Eesistumise ürituste käigus külastas Kultuurikatelt üle 11 000 inimese

Koostöö Riigikantselei, sisekujundajate, julgestuspolitsei ning kõigi teiste ametkondadega sujus meil hästi ning on positiivseks näiteks riigi ja linna heast koostööst," jagas Kultuurikatla juhataja Liina Oja muljeid. "Tänu eesistumisele sai Kultuurikatel tuntust juurde nii kogu Euroopas kui ka kodumaal."

Pilt: Scanpix

Eesistumise ürituste käigus külastas Kultuurikatelt üle 11 000 inimese

Koostöö Riigikantselei, sisekujundajate, julgestuspolitsei ning kõigi teiste ametkondadega sujus meil hästi ning on positiivseks näiteks riigi ja linna heast koostööst," jagas Kultuurikatla juhataja Liina Oja muljeid. "Tänu eesistumisele sai Kultuurikatel tuntust juurde nii kogu Euroopas kui ka kodumaal."

Eesti Euroopa Liidu (EL) esistumise ürituste käigus külastas Kultuurikatelt üle 11 000 inimese, vahendas BNS.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise suuremad Eestis toimunud kõrgetasemelised üritused said valdavalt läbi oktoobris. Eesistumine tõi Kultuurikatlasse 10 EL-i ministrite mitteametlikku kohtumist ja mitmeid kõrgetasemelisi konverentse, kokku toimus eesistumise peamises toimumiskohas 36 erineva mastaabiga üritust. Nelja kuuga külastas Kultuurikatlas toimunud eesistumisega seotud üritusi üle 11 000 inimese, sealhulgas üle 1100 ajakirjaniku.

Pool aastat kestva Eesti EL-i nõukogu eesistumise raames toimub üritusi nii Eestis kui ka mujal Euroopas, samas töökohtumiste põhirõhk liikus oktoobri jooksul Brüsselisse ja Luxembourgi. Eestis toimunud ürituste kõrghetk oli Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumine, kus osales üle 1500 inimese, nende seas 25 EL-i liikmesriigi liidrid ja enam kui 400 ajakirjanikku.

"Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi vahetumise mõte on anda kõigile EL-i liikmesriikidele võimalus juhtida olulisemaid otsustusprotsesse Euroopas ja aidata leida lahendusi põletavamatele küsimustele. Samas on eesistumine aga ka väga hea võimalus, kuidas end teistele liikmesriikidele tutvustada – valdav enamus juulis ja septembris Tallinnas käinud ministreid ja nende delegatsiooni liikmeid külastas Eestit esmakordselt," ütles eesistumise korraldusmeeskonna juht Piret Lilleväli. "Tagasiside nii sisulistele aruteludele, kultuuriprogrammile kui ka erinevatele kohtumispaikadele on olnud väga positiivne."

Lilleväli sõnul võttis Eesti paraja riski, valides EL-i nõukogu eesistumise peamiseks toimumiskohaks Kultuurikatla. "Ühelt poolt olid meil väga keerulised vajadused, näiteks pidi hoones olema võimalik korraldada ministrite kohtumisi paralleelsessioonidena. Mitmed varasemad eesistujad on kohtumiste paigaks valinud pigem palee tüüpi hooned. Teadsime samas, et külmaks ei jäta Kultuurikatel kedagi ning olin väga rõõmus, kui juba esimeste EL-i ministrite kohtumiste ajal hakkasime positiivset tagasisidet saama. Just omapärane välimus, säilitatud elektrijaama osad ning Vaikla Stuudio poolt loodud sisekujundus on kombinatsioonina tekitanud väga meeldiva atmosfääri," oli Lilleväli võetud riskiga väga rahul.

EL-i nõukogu eesistumise toimumispaik valiti läbi üürihanke viie pakkuja seast. Kultuurikatla erinevad korrused ja ruumid ühendas tervikuks Vaikla Stuudio, kes kasutas sisekujunduses ka palju Eesti disaini. Tippsündmuste toimumispaiga mööbel on suuremalt jaolt renditud ning eesistumise lõppedes taastatakse Kultuurikatla algne seisukord. Riigikantselei eesistumise rendiperiood lõppeb Kultuurikatlas 2. novembril, kuid sellegipoolest toimub Kultuurikatlas veel kuus eesistumise eksperttaseme üritust.

Erilised tänusõnad edastab korraldusmeeskonna juht nii Kultuurikatla rentnikele kui ka linnakodanikele, kelle panus oli eesistumise ürituste õnnestumiseks väga oluline. "Kultuurikatla rendiperioodiks kolisid majast mujale sealsed rentnikud ja oleme väga tänulikud, et oldi valmis vastu võtma kolimisega seotud ebamugavused," sõnas Lilleväli. "Oleme väga tänulikud ka linnakodanikele, kelle mõistva suhtumise toel oli võimalik muuta Kultuurikatel ja selle ümbrus Euroopa südameks."

"Kultuurikatla hoone rendiperioodi lõpp ei tähenda, et eesistumine on lõpule jõudnud. Kuigi Eestis toimuvad tippüritused on läbi, ootavad ees tihedad läbirääkimistekuud Brüsselis ja Luxembourgis, kus Eesti juhtimisel on oodata mitmeid suuri ja olulisi sisulisi Euroopa Liidu üleseid otsuseid," tuletas Lilleväli meelde.

Kultuurikatla juhataja Liina Oja sõnul oli neil suur au võõrustada nelja kuu jooksul Eestisse saabunud kõrgeid külalisi ning olla tööalaseks koduks kogu eesistumise meeskonnale. "Tunnustame korraldustoimkonda suure julguse eest viia EL-i tipptasemel konverentsid ja vastuvõtud läbi nii erilise ja tavapäratu atmosfääriga keskkonnas. Koostöö Riigikantselei, sisekujundajate, julgestuspolitsei ning kõigi teiste ametkondadega sujus meil hästi ning on positiivseks näiteks riigi ja linna heast koostööst. Tänu eesistumisele sai Kultuurikatel tuntust juurde nii kogu Euroopas kui ka kodumaal," jagas Kultuurikatla juhataja Liina Oja muljeid.

Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik käesoleva aasta detsembri lõpuni, mil annab teatepulga üle Bulgaariale.

Laadimine...Laadimine...