EAS: turistid jätsid mullu Eestisse ligi 1,4 miljardi eurot

Kuigi 2018 ja 2019 kahe kuu võrdluses ööbis Eestis majutusettevõtetes Soome turiste 83 000 ehk 8% vähem, siis veebruari statistilised andmed näitavad, et Tallinnas soomlaste langust ei olnud, nende arv jäi samale tasemele.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

EAS: turistid jätsid mullu Eestisse ligi 1,4 miljardi eurot

Meelis Piller

Kuigi 2018 ja 2019 kahe kuu võrdluses ööbis Eestis majutusettevõtetes Soome turiste 83 000 ehk 8% vähem, siis veebruari statistilised andmed näitavad, et Tallinnas soomlaste langust ei olnud, nende arv jäi samale tasemele.

Kuigi mõned fakte omatahtsi kasutavad tegelased püüavad väita vastupidist, on kaks viimast aastat olnud turism Eestis rekordilisel tõusuteel.

Hiljuti pälvis tuntud eestivaenuliku soomlasest ajakirjaniku Sami Lotila kirjutis Eesti turismi allakäigu kohta tema Eestis elavate kaasmaalaste suure pahameele. 11 soomlasest kultuuritegelast allkirjastas vastulause, milles lükkavad ümber Lotila "Faktid".

Hiljuti avaldas näiteks Italehti Lotila üllitise kümnest põhjusest, miks soomlased on Eesti hüljanud.

EASi turismiarenduskeskuse kommunikatsioonijuhi Piret Malvi räägib, et kuigi 2018 ja 2019 kahe kuu võrdluses ööbis Eestis majutusettevõtetes Soome turiste 83 000 ehk 8% vähem, siis veebruari statistilised andmed näitavad, et Tallinnas soomlaste langust ei olnud, nende arv jäi samale tasemele.

"Soome turistide koguarvu langus võib olla aga hoopis väiksem, sest lisanduvad üüripindadel ööbijad ning ühepäevakülastajad, kelle kohta saabuvad andmed alles maikuus – mobiilpositsioneerimise statistika," selgitas Malvi.

Rekordid nii sise- kui välisturismis

"Siseturistide ööbimised jõudsid möödunud aastal kuuendat aastat ja välisturistide ööbimised kolmandat aastat järjest uue rekordini," rääkis EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli. "Eesti Panga andmetel tarbisid väliskülastajad mullu Eestis kaupu ja teenuseid hinnanguliselt 1,4 miljardi euro eest, mida oli 3% enam kui 2017. aastal."

Majutusstatistika on tegelikult keeruline valdkond – esmajärjekorras saab kätte ööbimised ametlikes majutusettevõtete. Majutusstatistika ei sisalda aga suurt osa jagamismajandusest – näiteks Airbnb osa üldisest majutusest lisab kogu statistikale veel 10-12%. Teadaolevalt kasvas Airbnb kaudu broneeritud ööde arv mullu 37%. Ööbimise statistika ei sisalda ööbimist tasuta pindadel, kuid samas sisaldab sõjaväelist rotatsiooni. Lastega perede seas on populaarsed üüripinnad.

Kui arvestada lisaks välisresidentide makseid Eesti reisitranspordifirmadele, prognoosib EAS peagi turismiteenuste ekspordi jõudmist 1,98 miljardi euroni. "See tähendab, et turism mõjutab täna oluliselt kõiki Eesti majandusnäitajaid, muu hulgas eksporti ja investeeringuid, tööhõivet ja piirkondade arengut," rääkis Sameli. Statistikaameti andmetel ulatub turismi osa SKP-s juba 8%ni.

"Trendide kohta võib öelda, et soomlased tarbivad Eestis meelsasti kõrge kvaliteediga kaupu ja teenuseid – kui nende arv mullu vähenes, siis nende kulutused Eestis ometigi kasvasid 2%," selgitas Malvi. "Samuti on Eesti võitnud järjepidevalt juurde külastajaid kaugematelt turgudelt ehk kui veel 2010. aastal langes Soome arvele 35%, siis mullu 23% ööbimistest."

EAS rõhub lennundusele

2018. aasta suvehooajal vähenes Tallinna-Helsingi laevaliini teenindanud laevade arv. Lotila tõi oma statistikas osavalt välja just selle perioodi, mil mõned Tallinn-Helsingi liinil sõitvad laevad olid remondis. Mullu suvel ei olnud käigus Linda Line’i katamaraane, mis 2017. aastal sõitsid 31. märtsist 26. novembrini ja Viking Line’i kiirkatamaraani Viking FSTR, mis aasta varem sõitis 10. aprillist 16. oktoobrini.

"Kindlasti mõjutas see nõudlust negatiivselt, kuna liinilt lahkusid kõige kiiremad, alla kahe tunni sõitnud laevad," täpsustas Malvi. "2017 sõitis nendega kokku ühes suunas umbes 278 000 reisijat ehk ligi 6% kõigist Tallinnast Helsingisse sõitnud 4,5 miljonist reisijast. Helsingi sadama andmetel sõitis möödunud aastal Tallinnast Helsingisse 4,42 mln reisijat, mis on 1,8% ehk 82 800 võrra vähem kui 2017."

Kõik need arvud näitavad ühe suuna reisijaid sõltumata elukohariigist. "Seega langes Tallinna-Helsingi liini laevareisijate arv tunduvalt vähem kui oli reisijaid liinilt lahkunud laevadel. See tähendab, et  laevafirmad on suutnud need asendada teiste kliendisegmentidega – näiteks on kasvanud Aasiast ja USAst pärit laevareisijate arv," rääkis Malvi.

EAS loeb väga oluliseks lennuliinide valdkonda, sest näiteks 100 000 täiendava lennureisija lisandumine toob majandusele ligi 9 miljonit eurot lisatulu aastas. Turismi kontekstis kulutab Eestisse lennukiga saabunud inimene pea poole rohkem kui keskmine turist. Hiljuti ameti maha pannud Tallinna Lennujaama endine juht Piret Mürk Dubout on öelnud, et Eesti on lennunduse kontekstis perifeerne maa. EAS töötab väga tihedalt koos lennujaamaga, eriti Saksa ja UK suunal. "Lennujaam prognoosib 2019. aastal istekohtade arvu kasvuks 3-4% ja reisijate arvu kasvu +5-6%," rääkis Sameli.

Laadimine...Laadimine...