rõivaid ja sporditarbeid.

10 ja enama hõivatuga Eesti ettevõtetest kasutab iga päev arvutit 98 protsenti ja internetti 97 protsenti. Valdavalt kasutatakse interneti püsiühendust, kuid 70 protsenti ettevõtteist kasutab töö eesmärgil ka mobiilset internetiühendust. Enam kui kolmveerandil 10 ja enama hõivatuga ettevõtetest on veebileht, mida kasutatakse valdavalt toodete või teenuste tutvustamiseks. 19 protsendil ettevõtetest on veebilehel olemas ka online-tellimise võimalus.

Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta teises kvartalis. 2005–2013 uuriti seda tööjõu-uuringu lisana, alates 2014. aastast iseseisva uuringuna.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib Statistikaamet 2001. aastast. 2015. aastal osales uuringus ligi 3000 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Laadimine...Laadimine...