Doktor Novak: valvekliinikud leevendaksid EMO-de ülekoormust

"EMO uksest patsiendi tagasi saatmine on praegu väga problemaatiline, kuna hetkel meie seadused ütlevad, et patsiendil on õigus pöörduda sinna, kuhu tahab," rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO keskuse juhataja doktor Vassili Novak, kelle sõnul võiks luua valvekliinikud, mis oleksid jaotatud linnaosade kaupa. „Peamine on see, et abi oleks kodu lähedal, et inimene ei ootaks kogu Tallinnast tulnud patsientidega ühisjärjekorras."

Pilt: Scanpix
Eesti

Doktor Novak: valvekliinikud leevendaksid EMO-de ülekoormust (3)

Sandra Lepik

"EMO uksest patsiendi tagasi saatmine on praegu väga problemaatiline, kuna hetkel meie seadused ütlevad, et patsiendil on õigus pöörduda sinna, kuhu tahab," rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO keskuse juhataja doktor Vassili Novak, kelle sõnul võiks luua valvekliinikud, mis oleksid jaotatud linnaosade kaupa. „Peamine on see, et abi oleks kodu lähedal, et inimene ei ootaks kogu Tallinnast tulnud patsientidega ühisjärjekorras."

Patsiendid pettuvad EMO-sse tulles, kui nad ei saa kohe uuringutele või kitsaspetsialisti konsultatsioonile, mida tegelikult ootasid, nentisPõhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) ülemarst ja EMO keskuse juhataja doktor Vassili Novak Kuku raadio saates "Patsiendiminutid".

"Ma olen nõus, et olukorras, kus järjekorrad on pikad, ei suuda mõnikord inimesed oodata oma probleemiga nii kaua," rääkis Novak. Näiteks kui perearst on leidnud kopsupildilt kahtlase koha ja talle määrati spetsialisti konsultatsioon, ei suuda inimene sellise teadmisega kaks kuud järjekorras oodata. Sellises olukorras hakkavad murelikud patsiendid otsima alternatiivset teed. 

Valvekliinik kodu lähedale

Ühe alternatiivina kaalutakse valvekliinikute loomist. Novaki sõnul tuleks need jaotada linnaosade kaupa, mitte ühendada need EMO-ga või haiglaga. "Regiooniti on see erinev, sest näiteks Tartus ongi ainult üks haigla, kuid Tallinnas vähemalt kolm haiglat." 

"Oluline on, et patsiendil oleks käeulatuses arstiabi punkt, mis oleks mehitatud kasvõi üldarstiga, millel oleks kasutada diagnostiline ressurss kiireks diferentseerimiseks, kas haige vajab täpsemat uurimist või piisab valuvaigistist," selgitas Novak, milline strateegia töötaks. Kui valvekeskusesse tulnud patsiendil tuvastatakse tõsine probleem, tuleks kiirabi järgi ja viiks patsiendi haiglasse. 

EMO-s on arstidel väga keeruline otsustada, kas patsient vajab erakorralist abi või võib ta koju saata. "Haiglas on valvearstidel väga raske piirata oma diagnostilist võimekust ainult ülevaatamisega, kuna haigla on suur ja diagnostika käepärast," rääkis Novak, et arstid kasutavad olemasolevaid võimalusi maksimaalselt, tuvastamaks tõsisemaid probleeme. 

See on ka põhjus, miks EMO-s on raviarve kallim kui perearstikeskuses. 

"Mina ei näe, et sellist patsiendikäsitlust peaks haiglaarstil takistama. Siiski ei suuda me laiemalt võttes olemasoleva ressursiga absoluutselt kõiki patsiente iga haiguse suhtes üle kontrollida." 

Selle probleemi jaoks on loodud etapilisus, kus esmalt filtreeritakse täiendavat uuringut vajavad patsiendid perearsti või valvearsti poolt. Selles etapis langevad välja umbes pooled patsiendid. Vajadusel tehakse kiirtestid ja laboritestid. Kui tulemused on kahtlased, liigutakse teiseks edasi EMO-sse või kardioloogia osakonda. 

"EMO uksest patsiendi tagasi saatmine on praegu väga problemaatiline, kuna hetkel meie seadused ütlevad, et patsiendil on õigus pöörduda sinna, kuhu tahab," rääkis Novak, et EMO-s peab patsiendi üle vaatama või vähemalt reaalsel tasandil probleemi ära kuulama. Kui patsient ei vaja käsitlust EMO-s, pakutakse talle alternatiive. 

"Kui patsient nõuab arstivisiiti, ei saa me talle ära öelda. Loomulikult võib ooteaeg olla pikk ja tema ootus uuringutele ja kõiksuguste kitsa eriala spetsialistidele ei realiseeru," märkis Novak. 

Patsient võib pöörduda lihtsalt järgmisesse EMO-sse

"Kahjuks peame tõdema, et ka meie ei saa inimest alati aidata ja siis ta läheb uuele ringile ja tihti pöördub juba järgmisesse haiglasse EMO kaudu," selgitas Novak, et EMO-sse tulnute hulgas on ka neid, kellel on reaalselt haigus ja kellega tuleks tegeleda, kuid mitte elu ja surma küsimusena. 

"Sellistel juhtudel ei saa tegelikult lükata probleemi edasi pikemaks ajaks, vaid tuleb käivitada diagnostiline protsess. On ka juhtumeid, kus arstid ei tuvastagi haigust, kuid probleem kestab juba pikemat aega ning hakkab juba patsiendi igapäevaelu segama," rääkis Novak, et sellistel juhtudel on mõistetav, et abivõimalust otsitakse just EMO-st. "Sellistele patsientidele ei paku meie praegune süsteem head lahendust," tõdes Novak. 

Sellise süsteemi jätkamine ei ole odavam kui valvekliinikute loomine. "Julgen öelda, et haigla juures ei ole selliste patsientide käsitlus odav. Valvekliinikus oleks abi kindlasti kulutõhusam, kuid peamine on see, et abi oleks kodu lähedal, et inimene ei ootaks kogu Tallinnast tulnud patsientidega ühisjärjekorras," rääkis Novak, et see kiirendaks üldarstini pääsemise võimalust, kuna pooled patsiendid vajavad ainult nõustamist. 

Perearste ei saa süüdistada

"Ma tahan öelda, et perearstid on praegu tohutult koormatud. Ma pean neist lugu, kuna nad teevad maksimumi ja öelda, et kuulge, teil on veel tegemata tööd, ei ole võimalik," täpsustas Novak, et sellised perearstikesused on enamuses. "Mina küll erakorralise meditsiini arstina ei ütle, et see on perearstide tegemata töö."

Küll aga pole mõtet luua valvekliinikuid, mida ei ole võimalik mehitada või millele ei ole võimalik anda piisavalt diagnostilist ressurssi. "Siin seisamegi probleemi ees. Me võime luua igasuguseid plaane, kuid peame arvestama, mis on meie reaalne ressurss."

Eestis on tänavu pererarstita või tervisekindlustuseta umbes 18 000 inimest. "Inimesed ei tea, et nad tegelikult võivad pöörduda oma perearsti juurde isegi siis, kui neil ei ole kehtivat haigekassat. Sellisel juhul maksaksid nad teenuse eest ise," rääkis Novak.

EMO-sse saab pöörduda tasuta, kuigi Haigekassa kontrollib arveid korralikult ja põhjendamatu arve lükkab tagasi. "Kui kindlustamata patsient tuleb EMO-sse ja me vaatame ta üle ja anname nõu, siis need arved jäävad maksmata, kuna tegu ei olnud erakorralise juhtumiga. Loomulikult kui on vaja näiteks haava õmmelda, on tegu erakorralise situatsiooniga."

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...