Eero Naaber: merenduse jalule saamiseks tuleb luua kaldasektori töökohti

"On tõestatud, et laevad riigi lipu all genereerivad sama riigi territooriumil ka töökohti. Sellest tulenevalt on Euroopas sisse viidud riigiabi meetmed laevandusele, mida usinalt ka kasutatakse," sõnas Veeteede Ameti merendusvaldkonna muudatustepaketi töögrupi juht Eero Naaber.

Pilt: Scanpix

Eero Naaber: merenduse jalule saamiseks tuleb luua kaldasektori töökohti

"On tõestatud, et laevad riigi lipu all genereerivad sama riigi territooriumil ka töökohti. Sellest tulenevalt on Euroopas sisse viidud riigiabi meetmed laevandusele, mida usinalt ka kasutatakse," sõnas Veeteede Ameti merendusvaldkonna muudatustepaketi töögrupi juht Eero Naaber.

Naaber rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund. Kaubalaevad Eesti lipu alla", et Euroopa riigid on vähendanud oma laevadel sõitvate meremeeste maksumäärasid ning kehtestanud tonnaažimaksu süsteemi, mis on alternatiiv ettevõtjate tavapärasele tulumaksustamisele.  "Seda on tehtud selleks, et hoida laevu riigi lipu all, kaldatöökohti ja oskusteabe säilimist riigis. Loetletu kadumisel on neid tagasi saada väga raske. Eestis on kaldatöökohad osaliselt kadunud ja oleme n-ö viimase piiri peal, ent protsessi saab veel ümber keerata."

Veeteede Amet on seadnud oma eesmärgiks kaldasektori töökohtade loomise, milleks on aga vaja saada teatud hulk laevu Eesti lipu alla. Sellele tegevusele on suunatud ka valitsuse fookus.  "Ettepanekutena on arutlusel elektrooniline laevaregister ja e-residentsusepõhine ligipääs laevaregistrile üle kogu maailma. Sealtkaudu laekuksid meile registritasud, laeva meeskonnaliikmete tööjõumaksud, suurendaksime e-residentide ringi ja parandaksime Eesti kui mereriigi mainet. Viimane on kõige tähtsam, kui tahame luua kaldatöökohti. Näiteks 250 laeva pealt suureneks Eesti maksutulu 245 miljonit eurot aastas, sisemajanduse kogutoodang suureneks 1,1%, tööhõive 0,9%. Otsetoetusi me ei planeeri," märkis Naaber.

Reisilaevadest kogumahutavusega üle 500 tonni sõidab täna Eesti lipu all 22 alust, kaubalaevu kogumahutavusega üle 500 tonni mitte ühtegi. Eesti kaubalaevadest kõige rohkem ehk 20 sõidab Malta lipu all.

Eesti Laevaomanike liidu juht Enn Kreem nentis saates, et merendus on Eesti majanduse üks osa, nii nagu on tööstus ja põllumajandus. Merenduse üks oluline osa on Eesti laevandus. "Merenduse ettevõtjad on täpselt samasugused ettevõtjad nagu teisedki.  90ndatel tuli välismaalt mitmeid merenduse ettevõtjaid Eestisse, kuna meie maksud olid väikesed. Maksude tõstmise järel liikusid merenduse ettevõtjad paremaid võimalusi ostima. Selleks, et neid Eestisse tagasi tuua, on vaja luua neile riigi poolt vastavad tingimused. Kui laevad ei sõida Eesti lipu all kaotab sellest eelkõige meie riik ja majanduse areng."

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juhi Jüri Lemberi sõnul on 27.mai 2015 seisuga Veeteede Ameti registris kehivate dokumentidega Eesti meremehi 10 100. Neist 7235 on professionaalsed meremehed, kelledest Eestis töötab 1200- 1300. "Iga riigi, ka meie, esmane kohustus peaks olema oma residentide ja elanike varustamine töökohtadega. See seob nad riigiga mitmes mõttes. Isegi, kui tööjõumaksud on alandatud,  laekuvad need Eestisse. Kümnekonna laeva puhul on see märkimisväärne summa."

Lember lisas, et oma riigi lipu alla sõitvate laevadeta meremajanduse klauster lihtsalt hääbub. "Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on mõistuspärase lahenduse poolt, mida on vaja vastavalt riiklikule arengukavale täna olemasolevatele äriühingutele. Süsteem peab olema pikaajaline, reederitel peab olema investeeringute tegemisel kindlus, omamaistele ettevõtetele riiklikud tagatised, ka ei tohi langeda meremeeste sotsiaalne kaitse. Odavaima registri võistlus ei vii mitte kuskile. Seetõttu ongi riiklik arengukava keskendunud eelkõige võrdsetele konkurentsitingimustele meie oma rahvuslikele laevandusettevõtetele."

Laevandusettevõtte Tallink Grupp juhatuse aseesimehe Andres Hundi hinnangul tuleb laevade tagasi toomiseks Eesti lipu alla muuta seadusandlus stabiilseks ja laevandusettevõtetega arvestavaks. "Täna on meie seadusandlus väga liberaalne ja laevandust teistest sektorit väga vähe eristav. Laevandus vajab erisusi tulenevalt antud äri spetsiifikast. Kui laevad on Eesti lipu all tähendab see seda, et nende seotus Eesti riigi ja sadamatega on suurem. Ka laevade mehitamisel kasutatakse meremeestena rohkem eestlasi. Üks meremees loob kaldale ca kaks töökohta. Riigile peaks olema kasulik kui on rohkem laevu Eestiga seotud."

Laadimine...Laadimine...