Dmitri Jegorov: oleme väga pikka aega ülemaksustanud väikseid palku ja alamaksustanud kõrgeid palku

"Oleme väga pikka aega ülemaksustanud väikseid palku, väikest sissetulekut võrreldes Euroopa keskmisega, ja oleme alamaksustanud kõrgemaid palku," rääkis riigikogus rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov. Ta nentis, et maksusoodustused peavad jõudma nendeni, kellele nad mõeldud on. Ta tõi näiteks, et majutusteenuse maksusoodustusest 45% jõuab kõige rikkamate inimeste viiendikuni. Samas ravimi- ja meditsiinitehnika soodustus jaotub ühiskonnas ühtlaselt.

Pilt: Scanpix

Dmitri Jegorov: oleme väga pikka aega ülemaksustanud väikseid palku ja alamaksustanud kõrgeid palku (1)

Toimetaja: Moonika Tuul

"Oleme väga pikka aega ülemaksustanud väikseid palku, väikest sissetulekut võrreldes Euroopa keskmisega, ja oleme alamaksustanud kõrgemaid palku," rääkis riigikogus rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov. Ta nentis, et maksusoodustused peavad jõudma nendeni, kellele nad mõeldud on. Ta tõi näiteks, et majutusteenuse maksusoodustusest 45% jõuab kõige rikkamate inimeste viiendikuni. Samas ravimi- ja meditsiinitehnika soodustus jaotub ühiskonnas ühtlaselt.

Tänasel täiskogu istungil peeti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Maksusüsteem – kaos või kaalutlus" arutelu. Ettekandjad rõhutasid selge, stabiilse ja ettevõtlust toetava maksusüsteemi tähtsust.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov rääkis, et järgmise aasta maksukoormuse prognoos on 33,6% sisemajanduse kogutoodangust ning Euroopas ongi maksukoormus pigem kõrge.

Tööjõud pole Eestis Euroopa kohta kõrgelt maksustatud

"Ja mis puutub tööjõu maksukoormusesse, siis erinevalt laialt levinud müütidest, nagu oleks meie tööjõu maksukoormus ülemäära kõrge, siis tegelikult see kõrge ei ole, me oleme Euroopas üsna keskel, 15. kohal 28 liikmesriigi seas," rääkis Jegorov.

"Meie maksukoormus tööjõu osas on kümnendiku võrra väiksem kui Euroopa keskmine. Nii et selles mõttes ei ole siin tõesti alust väita, et Eesti maksukoormus, tööjõu maksukoormus on liiga kõrge. Muidugi ei tasu unustada, et me elamegi maailmajaos, kus maksukoormus tervikuna ehk siis Euroopas on ülejäänud maailmast kõrgem. Ja see on terve Euroopa konkurentsivõimelisuse küsimus."

Tulumaksuvaba miinimum aitab madalapalgalisi

Jegorov märkis, et oluline on vaadata ka seda, kuidas maksukoormus jaotub palgaskaala erinevate otste vahel. "Oleme väga pikka aega ülemaksustanud väikseid palku, väikest sissetulekut võrreldes Euroopa keskmisega, ja oleme alamaksustanud kõrgemaid palku, täpselt samamoodi võrreldes ülejäänud Euroopaga. Nüüd madalama palga otsa probleem on lahendatud, taseme mõttes. Iseasi, kas kõigile meeldib see lahendusviis, mis meil praegu kehtib. Kõrgemad palgad on meil maksustatud vägagi konkurentsivõimeliselt ja seal probleeme ei ole," sõnas ta ja lisas, et see on ka üks põhjus, miks eksperdid on alati suutnud vastu vaielda ka sotsiaalmaksulae sisseseadmisele.

"Meil on olemas väga kõnekas Läti kogemus, kus sotsiaalmaksu lagi kehtis kaks aastat, viis välja väga palju raha, aga ei ole toonud mitte ühtegi kõrgepalgalist töökohta juurde."

Ravimite soodustus jõuab õigete inimesteni

Jegorov tõstatas küsimuse maksusoodustuste efektiivsusest. "Siin on üks graafik Praxise uuringust, ma tooksin välja võib-olla ühe soodustuse – seesama majutusteenus, millest on räägitud. 45% sellest maksusoodustusest maandub 20% ehk viiendiku kõige rikkamatest. See on see, kuidas me hindame maksusoodustuste efektiivsust – kas nad jõuavad nendeni, kellele nad mõeldud on. Ja selle graafiku alusel võib öelda, et Eestis on olemas üks väga efektiivne maksusoodustus, see on ravimi- ja meditsiinitehnika soodustus, sest see jaotub ühiskonnas ühtlaselt."

Ligi soovib madalamat tööjõu maksustamist

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi rääkis oma ettekandes, et maksusüsteemi muutmise taga peab olema soov tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet. "Astmeline tulumaks kindlasti on tee vales suunas, kuna maksustab kõrgemalt sellist tööd, mida me juurde tahame, ja odavamalt seda tööd, mida me tegelikult ei igatse ehk madalapalgalist majandust," ütles Ligi. Ta lisas, et edaspidi tuleks kaaluda, kuidas vähendada tööjõu maksukoormust.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani sõnul soovivad ettevõtjad lihtsat ja selget maksusüsteemi, mis oleks arusaadav kõigile ja mille halduskulud oleksid võimalikult madalad. "Maksusüsteem ei tohi pärssida tulu teenimist ega ettevõtlikkust. Maksumaksjaid tuleb kohelda võrdselt, loomata kellelegi põhjendamatuid eeliseid, soodustamata turumoonutusi ning baas, millelt maksu kogutakse, peab olema võimalikult lai," ütles Luman.

Majanduskasv peab jõudma kõigini

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov märkis, et usk maksupoliitika kõikvõimsusesse on alusetu. Enne maksumuudatustega probleemi lahendama asumist tuleks tema sõnul veenduda, kas tegu on kõige tõhusama lahendusviisiga. Jegorov lisas, et maksusüsteemi stabiilsus on väärtus omaette. "See loob kindluse, see toob investeeringud. Ja head maksud takistavad majanduskasvu kõige vähem, kuid majanduskasv peab jõudma kõigini."

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin (KE), Eiki Nestor (SDE), Enn Meri (EVA), Sven Sester (I), Maris Lauri (REF), Marika Tuus-Laul (KE), Taavi Rõivas (REF), Jürgen Ligi (REF), Aivar Sõerd (REF) ja Peeter Ernits.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (695 SE) muudetakse seniste vahendite jaotust, mitte aga riigieelarve mahtu. Iga ministeerium esitas oma valitsemisala puudutavad ettepanekud, kuhu oleks veel sel aastal tarvis vahendeid suunata. Kokku on eelarves 53 muudatust.

Täiskogu tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (699 SE) esimene lugemine. Eelnõuga tahetakse kehtestada intensiivselt gaasi tarbivatele ettevõtjatele maagaasi soodusaktsiisimäär, mis on 11,30 eurot 1000 m3 kohta. Eelnõu esimene lugemine jätkub homsel täiskogu istungil.

Kolmapäevasele istungile lükkus tööaja lõppemise tõttu ka sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) esimene lugemine. Eelnõu võimaldab vahetada terviseandmeid piiriüleselt digitaalselt. See puudutab nii raviandmeid kui ka retsepte.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...