Ealine diskrimineerimine tööturul: 60-aastane naine kaebas kohtusse Tartu Linnavalitsuse

Magistrikraadiga Merike Kaunissaare kandideeris eelmisel aastal tööle Tartu linnavalitsusse. Hoolimata pikast erialasest töökogemusest, mis nähtus CV-st, põhjalikust motivatsioonikirjast ja omandamisel doktorikraadist, ei kutsutud Kaunissaaret isegi vestlusele. 60- aastane naine kahtlustab ealist diskrimineerimist ning on Tartu Linnavalitsuse segase värbamisprotsessi tõttu Eesti Inimõiguste Keskuse abil kohtusse kaevanud.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv foto
Eesti

Ealine diskrimineerimine tööturul: 60-aastane naine kaebas kohtusse Tartu Linnavalitsuse

Toimetaja: Moonika Tuul

Magistrikraadiga Merike Kaunissaare kandideeris eelmisel aastal tööle Tartu linnavalitsusse. Hoolimata pikast erialasest töökogemusest, mis nähtus CV-st, põhjalikust motivatsioonikirjast ja omandamisel doktorikraadist, ei kutsutud Kaunissaaret isegi vestlusele. 60- aastane naine kahtlustab ealist diskrimineerimist ning on Tartu Linnavalitsuse segase värbamisprotsessi tõttu Eesti Inimõiguste Keskuse abil kohtusse kaevanud.

Merike Kaunissaare kandideeris 2018. aasta aprillis Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonda linnakujunduse vanemspetsialisti tähtajalisele teenistuskohale. Mais sai Kaunissaare Linnavalitsusest lühivastuse, milles teavitati, et ta ei osutunud valituks. Seejärel palus naine täpsemat teavet ning tuua esile punktid, mille osas ta ei kvalifitseerunud.

Juunis sai Kaunissaare vastuse personalispetsialistilt, kus konkreetset vastust tema küsimusele ei antud.

Vestlusele ei kutsutud

LV vastas, et konkursile esitas kandideerimisavalduse mitu tugevat kandidaati, kuid pakkumises oli üks koht. "Vestlusele valiti kandidaadid avaldusele lisatud sisuka ja köitva motivatsioonikirja, elulookirjelduse ning kuulutuses välja toodud eelduste põhjal. Lõpliku valiku tegemisel lähtusime lisaks ka tööintervjuust. Kõige eelneva koosmõjus selgus meie jaoks sobivaim kandidaat, kellele tegime ka koostööpakkumise."

Naine kahtlustas, et kandidatuur jäeti kõrvale vanuse tõttu ja esitas päringu ka võrdõigusvolinikule. Juunis uuris ta, miks teda intervjuule ei kutsutud. Linnavalitsus märkis, et teda ei peetud vajalikuks vestlusele kutsuda, kuna ta esitas põhjaliku motivatsioonikirja, ta teadustöö on oluliselt laiem kui teistel ning ta on oma seisukohti avaldanud arvamusartiklites.

Lõplikku valikut tehes tugineti väidetavalt kandidaatide väljendatud arusaamadele linnakujunduse valdkonnas. Kaebajale ei antud aga võimalust väljendada oma ideid linnakujunduse valdkonnas võrdselt teiste kandidaatidega, kuna teda vestlusele ei kutsutud. Hiljem aga väideti, et vestlusele kutsuti põhjaliku motivatsioonikirja alusel. Nii jäi mulje segasest ja ebaõiglasest värbamisprotsessist.

Kohustus tagada võrdne kohtlemine

Juhtumiga tegeleb Eesti Inimõiguste Keskuse toel jurist Merle Labrant NVV õigusbüroost. "Värbamisprotsessid peavad igas etapis välistama igasuguse diskrimineerimise vanuse alusel, olema läbipaistvad ning ausad. Diskrimineerimine loob pinnase ebaausaks konkurentsiks ning inimõiguste rikkumiseks, " märgib Albrant.

Kaunissaare pöördus ka Õiguskantsleri poole, kellelt sai vastuse, kus kinnitati avaliku sektori asutuse kohustust tagada töö- ja värbamisprotsessid, mille tulemusena leitakse parim töötaja.

"On avalikes huvides, et avalikke ameteid täidaksid võimalikult kompetentsed isikud. Seetõttu tuleb ametnikuks nimetada isik, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused võimaldaksid teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil (nn parima printsiip). Ametikohale asumise ettepanek tehakse kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele (ATS § 18 lg 3)," märkis Õiguskantsler ametlikus vastuses.

Albranti sõnul oli esimeseks küsimuseks selle juhtumiga tutvudes, kas diskrimineerimine toimus teadlikult või teadmatusest. "Kui teadmatusest, siis kohaliku omavalitsuse teadmatus võrdse kohtlemise valdkonnas ei ole vabandatav ega lubatav. Kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus tagada võrdne kohtlemine ning minu hinnangul ka lisaks moraalne kohustus anda positiivset eeskuju võrdse kohtlemise edendamisel."  

Ealine diskrimineerimine on Eestis levinud probleem

Kaunissaare soovib juhtumiga pöörata tähelepanu kogenud inimeste kõrvalejätmisele tööturul. "Näen enda ümber pidevalt, et minuealistele avaldatakse survet. "Mine parem ise ära, noored tahavad ka seda ametit pidada!" Üle 50-aastast ei hakata mitmetes kohtades töölevõtul kaalumagi - tema kvalifikatsioon on aegunud ja kogemused ei maksa midagi. Eesti on õigusriik ametliku tööeaga 65 eluaastat ja enamik inimesi on ses vanuses täie töövõime juures. Erapooliku ja eelarvamuslikult kallutatud omavoliga ei saa leppida."

Kari Käsper Eesti Inimõiguste Keskusest on seisukohal, et olenemata vanusest, tuleb värbamisel teha valik ainult pädevuse ja oskuste järgi, mitte eelarvamustest lähtuvalt.

"Diskrimineerimisest kaotavad kõik: inimese enda väärikus, tööandja, kuna ta ei saa endale pädevaimat töötajat ning lõpuks ühiskond, kuna inimesed ei saa töötada seal, kus nende võimed kõige paremini realiseeruvad."

Avalik sektor olgu eeskujuks

Igasugune diskrimineerimine töökohal on lubamatu ja kahetsusväärne. Sel teemal peaksid avaliku sektori asutused olema heaks eeskujuks ning lähtuma kõigis oma protseduurides võrdse kohtlemise ja inimõiguste põhimõtetest.

Eestis on tehtud mitmeid põhjalikke tööjõu uuringuid ja on selgunud, et sagedamini kannatavad ebavõrdse kohtlemise all nooremad (15-19 aastased) ja töötajad vanuses 50+aastat. Seda näitas ka 2018 Eesti Inimõiguste Keskuse poolt tellitud ja Avatud Ühiskonna Instituudi poolt teostatud uuring. Uuringu tulemuste kohaselt oli levinuim põhjus, mis võib esile kutsuda ebavõrdset kohtlemist tööl, vanus. Stereotüüpne mõtlemine annab tugeva baasi ja motivatsiooni vanemaealise töötajaskonna tõrjumiseks ja ealiseks diskrimineerimiseks.

Laadimine...Laadimine...