Eduard Vilde muuseumis pakutakse vaadata kirjandusest sündinud moekunsti

Kuni 31. maini saab Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis vaadata Eestis ainulaadset näitust "Kõik mis tuleb, tuleb sellepärast, mis on olnud.", kus moekunstnikud on oma töödes ühendanud ühte tervikusse moekunsti, kirjanikud ja nende loomingu, möödunud aja ja tänapäeva.

Pilt: Scanpix

Eduard Vilde muuseumis pakutakse vaadata kirjandusest sündinud moekunsti

Kuni 31. maini saab Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis vaadata Eestis ainulaadset näitust "Kõik mis tuleb, tuleb sellepärast, mis on olnud.", kus moekunstnikud on oma töödes ühendanud ühte tervikusse moekunsti, kirjanikud ja nende loomingu, möödunud aja ja tänapäeva.

"Näituse eksponaatide loomisel on osalevad moekunstnikud lähtunud oma lemmikautoritest ja nende loomingust, interpreteerides lemmikautoriga seonduvat stiili kaasaegse rõivakunsti keeles," selgitas eksponaatide saamislugu moekunstnik ja Eesti moekunstnike ühenduse juhataja Anu Hint.

"Teema paremaks lahtimõtestamiseks on disainitud rõivastele juurde lisatud moejoonistus koos samalt autorilt valitud aega käsitleva tsitaadiga. Vaatajatele pakutakse võimalust võrrelda omavahel erinevate ajastute loojate mõtte- ja moevälgatusi. Inspiratsiooni on saadud alates Kristiina Ehini luulest ja lõpetades Haruki Murakami loominguga."

Kirjanduslik moenäitus on tegelikult Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitnäitus ja sellel osaleb kokku 12 moekunstnikku. Seitse moekunstnikku on esitanud näitusel oma ajastuid ühendava mõttelennu ka konkreetse rõivaeseme kujul, mis muudab moekunstnike idee nähtavamaks ja kergemini mõistetavaks. Teised moekunstnikud on piirdunud moejoonistega ja lemmikautori tsitaadiga. Näiteks Katre Arula loodud Marie Underi püstkraega valge kleit näib esmapilgul pärinevat Ants Laikmaa maalilt ja kindlasti on moekunstnik maalist ka inspiratsiooni saanud, kuid lähemal vaatlemisel võib veenduda, et tegemist ei ole maalil nähtava kleidi koopiaga, vaid kaasaegse rõivaesemega. "Autor on lisanud sellele kleidile endaleiutatud autoritehnikas lillemotiivid, sidudes sel viisil uue ja vana," selgitas moekunstnik Hint.

Talle endale meeldib näitusel välja pandud taiestest kõige rohkem Liivika Põvat Strausi töö. "Põvat on kasutanud Jaapanist saadetud kimono voodrijääke, mis kimonote taaskasutamise workshopis üle jäid," rääkis Hint. "Rooste oli siidvoodri aastakümnete jooksul toredasti ära kaunistanud."

Oma töö pühendas ta Oscar Wilde’i "Dorian Gray portreele" , kus suurt rolli mängivad inimese eetilised valikud. Raamatus on oluliseks tegelaseks samuti Aeg, mille eest pole võimalik põgeneda ja mis toob tõe varem või hiljem nähtavale."

Ka Hindi enda töö on saanud inspiratsiooni kimonost ja jaapani kirjanikust Haruki Murakamist. "Leidsin tema raamatust peatüki, mille pealkiri on "Nullpunkt"," meenutas Hint oma eksponaadi saamislugu. "Minu töö kujutab raamatu nimikangelase jõudmist pärast edukat karjääri tagasi nullpunkti, kus ta on kaotanud kõik elus saavutatu ja tunneb ennast vabanenuna. Kasutan näitusel Jaapani puuvillast kimonod, mis peaks ideaalis olema kulunud välimusega, et haakuda Murakami peategelase eluteega. Väsinud ja kortsus kimono sümboliseerib kurba elutee lõppu, kägistav tehislillede kobar kaelapiirkonnas aga kurnavaid täiuseotsinguid."

Laadimine...Laadimine...