Eesti aastane toiduraiskamine saastab nagu 27 000 sõiduautot

"Päevas raiskame Eestis kokku 136 tonni toitu ja aastas 50 000 tonni, mis tekitab 260 tonni süsinikdioksiidi päevas," ütles SEI Tallinna esindaja Evelin Piirsalu. "See kogus on võrdne 27 000 sõiduauto aastaste sõitude ja 30 000 pere aastase elektritarbimise käigus tekkinud saastega."

Pilt: Scanpix

Eesti aastane toiduraiskamine saastab nagu 27 000 sõiduautot

Triin Oja

"Päevas raiskame Eestis kokku 136 tonni toitu ja aastas 50 000 tonni, mis tekitab 260 tonni süsinikdioksiidi päevas," ütles SEI Tallinna esindaja Evelin Piirsalu. "See kogus on võrdne 27 000 sõiduauto aastaste sõitude ja 30 000 pere aastase elektritarbimise käigus tekkinud saastega."

 

Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI Tallinn) esindaja Piirsalu andis ülevaate eestlaste toiduraiskamisest säästva arengu foorumil.

"Meie toidu raiskamisest tekkinud süsihappegaasi on sama palju, kui tekitavad näiteks elektrit tarbides Valga ja Viljandi elanikud kokku," nentis ta.

Lõviosa ehk 70% toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, ka toidukadu on kõige suurem just seal. "Kodumajapidamiste panus toidukaosse on igal aastal 53%," ütles Piirsalu, viidates SAI koostatud uuringule. "Aastas läheb inimese kohta kodumajapidamistes raisku 19,01 kg, kõigi valdkondade peale kokku aga 35,9 kg toitu. Kaubandusettevõtted tekitavad toidukaost veerandi, toitlustusettevõtted 20% ja toiduainetööstus vaid 2%."

Toidukao osakaal ja vastava toidu süsinikjalajälg ei lange tihti kokku. "Lihatoodetel ja liha sisaldavatel toodetel, valmistoidul ja piimatoodetel on süsinikjalajälg palju suurem kui muudel toiduainetel," nentis Piirsalu.

Lageraie ja kehvad külmutusseadmed

Toidujäätmeid ja toidukadu ei maksa omavahel segamini ajada – kui toidujäätmed on enamasti see, mis toidutootmisel üle jääb ja süüa ei kõlba, siis toidukadu ehk raisatud toit on algselt inimtarbimiseks mõeldu toit, mis mingil põhjusel jääb tarbimata ja visatakse ära. "Just toidukadu on see, mida me saaksime vältida," lausus Piirsalu. "Toidukao põhjuseid on mitmeid, näiteks toidu riknemine või ka see, et kodudes ja toidutööstuses valmistatakse liiga palju toitu, mida ei jõuta lihtsalt ära süüa."

Toidukadu on globaalse süsinikujalajälje moodustamisel kolmandal kohal. "Kolmandik maailma toidust kas hävib enne meie toidulauale jõudmist või läheb raisku. Toiduraiskamine põhjustab kõigist kasvuhoonegaasidest 8%," ütles ÜRO esindaja Emilie Wieben.
19-29% maailma kasvuhoonegaasidest on pärit toidutootmisest. "Heitmemäära suurendab nii metsade lageraie, ebaefektiivsed transpordivõrgustikud kui ka jäätmekäitlus," nentis Wieben. "Ka ebaefektiivsed külmutussüsteemid annavad väga suure panuse."

Maailma toiduvajadus üha kasvab, aastaks 2050 peame kõigi äratoitmiseks tootma üle 60% rohkem toitu. Rohkem toitu kulub, sest inimeste jõukus läänemaailmas kasvab. "Globaalselt kasvab kesklassi osakaal, mis toob endaga kaasa ka suurema lihatarbimise ja ületarbimise," nentis Wieben. "Samas saagikus üha väheneb, sest mullad pole enam nii toitainerikkad, haigused ja kahjurid on tõrjevahenditele üha vastupidavamad ning loodusressursid hakkavad ammenduma. Kliimamuutuste tõttu sagenevad põuad suurendavad nii taime- kui ka kariloomahaiguste levikut, samuti kahjurite arvukust. Kliimamuutused mõjutavad kõige rohkem arengumaid. kuid see ei tähenda, et teised riigid, sealhulgas Eesti, neist puutumata jääksid."

Lubadus ilma arvudeta

Eelmisel aastal sõlmitud Pariisi kliimakokkulepe puudutas ka toitu. "Nägime, et esimest korda võttis rahvusvaheline kogukond seda probleemi tõsiselt ja lisas ka põllumajanduse oma lubadustesse," ütles Wieben. "119 riiki lubasid vähendada emissioone oma põllumajandus- ja toidusektorist, sama lubas teha ka 64% arengumaadest. Kahjuks ei ole paljud riigid pannud oma lubadusi arvudesse. Meil on aga eesmärgi saavutamiseks vaja kindlaid arve, ja seda mitte ainult põllumajanduses, vaid ka muudes valdkondades."

Toiduahela keskkonnasõbralikumaks muutmisel on tähtis mõistlikumaks muuta kõiki vaheetappe, tänu millele toit söögilauale jõuab. "Lageraiet peab vähendama vähemalt kaks korda, saagid peab muutma kliimamõjudele vastupidavamaks. Ka kariloomade puhul peab eelistama vähema metaanitootlikusega liike," loetles Wieben. "Kokkuvõttes peab kasutama kogu toiduahela vältel loodussõbralikke taastuvenergia meetmeid. Iga inimene ise peab aga kindlustama, et tema söögisedel oleks jätkusuutlik."

Laadimine...Laadimine...